3-15-1692/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2015. a, Tartu

Haldusasja number

3-15-1692

Haldusasi

Osaühingu Net Oil kaebus Maksu- ja Tolliameti

15.06.2015. a korralduse nr 12.2-3/033281-1

tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Net Oil määruskaebus Tartu Halduskohtu

06.07.2015. a määruse p 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Osaühing Net Oil, lepinguline esindaja Meelis

Krautmann

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 06.07.2015. a määruse

p 1.

2. Rahuldada Osaühingu Net Oil esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Maksu-

ja Tolliameti 15.06.2015. a korralduse nr 12.2-3/033281-1 täitmine kuni

käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu (HKMS) § 252

lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing (OÜ) Net Oil esitas 03.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab

Maksu- ja Tolliameti (MTA) 15.06.2015. a korralduse nr 12.2-3/033281-1 tühistamist ning

esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. MTA kohustas 15.06.2015. a korraldusega

nr 12.2-3/033281-1 OÜ Net Oil esindusõiguslikku isikut ilmuma hiljemalt 25.06.2015 kell

10.00 MTA-sse ning esitama mai- ja juunikuu 2015. a ettevõtlusega tegelemist tõendavad

dokumendid ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.02.2015 – 22.06.2015 kohta.

25.06.2015 pikendas MTA OÜ Net Oil taotluse alusel korralduse täitmise tähtaega kuni

07.07.2015 kella 9.30-ni.

Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt ei ole korralduse alusel täidetud kohustused

tagasitäidetavad. Samuti ei ole kaebuse rahuldamise korral taastatav kaebaja põhjendamatu ja

ebaproportsionaalne teabe esitamisega koormamine. Õigusvastase maksuhalduri tegevuse

vastu saab kaitset vaid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega. Kaebajal on ka

preventiivne huvi, kuna ei ole välistatud, et maksuhaldur võib alustatud kontrolli käigus teha

uusi toiminguid, sh nõuda tõendeid ja teavet, rakendada sunniraha jms. Kaebaja eesmärk on

esialgse õiguskaitse kaudu vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust

isiku suhtes. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus ka avaliku huviga, sest

maksuhalduril on õigus alustada nende perioodide osas üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni.

Samuti on võimalik anda uus korraldus, märkides sellesse kontrolli alustamise põhjuse.

2. Maksu- ja Tolliamet leidis vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et käesoleval juhul

puuduvad sellised alused, mis võiksid vaidlusalusele korraldusele eelhinnangu andmisel viia

järeldusele, et haldusakt on ilmselgelt põhjendamatu ja kaebus on perspektiivikas.

Maksuhaldur leidis, et esialgse õiguskaitse taotluses ei ole välja toodud, millist majanduslikku

kahju on või võiks kaebuse esitajale tekitada tema ettevõtlusega tegelemise kontroll

käesoleval hetkel. Kindlasti ei saa selliseks majanduslikuks kahjuks olla maksuhalduri

võimalus sunnimeetmetena sunniraha määramine. Kaebuse esitaja on kohustatud

maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 lg 3 ja raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt

muuhulgas korraldama oma raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul

on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks

on tema jaoks maksuhaldurile teabe esitamine ülemäära ja ebaproportsionaalselt koormav.

Vastustaja märgib, et maksuhalduri korralduse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse

vahendina oleks käsitletav ulatusliku sekkumisena haldusorgani tegevusse ning annaks

maksukohustuslasele võimaluse eirata MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust.

MKS § 59 lg-test 1 ja 2 ning § 60 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus kontrollida

eranditult kõikide maksukohustuslaste õiguspärast käitumist ning kontroll kui selline on alati

mingil määral koormav. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks, millist täiendavat motiveeringut

kaebuse esitaja hetkel silmas peab. Korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluse esitamise

hetkel kaebaja korraldust veel õigusvastaseks ei pidanud. Maksuhaldur on korralduse täitmise

tähtaja pikendamisel hea halduse tava järgides ka selgitanud, miks kaebaja suhtes

ettevõtlusega tegelemise kontrolli alustati (äriühingu andmete muutumine äriregistri

andmebaasis).

Maksukohustuslane ei saa ega ka tohiks teha maksuhaldurile ettekirjutusi selles osas, mida,

millises ulatuses ning mis hetkel kontrollida. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega

halduskohus seda aga võimaldaks, sest reaalsete kontrollitoimingute teostamine

maksukohustuslaselt andmete saamise osas lükkuks edasi. Maksukohustuslase ilmne

vastumeelsus ettevõtluse kontrolli läbiviimise osas tekitab põhjendatud kahtluse, et

maksukohustuslase tegevus ning maksuhaldurile käibedeklaratsioonidel esitatud andmed ei

ole õigus- ega tõepärased. Vastasel korral oleks äriühing märksa koostöövalmim.

