1-12-1557/99 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-12-1557

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. juuli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O.V ja tema kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 2. juuli 2015. a määrus muutmata ning O.V ja tema kaitsja Andres Veski määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista O.V-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.

4. O.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198

või

Swedbank

a/a

EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.V 1-12-1557 menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 10. juuli 2012. a otsusega tunnistati O.V süüdi KarS § 122, § 181 ja § 182 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 6. septembri 2010. a otsusega mõistetud karistuse (1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 6. septembri 2010. a otsuse järgi osaliselt äratehtud üldkasulik töö 477 tunni ulatuses ehk 7 kuud 28 päeva vangistust ning lõplikult kuulus kandmisele 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 945 tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 17. juuli 2014. a määrusega pöörati Viru Maakohtu 10. juuli 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 22 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10. november 2014 ja karistusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2016. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes O.V 6. juunil 2015.

2. Viru Maakohtu 2. juuli 2015. a määrusega jäeti O.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.1 Maakohtu hinnangul ei kaalu O.V positiivselt iseloomustavad asjaolud negatiivseid üles. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku 14-l korral, vangistuses viibib ta

viiendat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on sõltuvusainete

tarvitamine. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht ja seega ka kindel

igakuine sissetulek. O.V elukaaslane on nõus teda vabanemisel võimaluste piires

majanduslikult toetama. Elukaaslase sissetulekuks on töövõimetuspension. Vangla

iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval varasemalt olnud korrapäratu sissetulek, mis koosnes töövõimetuspensionist ja kuritegelikul teel saadud vahenditest. Raha kulutas ta tihti sõltuvusainete ostmiseks. Samuti omab O.V võlgnevusi, mille tasumist peab vangla

vähetõenäoliseks. Varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil.

2.2 Vangla iseloomustusest nähtuvalt soovib O.V vabanedes asuda elama samale aadressile, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on ühetoalise munitsipaaleluruumiga, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava elukaaslane ja kaks last. Eluruumi haldaja SA Narva Linnaelamu vastusest nähtub, et isikul puudub õiguslik alus nimetatud eluruumis elada, ta on sisse registreeritud sama ühiselamu teise tuppa, mille leping vajab pikendamist. Seega ei ole päris kindel, kuhu kinnipeetav vabanedes elama saab asuda. Nimetatud ühiselamus elavad

veel ka kriminaalse taustaga isikud, mis võib kohtu hinnangul soodustada uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd kinnipeetava puhul on tegu mõjutatava isikuga. See nähtub asjaolust, et varem on ta kuritegusid toime pannud grupis ning tema enda sõnul viis käesoleva kuriteo toimepanemiseni samuti teiste isikute surve ja mõjutus.

2.3 O.V on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et tegemist on isikuga, kes ei

suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, teda on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest

ning kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Varem O.V ise alkoholisõltuvust ei tunnistanud, kuid istungil väitis, et ta on läbinud kõik vajalikud programmid ja soovib pere

pärast end muuta ja sõltuvusainete tarvitamisest loobuda. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on nõrk. Vangistuses on

O.V küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid kuna ta ei mõtle oma 2 2

tegude tagajärgedele ning otsib põnevust ja seiklusi, mille tõttu on kasutanud narkootikume ja alkoholi, siis puudub kohtul kindlus selles, et ta ei hakka vabanedes uuesti sõltuvusaineid

tarvitama ega pane toime uusi kuritegusid. Samuti on O.V meditsiiniosakonna

andmetel diagnoositud krooniline haigus ja intellektipuue, millest tulenevalt on tal

töövõimetus 80% ulatuses ja suured kohanemisraskused, meeleolu kohati kõikuv ja

ebastabiilne. O.V võib tõlgendada teiste isikute tegusid ja kavatsusi valesti. Ka eelnimetatud asjaolud võivad soodustada uute kuritegude toimepanemise riski.

2.4 Vangla iseloomustuse kohaselt on O.V ohtlik avalikkusele ja lastele ning ohu

tõenäosus on suurem, kui isik tarbib alkoholi ja narkootikume ega oma seaduslikku sissetulekut. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul järgneva kahe aasta jooksul 70%, vägivaldse kuriteo puhul 69%. Tegemist on väga kõrgete riskiprotsentidega,

mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd

kinnipeetav on varasemalt käitumiskontrollile allutatuna rikkunud korduvalt talle pandud

kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Seetõttu ei ole välistatud talle pandavate kohustuste rikkumine ka praegu. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

3. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused O.V ja tema kaitsja, taotledes

maakohtu määruse tühistamist ja O.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1 O.V palub end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ta kohustub

täitma kõiki nõudeid, mida talle pannakse. O.V märgib, et ei ole varem

kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Ta kohustub võtma end arvele Töötukassas. Lisaks

pakutakse talle tööd noortekeskuses Narvas. Samuti on O.V kaks last, kes elavad emaga Narvas. Tal on elukoht Narvas. O.V tunnistab ja kahetseb kõike toimepandut. Edaspidi ei kavatse ta seadust rikkuda. Talle on tähtis perekond.

3.2 Kaitsja on seisukohal, et O.V on võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. O.V on vanglas jõudnud arusaamisele, et alkoholiga ja narkootikumidega tuleb lõpp teha. Ta soovib naasta oma pere juurde ja on seisukohal, et pere ja lapsed on tähtsamad kui sõbrad. Isikul on võimalus saada tööle kristlikusse rehabilitatsioonikeskusesse. O.V on valmis täitma kohtu määratud kontrollnõudeid. O.V on võimalik asuda elama oma elukaaslase juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

5. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebused ei

sisalda asjaolusid, mis maakohtu järeldused ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat. 3 3

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda O.V isik ja tema varasem elukäik teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tegemist on isikuga, keda on 14-l korral

kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta viiendat korda. Vaatamata korduvatele süüdimõistmistele ja mõistetud karistustele, on O.V kuriteod muutunud

raskemaks. Käesolevat karistust kannab ta kohtuotsuste kogumis varguse, piinamise ning alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise ja kuriteo toimepanemisele kaasatõmbamise eest. Sellest järeldub, et varasemad korduvad karistused ei ole O.V-le piisavat eripreventiivset

mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Väheoluline ei ole

ringkonnakohtu hinnangul seegi, et O.V ei ole isegi vanglas range järelevalve

tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. 20. aprillil 2015 on teda karistatud

distsiplinaarkorras tubakatoodete nõuete rikkumise eest ja ta paigutati viieks ööpäevaks

kartserisse. Eeltoodu ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et vabanedes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei paneks O.V enam toime uusi kuritegusid.

7. Samuti ei ole ringkonnakohtu jaoks veenvad O.V väited, et ta on valmis täitma nõuetekohaselt kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning on valmis pöörama elus uue lehekülje. Isikule on antud selleks korduvalt võimalusi, ent ta ei ole neid kasutanud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et oluliseks kuritegude toimepanemise soodusteguriks on tema puhul alkoholi kuritarvitamine. Samas ei tunnista ta ise probleemi olemasolu ega oma motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Samuti on O.V tunnistanud, et on koos alkoholiga tarvitanud sageli ka narkootikume. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on

O.V poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kriminaalkolleegium soostub sellise seisukohaga.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

9. O.V kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse

koostamisele pool tundi, mille eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse

(muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel O.V kanda.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Paavo Randma

4 4