3-14-52679/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 04. august 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-52679 Haldusasi OÜ Business Managing kaebus Maksuja Tolliameti 27.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026946-3 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Business Managing, seaduslik esindaja Markel Voit; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.08.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) väljastas Business Managing OÜ-le 27.10.2014 korralduse nr 12.2- 3/026946-3, millega tunnistas 14.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026946-1 kehtetuks ja andis korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Korraldus anti Business Managing OÜ-le seoses üksikjuhtumi kontrolli alustamisega ja dokumentide esitamise vajadusega Business Managing OÜ poolt perioodil 11.07.2006-25.06.2014 soetatud sõidukite käibemaksu ning tuluja sotsiaalmaksu arvestamise õigsuse hindamiseks. Sellest tulenevalt kohustati Business Managing OÜ esindusõiguslikku isikut andma kontrollitaval perioodil soetatud sõidukitega toimunud tehingute ning sõidukite ettevõtluses kasutamise kohta suulisi seletusi ning esitama maksuhalduri poolt nimetatud originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. Korralduse täitmise tähtajaks määrati 06.11.2014 kell 10.00. Dokumendid võis äriühing esitada maksuhaldurile ka e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 05.11.2014. Varasem, 14.10.2014 korraldus nr 12.2-3/026946-1 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks, tunnistati kehtetuks selles esinenud puuduste tõttu (tl 12-13).

2 2. Business Managing OÜ esitas 03.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 27.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026946-3 tühistamiseks (tl 6-9).

3. Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 15). Vastustaja esitas 19.12.2014 omapoolse vastuse kaebuse kohta (tl 19-21).

4. Business Managing OÜ esitas 17.02.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles soovis Maksuja Tolliameti 27.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026946-3 ja 05.02.2015 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/026946-4 täitmise peatamist (tl 26-27).

5. Tallinna Halduskohtu 17.02.2015 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (tl 29-30). Kaebaja täitis kohtumääruse ja tasus 19.02.2015 esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivu (tl 34).

6. Tallinna Halduskohtu 02.03.2015 määrusega jäeti OÜ Business Managing esialgse õiguskitse taotlus rahuldamata (tl 42-43). OÜ Business Managing esitas 18.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtule eelnimetatud määruse peale määruskaebuse (tl 47-48). Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.04.2015 määrusega Tallinna Halduskohtu 02.03.2015 määruse muutmata ja OÜ Business Managing määruskaebuse rahuldamata (tl 57-58).

7. Tallinna Halduskohtu 02.06.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ning nendele vastamiseks (tl 61-62). Tallinna Halduskohtu 16.07.2015 määrusega lükati kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg edasi ja uueks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määrati 04.08.2015.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. Kaebaja leiab, et Maksuja Tolliameti korraldus nr 12.2-3/026946-3 ei põhine seaduslikel alustel ning Maksuja Tolliametil puudus õigus kaebajalt nõuda suulisi ütlusi/tõendeid korralduses märgitud asjaolude kohta, sest kaebaja suhtes ei ole haldusmenetlust alustatud.

9. Maksuja Tolliamet on jätnud kaebaja üheselt ja selgelt teavitamata maksumenetluse alustamisest. Korralduse sisust nähtub sõna sõnalt: “MTA annab korralduse Business Managing OÜ-le üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks ja dokumentide esitamiseks”, kuid MTA ei saa anda maksukohuslasele korraldust kontrolli alustamiseks, kuna ettevõttel ei ole antud seadusest tulenevalt pädevust üksikjuhtumi kontrolli alustada või läbi viia. Kaebaja arvates on MTA palunud maksumenetluse väliselt kaebajal esitada informatsiooni ja dokumente selleks, et selgitada välja võimalik üksikjuhtumi kontrolli algatamise vajadus. Kaebaja, viidates Tallinna Halduskohtu otsusele nr 3-12-1089 leiab, et tõendeid saab koguda ja andmeid nõuda vaid maksumenetluses, mille alustamisest on maksumaksjat üheselt ja selgelt teavitatud.

10. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole põhjendanud seda miks ta soovib kaebajalt saada rohkem kui kolme aasta taguseid dokumente, kui maksukorralduse seaduse § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna maksuhaldur ei ole näidanud, et kaebaja oleks jätnud maksu tasumata tahtlikult, saab MTA kontrollida ainult 3 eelmist aastat. Tahtlikult maksude tasumata jätmine võib ilmneda kontrolli käigus, aga mitte enne kontrolli algust. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes võib MTA nõuda dokumente kolme eelmise aasta kohta ja mitte alates 11.07.2006.

11. Kaebaja märgib, et ta pidi korralduse nr 12.2-3/026946-3 alusel esitama maksuhaldurile dokumendid, mis kajastasid Business Managing OÜ poolt perioodil 11.07.2006 – 25.06.2014 soetatud sõidukite käibemaksu ning tuluja sotsiaalmaksu arvestamise õigsust. Kuna MKS § 58 kohaselt tuleb

3 dokumente säilitada seitse aastat, siis saab MTA nõuda dokumente alates 2008. oktoobrist ja mitte alates 11.07.2006. Kaebaja leiab, et kuivõrd MTA 27.10.2014 korraldus 12.2-3/026946-3 kohustab esitama dokumente ka sellise perioodi kohta, mille puhul dokumentide säilitamine ei ole kohustuslik ja MTA soovib kontrollida perioodi, mille kontrollimine ei ole lubatud, siis on MTA 27.10.2014 korraldus nr 12.2-3/026946-3 ebaseaduslik. Lisaks selle on MTA 27.10.2014 korralduses nr 12.2- 3/026946-3 ähvardanud rakendada kaebaja suhtes sanktsioone, kui korralduses toodud dokumente ei esitata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vaidlustatud korraldus on põhjendatud ja õige. Korraldusest nähtub, et see on antud üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks ning kaebajat kohustati esitama dokumente perioodi 11.07.2006 kuni 25.06.2014 soetatud sõidukite käibemaksu ning tuluja sotsiaalmaksu arvestamise õigsuse osas. MKS ei näe üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamine (MKS § 45 ja HMS § 35 lg 1 p 2 ja 3). Seega on maksuhaldur alustanud kaebaja suhtes kontrollimenetlust ja selle raames on maksuhalduril võimalik MKS § 60 lg 1 alusel nõuda maksukohustuslaselt teavet ja dokumente.

13. Kaebaja viited Tallinna Halduskohtu 17.08.2012 otsusele haldusasjas 3-12-1089 ei ole antud juhul asjakohased. Nimetatud kohtulahendis maksuhaldur kinnitas, et maksuhaldur ei alustanud ega vii kaebaja suhtes läbi maksumenetlust, kuid käesoleval juhul oli maksuhaldur kaebaja suhtes alustanud üksikjuhtumi kontrolli.

14. Vastustaja märgib, et kaebaja väide selles, et maksuhaldur saab nõuda dokumente alates 2008 oktoobrist, ei vasta tegelikkusele. Tulenevalt MKS §-st 58, raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 ja äriregistri teabesüsteemist saadud andmete kohaselt oli kaebajal kohustus dokumente säilitada korralduse väljaandmise seisuga s.o. alates 02. jaanuarist 2006.