3. Tartu Halduskohus jättis 06.07.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 OÜ Net Oil esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata, p-ga 2 võttis kaebuse menetlusse, ning p-ga kolm andis

MTAle 21-päevase tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

Halduskohus nõustus kaebajaga, et kaebuse rahuldamise korral ei ole korralduse täitmist

võimalik tagasi täita, kuid asus seisukohale, et asjaolu, et kaebaja kahtleb korralduse

õigusvastasuses, ei saa tingida esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastasel juhul tuleks seda

teha iga tühistamiskaebuse korral. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli puhul ei ole MTA seotud

käibedeklaratsiooni tähtajaga. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust kohtumenetluses.

Halduskohtule ei ole põhjust asuda seisukohale, et vaidlusalune korraldus oleks ilmselgelt

õigusvastane. Käibemaksukohustuslase tegeliku ettevõtlusega tegelemise kontrollimine

kannab endas käibemaksupettuste tõkestamise eesmärki, mis on vaieldamatult avalikes

huvides. Kaebaja õigusi ei riiva vaidlusalune korraldus väga intensiivselt. Kui äriühing täidab

maksukorralduse seaduse § 57 lg-s 3 ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustusi,

ei ole ettevõtlusega tegelemise tõendamine talle üldjuhul ülemäära koormav. Halduskohus

möönis, et kaebaja esindusõigusliku isiku isiklikult MTA-sse ilmuma kohustamine avaldab

kaebajale teatavat koormavat mõju, kuid kohtu hinnangul ei viita miski sellele, et see avaldaks

kaebajale niivõrd intensiivset pöördumatut mõju, et see tingiks esialgse õiguskaitse

kohaldamise. Vaidlusalust korraldust on nõuetekohaselt käituval maksukohustuslasel võimalik

mõistlike pingutustega täita.

KAEBAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ Net Oil esitas 27.07.2015 Tartu Halduskohtu 06.07.2015. a määruse resolutsiooni

p-i 1 peale määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 06.07.2015 määruse

resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus ning peatada esialgse õiguskaitse korras MTA 15.06.2015. a korralduse nr 12.2-

3/033281 täitmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukoha ja põhjendustega ning leiab, et halduskohus on

esialgse õiguskaitse taotluse jätnud alusetult rahuldamata. Halduskohus ei ole leidnud, et

kaebusel eduväljavaated puuduvad. Halduskohus möönab ka ise, et kaebuse rahuldamise

korral ei ole korralduse täitmist võimalik tagasi täita. Kaebaja tahab tagada, et ta ei peaks enne

kaebuse sisulist lahendamist alluma makshalduri õigusvastasele korraldusele ja taluma

maksuhalduri sundi. Kui seda kohtumenetluse ajaks ei tagata, muutub käesoleval juhtumil

halduskohtusse pöördumine mõttetuks ja sisutühjaks. Kuna korraldus ei ole tagasitäidetav, siis

ei ole seda hiljem võimalik mõistlikult heastada. Kaebaja õiguste kaitse saab olla tõhus vaid

juhul, kui kaebaja ei pea kuni kohtulahendi jõustumiseni korraldust täitma. Halduskohus ei

ole õiguste kaitse tõhususe aspektile tähelepanu pööranud.

Kaebaja leiab, et praegusel juhtumil puuduvad ka erakorralised asjaolud, mis kallutaksid

ilmselgelt korralduse täitmise kasuks. Kohtu seisukoht, et käibemaksukohustuslase tegeliku

ettevõtlusega tegelemise kontrollimine kannab endas käibemaksupettuste tõkestamise

eesmärki, on asjakohatu, kuna maksuhalduri kogu järelevalve alane tegevus on mingil moel

seostatav pettuste tõkestamise eesmärgiga. Maksuhaldur saab maksupettuse ohu suurenemise

korral alustada nende perioodide osas ka üksikjuhtumi kontrolli, revisjoni või algatada

kriminaalmenetlus. Seega on avalikud huvi tagatud ka korralduse täitmise peatamise korral.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et dokumentide esitamine ja suuliste seletuste

andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine ei riiva kaebaja õigusi väga intensiivselt.

Maksuhalduri sekkumine ettevõtja majandustegevusse peab olema pigem erand kui reegel.

Kaebaja on esitanud maksuhaldurile maksustamisperioodide jaanuar, veebruar, märts, aprill ja

mai 2015 koht käibedeklaratsiooni ja selle lisad, kust nähtuvad kaebaja tehingupartnerid.

Deklaratsioonidest nähtub, et kaebajal on olnud maksustatavaid tehinguid ja ta on arvestanud

tasumisele kuuluvat käibemaksu. Seega on maksuhalduril piisavalt andmeid toimuva

ettevõtluse kohta. Halduskohus ei ole neid asjaolusid esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel arvesse võtnud. Riik peab tagama, et ettevõtja majandustegevusse sekkumine

oleks kaalutletud ja asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 06.07.2015.

a määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata

(p 1) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada.

6. Halduskohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna leidis, et

vaidlustatud korraldust on nõuetekohaselt käituval maksukohustuslasel võimalik mõistlike

pingutustega täita ning kohtu hinnangul ei viita miski sellele, et korralduse täitmine avaldaks

kaebajale niivõrd intensiivset pöördumatut mõju, et see tingiks esialgse õiguskaitse

kohaldamise.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset, kui kaebaja õiguste kaitse

võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ning sama paragrahvi lõike

3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei

ole hilisema kaebuse rahuldamise korral korralduse täitmist võimalik tagasi täita. Seetõttu

nõustub ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud seisukohaga, et juhul, kui hilisema

kohtulahendiga vaidlusalune korraldus õigusvastasuse tõttu näiteks tühistatakse, ei ole

kaebaja õiguste kaitse enam kohtulahendiga tagatav, kui kaebaja on maksuhalduri korralduse

juba täitnud ning halduskohtusse pöördumine on kaebaja jaoks olenemata kohtuvaidluse

tulemusest muutunud sisutuks.

Seega on ringkonnakohtu arvates antud juhul täidetud HKMS § 249 lg-st 1 tulenev esialgse

õiguskaitse kohaldamise eeldus, et kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. See, kas vaidlustatud korraldust on nõuetekohaselt käituval

maksukohustuslasel võimalik mõistlike pingutustega täita, ei oma ringkonnakohtu arvates

antud juhul tähendust. HKMS § 249 lg 1 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise

otsustamisel hinnata kaebaja hilisemate õiguste kaitse võimalust.

Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka maksuhalduri vastuses esialgse õiguskaitse

taotlusele esitatud seisukohaga, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud,

millist majanduslikku kahju on või võiks kaebuse esitajale tema ettevõtlusega tegelemise

kontroll käesoleval hetkel tekitada. HKMS § 249 lg 1 ei seosta kaebaja õiguste kaitset

majandusliku kahjuga. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maksuhalduri tegevus peab

olema seaduslik ning äriühingul on õigus tõhusale õiguskaitsele. Selle tagamise eesmärki

teenib ka esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalus kohtumenetluse ajaks, et tagada

põhivaidluse tulemuse efektiivsus.

8. Halduskohus on vaidlusaluses määruses andnud hinnangu ka kaebuse perspektiivikusele,

märkides, et kohtul puudub praegusel ajal põhjus asuda seisukohale, et vaidlusalune korraldus

on ilmselgelt õigusvastane.

HKMS § 249 lg 3 kohaselt peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel hindama

muuhulgas ka kaebuse perspektiive. Riigikohtu praktika kohaselt saab esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmise aluseks olla vaid kaebuse ilmselge perspektiivitus (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16 ja 22.11.2004.

a määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 8). Halduskohus ei ole jõudnud järeldusele, et kaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kaebuse perspektiivitust ja

ilmselget perspektiivitust eristada ning kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist

näiteks juhul, kui kaebuse eduväljavaated on olematud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

15.12.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-57-11, p 16). Isegi, kui halduskohus hindab kaebuse

eduväljavaateid vähesteks, ei ole käesoleva asja materjalide põhjal antud juhul tegemist

ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mis annaks iseenesest aluse esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmiseks.

9. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 249 lg 3 kohaselt

arvestada ka avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi. Huvide tasakaalu hindamise juures analüüsib kohus, millised

tagajärjed kaasnevad EÕK kohaldamisega. Mida pöördumatumad ja raskemad on võimalikud

tagajärjed, seda suurema kaalu omandavad huvide kaalumisel selle menetlusosalise õigused,

kelle jaoks taolised tagajärjed võivad kaasneda (K. Pikamäe. HKMS § 249. – K. Merusk, I.

Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura

2013, lk 690).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käibemaksukohustuslase tegeliku ettevõtlusega

tegelemise kontrollimine, mis kannab endas käibemaksupettuste tõkestamise eesmärki, on

avalikes huvides. Samas ei ole halduskohus ega ka maksuhaldur oma seisukohas esialgse

õiguskaitse taotluse osas välja toonud ega andnud hinnangut, kui rasked tagajärjed võivad

saabuda, kui vaidlusaluse korralduse täitmine kohtumenetluse ajaks peatada. Maksuhaldur on

vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele küll märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega

lükkuks reaalsete kontrollitoimingute teostamine maksukohustuslaselt andmete saamise osas

edasi, kuid ei ole märkinud, et sellega kaasneksid avaliku huvi seisukohast niivõrd rasked

tagajärjed, et see võiks üles kaaluda vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmisega

kaebajale kaasnevate tagajärgede raskuse.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maksupettuse kahtluse

korral on maksuhalduril õigus maksukohustuslase tegevust kontrollida ka MKS § 59 lg 2 p 1

alusel üksikjuhtumi kontrolli, MKS § 59 lg 2 p 2 alusel revisjonina või algatada väärteo- või

kriminaalmenetlus. Seega ei jää esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral

ringkonnakohtu hinnangul avalikud huvid kaitseta.

10. Puudutatud isikuid, kelle huve tuleb samuti esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda,

ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas ei ole. Samuti ei esine käesolevas asjas ka muid

ettenähtavaid ebasoovitavaid tagajärgi, mida esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks kaasa

tuua.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus HKMS § 210 lg 3 alusel rahuldada ning

halduskohtu määruse p 1, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Maili Lokk