1-14-2855/491-14-2855/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2855 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu P.T kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

RESOLUTSIOON

EE403300333416110002, №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.T 1-14-2855 menetluskulud“.

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.T § 424 ja § 215 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust; ja KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel

liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja kuritegude kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kuritegude kogumi eest P.T-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 14. detsembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8902 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 5. mail

2014. Kinnipeetava karistusaeg algas 20. mail 2014 ja lõpeb 20. mail 2016. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal 20. mail 2015.

Kohtu hinnangul ei ole P.T

põhjendatud. P.T on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuriteod on ta toime pannud, olles eelnevalt tingimisi karistatud ning viibides katseajal. P.T käitumist on

mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine ning majandusliku toimetulekuoskuse puudumine. Sõnades on P.T avaldanud soovi muutuda ja hakata seaduskuulekalt elama, kuid oma käitumisega karistuse kandmise ajal ei ole ta suutnud seda tõestada. P.T on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas pakutavas tegevuses

on ta küll osalenud, kuid puudu jääb järjepidevusest. Kinnipeetav on omandanud teadmisi

majandusabitöödel koristaja ja köögitöölisena ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid katkestas kutsehariduse omandamise.

vabanemisel nende juurde elama läheb. P.T töösuhted on olnud lühiajalised, töökogemus väike, samuti on haridustee jäänud poolikuks, mis kõik raskendab toimetulekut ning suurendab riski uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks on P.T suures summas tasuda rahalisi kohustusi. Istungil avaldatu kohaselt on P.T ilmselt võimalus asuda tööle ettevõttesse XXX , kuid kokkulepped selleks puuduvad.

Maakohus ei kaalunud põhjalikult P.T võimalust. P.T allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla on otstarbekas seetõttu, et sel juhul oleks talle tagatud abi ka elukorraldusliku poole pealt. P.T on kinnitanud, et ta

on oma tegudest aru saanud ja soovib alustada uut elu. P.T on andnud nõusoleku

tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalabi programmides.

3

Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab P.T-le

oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav toimepandud kuritegu ei õigusta, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumisstiili muutma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud P.T varasemat elukäiku, mis muudab kaheldavaks tema kohtuistungil avaldatu, et ta on oma vigadest õppinud ega korda neid enam.

Ehkki reaalses vangistuses viibib P.T esimest korda, on teda kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda varguse, asja omavolilise kasutamise, kehalise

väärkohtlemise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Varem on teda karistatud röövimise, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Eeltoodust tuleneb, et varem mõistetud tingimisi vangistused ja katseajale allutamised ei ole P.T puhul oma eesmärki

täitnud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka kehtival katseajal. Ehkki süüdimõistetu on vangistuses osalenud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes (osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“), puudub kohtul alus arvata, et need oleks avaldanud talle tõsiseltvõetavat mõju. Alust vastupidiseks arvamuseks

annab see, et P.T ei ole ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, omades nelja

kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus süüdimõistetu ei suuda isegi vanglas range

järelevalve tingimustes kehtestatud korrast kinni pidada, puudub kohtul alus arvata, et ta suudaks seda vabaduses.

P.T

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse

koostamisele üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg- st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse

(muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna

kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel P.T kanda.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau