3-15-1604/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 05.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1604 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 28.05.2015. a käskkirja nr 6-2/710 ja Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirja nr 6-2/719 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a määrus muutmata. 2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 15.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 28.05.2015. a käskkirja nr 6-2/710 ja Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirja nr 6-2/719 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli kaebajat Tartu Vangla 28.05.2015. a käskkirja nr 6-2/710 alusel karistatud distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta oli hoidnud käsi selja taga valesti. Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/719 tunnistati kaebaja süüdi müra tekitamise ja karjumise ning vanglaametnike suhtes ebaviisakuse ülesnäitamise eest ja määrati karistuseks noomitus. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja nimetatud distsiplinaarsüütegusid toime pannud. 2. Tartu Vangla teatas 29.06.2015 vastuseks halduskohtu esitatud nõudele, et N. Lilitškin on esitanud nimetatud käskkirjade peale venekeelsed vaided. Tartu Vangla 28.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/710 peale on N. Lilitškin esitanud vaide 12.06.2015 ning see on registreeritud samuti 12.06.2015. Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirja nr 6-2/719 peale on N. Lilitškin esitanud vaide 16.06.2015 ning see on registreeritud 17.06.2015. Tartu Vangla vastuse kohaselt on mõlemad pöördumised saadetud tõlkimisse ning vaideotsuseid veel tehtud ei ole. 3. Tartu Halduskohus tagastas 30.06.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 5 sätestatud tühistamisnõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Samuti ei ole kaebuse kohtule esitamise ajaks möödunud vaiete lahendamise tähtaeg. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED 4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a määruse peale 15.07.2015 määruskaebuse, milles vaidlustab määruse täies ulatuses. Kaebaja märgib määruskaebuses, et esitas vaided 11.06.2015, kuid kohtumäärusesse on märgitud, et vaided esitati 12.06.2015. Määruskaebuse esitamise ajaks on vaided endiselt läbi vaatamata. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot seoses õigusvastase ja väärikust alandava kartserikaristusega. Kohus oleks pidanud omal algatusel kohaldama esialgset õiguskaitset. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue pikendab 30 päevaks vangla omavoli. Järelikult on kaebaja 30 ööpäevaks jäetud seaduse kaitseta mitte olla alandavalt koheldud ja rikutakse tema õigust efektiivsele ja õiglasele kohtumenetlusele. Kaebajal on õigus pöörduda kohtu poole sõltumata vaideotsusest ning kohus on kohustatud sekkuma, sest VangS § 65 lg 1 kohaselt täidetakse karistus koheselt. Kohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Vanglaametnikud rikkusid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 74, ei registreerinud vaideid õigeaegselt ning võtsid sellega kaebajalt õiguse, mille kohaselt vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul. Kaebaja taotleb kohtul kehtestada põhiseaduse §-de 12-14 tagamiseks õiguskaitse. Kaebaja väidab, et teda on kartseriga katkematult piinatud alates 26.02.2015. Kuna kartserikaristus on määruskaebuse esitamise ajaks lõppenud, taotleb kaebaja vaidlustatud aktide õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist. Kaebaja väidab, et määruse tegemise ajaks oli kaebajal tekkinud kohtusse pöördumise õigus ning halduskohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja väidab, et vangla diskrimineerib teda keele alusel. 5. Tartu Halduskohus vabastas 24.07.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis määruskaebuse menetlusse ning jättis selle rahuldamata. Halduskohus leidis, et määruskaebus ei puuduta vastustaja õigusi, kuna vaidlustatud on kaebuse tagastamise määrust. Kaebuse tagastamise alternatiiviks saab lõppkokkuvõttes olla selle menetlusse võtmine, mis ei oleks ka vastustaja poolt vaidlustatav. Sellest tulenevalt ei pidanud halduskohus otstarbekaks edastada määruskaebust Tartu Vanglale vastamiseks. Halduskohus leidis, et määruskaebuses esitatud argumendid ei anna alust Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a määruse tühistamiseks, kuna see oli määruse tegemise hetkel õiguspärane ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadusega on ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus või muu kohustuslik kohtueelne menetlus, kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus tühistamiskaebusega kohtu poole pöörduda üksnes siis, kui vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Tuginedes Tartu Vangla 29.06.2015. a vastusele tegi halduskohus kindlaks, et kaebaja ei ole kaebuses esitatud tühistamisnõuete osas VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja on ka määruskaebusesse märkinud, et vangla ei ole veel vaideid läbi vaadanud. 8. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuse kohtule esitamise ajaks ei olnud vaiete lahendamise tähtaeg möödunud. Olenemata sellest, kas kaebaja oli esitanud vaide 28.05.2015. a käskkirja nr 6-2/710 peale 12.06.2015, nagu väidab vastustaja, või 11.06.2015, nagu väidab kaebaja, ei olnud Tartu Halduskohtu poolt 30.06.2015. a määruse tegemise aja seisuga vaiete läbi vaatamise tähtaeg möödunud. VangS § 1¹ lg 7 ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 49¹ lg 6 teise lause kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates eestikeelse dokumendi saabumisest. Seega ei ole õige ka kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et vangla on tema vaiete läbivaatamisel rikkunud HMS § 74 või et teda diskrimineeritakse keele alusel. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kaebajal oli halduskohtu poolt määruse tegemise ajaks tekkinud kohtu poole pöördumise õigus ning halduskohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast on halduskohus õigesti jätnud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata ning tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus on vaidlusaluses määruses juhtinud õigesti kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 9. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus oleks pidanud omal algatusel seadma esialgse õiguskaitse, kuna kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue pikendab 30 päevaks vangla omavoli ja jätab kaebaja õigused kaitseta, sest VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus kohe täitmisele. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis kas kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 10. Kaebaja ei ole halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlust esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et halduskohus oleks omal algatusel pidanud esialgset õiguskaitset kohaldama. Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/719 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus (tl 5 ja 5 pöördel). Ringkonnakohtu arvates ei kaasne käesoleva asja asjaolude põhjal noomitusega isikule tagajärgi, millega võib isiku õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebuse kohaselt (tõlge tl 7-9 pöördel) karistati kaebajat Tartu Vangla 28.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/710 kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul koheselt täitmisele. Kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule märkinud, et teda ei ole viimati nimetatud käskkirja alusel veel kartserisse paigutatud. Kuna kaebus halduskohtule esitati rohkem kui kaks nädalat pärast vaidlusaluse käskkirja andmist, siis võis tulenevalt VangS § 65 lg 1 alusel pigem eeldada, et kaebaja on nimetatud kartserikaristuse juba ära kandnud. Kaebaja on ka ise kaebuses märkinud, et kohe pärast käskkirja andmist paigutatakse kartserisse. Seega ei ole kaebuses välja toodud asjaolusid, mille põhjal halduskohus oleks pidanud järeldama, et kartserikaristust ei ole veel täitmisele pööratud ning et viiepäevase kartserikaristuse kohese täitmisele pööramisega võivad kaebajale kaasneda niivõrd rasked tagajärjed, et kohus peaks kohaldama esialgset õiguskaitset omal algatusel. 11. Kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt on isikul õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule ka vaidemenetluse ajal, ei ole õige kaebaja väide, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue pikendab 30 päevaks vangla omavoli ning kaebaja õigused jäävad selleks ajaks kaitseta. 12. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et kuna kartserikaristus on määruskaebuse esitamise ajaks lõppenud, taotleb ta vaidlustatud aktide õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot seoses õigusvastase ja väärikust alandava kartserikaristusega. Seega taotleb kaebaja ringkonnakohtult kaebuse muutmist HKMS § 49 mõttes. HKMS § 49 lg 2 esimese lause kohaselt on kaebuse muutmine üldjuhul võimalik vaid esimeses kohtuastmes kuni kohtuvaidluseni ning erandlikel juhtudel apellatsioonivõi kassatsioonimenetluses. Kuna ringkonnakohus menetleb halduskohtu poolt kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebust, siis käesolevas määruskaebemenetluses ei saa ringkonnakohus kaebuse muutmise taotluse osas seisukohta võtta. Seetõttu jääb kaebuse muutmise taotlus läbi vaatamata. 13. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebuse tagastanud ning määruskaebus jääb rahuldamata.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/