15. Vastustaja selgitab, et alustatud kontrolli objektideks on sõidukid (ettevõtte põhivara) ja nende kasutamine ettevõtluses. Põhivara sisendkäibemaksu maha arvamisel tuleb lähtuda käibemaksuseaduse § 32 lõigetes 4-6 sätestatust, mille kohaselt kuulub põhivara soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele lähtudes põhivara tegelikust maksustatava käibe tarbeks kasutamisest 5 kalendriaasta jooksul. Seetõttu omavad tähtsust ka 2006. aastal soetatud põhivara ostudokumendid kuna sellise põhivara korrigeerimise kohustus kestis 5 aastat ehk kuni 2011. aastani. Juhul kui maksukontrolli käigus peaks selguma, et äriühing ei ole kasutanud sõidukeid 5 aasta jooksul alates soetamisest ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, kuulub sõiduki soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele iga kalendriaasta viimases käibedeklaratsioonis kuni 2011. aasta detsembrikuuni. Seetõttu omab ka aastate 2009-2011 korrigeerimise vajaduse hindamisel tähendust sõidukite soetusmaksumus, isegi kui see toimus 2006. aastal. Vastustaja leiab, et MKS ei piira üheski sättes ajaliselt, mis perioodi dokumentide esitamist on maksuhalduril õigus maksumaksjalt nõuda. Reguleeritud on üksnes maksu määramise periood, milleks on maksimaalselt (tahtluse tuvastamise korral) 5 aastat, mistõttu on võimalik käesoleval ajal määrata makse 5 aasta tagusesse perioodi ehk kuni 2009. aasta oktoobrikuuni tagasiulatuvalt.

16. Kohasteks ei saa pidada ka kaebaja etteheited, et maksuhaldur ei ole näidanud, et kaebaja on jätnud maksu tasumata tahtlikult. Maksuhaldur peab andma hinnangu võimalikule tahtlusele hiljemalt maksuotsuses. Enne maksumenetluse läbiviimist ja vajalike tõendite kogumist (eriti veel maksukontrolli alustamisel) ei saa maksuhalduril olla veendumust, kas maksusumma on tasumata jäetud ning kas maksusumma tasumata jätmine oli tahtlik.

4

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 27.10.2014 haldusakti, millega tunnistati 14.10.2014 korraldus nr 12.2-3/026946-1 selles esinenud puuduste tõttu kehtetuks, alustati OÜ Business Managing suhtes üksikjuhtumi kontrolli ning kohustati esitama dokumente seonduvalt perioodil 11.07.2006 kuni 25.06.2014 soetatud sõidukite käibe-, tuluja sotsiaalmaksu arvestamise õigsusega. Ühtlasi kohustati vaidlustatud haldusaktiga kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma 06.11.2014 seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri revidentide juurde. Esitada oli vaja soetatud sõidukite ostuarved ja muud soetusi ning nende eest tasumist tõendavad dokumendid, sõidukite rendile andmist ja müügikatseid tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mida kaebaja peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Dokumendid võis esitada ka digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel hiljemalt 05.11.2014. Kaebaja on taotlenud eelnimetatud haldusakti tühistamist eelkõige seetõttu, et taoline dokumentide ja teabe küsimine ning sellekohase korralduse andmine ei põhine seaduslikul alusel.

18. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud suuliste seletuste andmise ja dokumentide esitamisega seonduva korralduse õiguslike alustena maksukorralduse seaduse (MKS) paragrahvile 46, paragrahvi 59 teise lõike punktile 1, paragrahvi 60 lõikele 1 ning paragrahvi 62 lõigetele 1 ja 3. MKS §-s 46 on toodud välja maksuhalduri poolt antavatele haldusaktidele esitatavad põhinõuded, § 59 lg-s 2 on sätestatud, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (MKS § 59 lg 2 p 1) ning üldkontrolliks ehk revisjoniks (MKS § 59 lg 2 p 2). MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Sama paragrahvi ja lõike teise lausega on sätestatud, et vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 62 lg-s 1 sätestatakse, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Sama seaduse ja paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitatakse lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad või näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui 1) asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või 2) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või 3) dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi või 4) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt.

19. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt MKS § 46, § 59 lg 2 p 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 ja lg 3 nõuetele. Vaidlustatud haldusakti on piisavalt põhjendatud ning sellest nähtub ka haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaebaja on arvamusel, et vastavat menetlust ei olegi alustatud, kuid siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduri seisukohaga selles, et maksukorralduse seaduses eraldi menetluskorda üksikjuhtumi kontrolli läbiviimiseks ette ei nähta ning seetõttu võib seda alustada menetlusosalise teavitamisega, mida antud juhul ongi vaidlustatud haldusaktiga tehtud. Mis puutub veel maksumenetluse algusmomenti, siis vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile 45 ja haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 punktidele 2 ja 3 võib maksumenetluse algus langeda kokku ka menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Kaebaja heidab vastustajale ette ka mõnevõrra ebaselget sõnakasutust, väites, et maksukohustuslasele ei saa anda korraldust kontrolli alustamiseks, kuid kokkuvõttes järeldub

5 haldusaktist siiski üsna üheselt mõistetavalt, et tegemist oli informeerimisega ning kaebaja ei pidanud ise maksude tasumise õiguse kontrolli maksuhalduri asemel läbi viima. Maksuhalduril on õigus maksude arvestamise ja tasumise õigsust kontrollida ning vaidlustatud haldusaktis on sellekohane õiguslik alus välja toodud. Lähtuvalt MKS § 11 lg-st 2 otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid maksuhaldur. Seejuures ei ole maksuhaldur menetlusosaliste poolt esitatud taotluste või tõenditega seotud. Kaebaja väitega, mille kohaselt ei peaks varasemate dokumentide väljanõudmine maksukohustuse eeldatava aegumise tõttu lubatud olema, ei saa samuti nõustuda, sest maksuhaldur hindab neid asjaolusid enne maksuotsuse koostamist ning aegumise korral maksukohustust ei kaasne. Maksumenetluses ei saa dokumendi allkirjastamise kuupäevast alati etteulatuvalt aegumist tuletada, sest asjassepuutuvad seosed võivad ilmneda mingisuguses teises kontekstis. Antud juhul on vastustaja viidanud erinevatele põhimõtetele, mis on fikseeritud käibemaksuseaduse paragrahvis 32 ja mille kohaselt võib näiteks põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu ka korrigeerida, kusjuures see periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul 10 kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul 5 kalendriaastat. Seega võib dokumente nõuda, mis ei tähenda aga seda, et aegumise korral või siis tahtluse puudumisel, mille tõttu peaks kohaldama aegumist, võiks vastava maksukohustuse kindlaks määrata. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide ka selles mõttes, et kui dokumentide säilitamine ei ole vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile 58 enam kohustuslik, siis ei või maksuhaldur neid küsida. MKS § 58 kohaselt peaks säilitama maksustamise seisukohast tähenduslikke dokumente vähemalt 7 aastat, mis tähendab seda, et neid võib ka kauem säilitada. Säilitamise erinevad tähtajad võivad sõltuda ka sellest, millal näiteks vastavat algdokumenti raamatupidamises kajastati. Aga olukorras, kus mingisugused asjassepuutuvad dokumendid ei ole enam säilinud, tuleks täita korraldus võimaluste piires ning selgitada, milliseid dokumente ei saa esitada seetõttu, et need ei ole säilinud. Vaidlustatud korralduses ei ole nõutud dokumentide esitamist konkreetsete kuupäevade lõikes, seega oli kaebajal võimalus esitada kõik dokumendid, mis seonduvad sõidukite soetamisega ja mida ta peab maksumenetluse tähenduses oluliseks. Haldusasja materjalist aga ei nähtu, et kaebaja oleks üldse püüdnud korraldust täita, ka mitte osaliselt. Mis puutub kaebuses nimetatud sanktsioonidesse kohustuste täitmata jätmise eest, siis tuleneb sunniraha rakendamise võimalus maksukorralduse seadusest ning antud juhul on vastustaja MKS § 67 lõikele 1 ja § 135 lõikele 1 asjakohaselt viidanud ning vastavaid tagajärgi selgitanud. Seega ei ole vaidlustatud haldusakt ka selles osas seadusega vastuolus. Lähtuvalt eeltoodust jääb Maksuja Tolliameti 27.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026946-3 tühistamise nõue rahuldamata.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik