3-15-1827/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1827 Haldusasi AS Eesti Keskkonnateenused kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 09.07.2015 otsuse nr 148-15/155797 tühistamise nõudes ning Saue linna ja ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel riigihankes viitenumbriga 155797 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes.

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Saue linna taotlus asjas menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. 2. Jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. 3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud:

1. Saue Linnavalitsus avaldas 19.09.2014 hanketeate riigihankes „Saue linna teede, tänavate ja haljasalade aastaringne hooldus 2014-2017“ (viitenumber 155797). Hanketeate kohaselt on hankelepingu täitmise perioodiks 01.12.2014-30.11.2017.

Hankija 12.11.2014 korraldusega tunnistati edukaks pakkujaks AS Eesti Keskkonnateenused. Hankija 23.12.2014 korraldusega nr 442 tunnistati AS Eesti Keskkonnateenused hankelepingu sõlmimisest keeldunuks ja tunnistati edukaks ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ pakkumus.

Hankija sõlmis ühispakkujatega 23.01.2015 hankelepingu kehtivusega kuni 06.01.2018.

2. Hankija esitas 25.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Eesti Keskkonnateenused vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks RHS § 53 lg 2 alusel.

2

3. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 29.06.2015 VAKO-le vaidlustuse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks.

VAKO jättis 09.07.0215 otsusega vaidlustuse läbi vaatamata, kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Eristada tuleb riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingut hankelepingust, mis on sõlmitud riigihanget korraldamata. Vaidlustust ei saa esitada RHS § 117 lg 21 p 3 alusel, kuna hanketeade on avaldatud ja hankemenetlus läbi viidud. RHS § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumine ei mõjuta hankelepingu kehtivust. Vaidlustaja ei ole hankelepingu sõlmimist takistava asjaoluna kordagi tuginenud varem hankelepingu tähtajale. Isikul on hankemenetluses võimalik kaitsta üksnes oma eesmärki sõlmida hankeleping. Alates hankija korraldusest nr 442 ei ole vaidlustajal selle eesmärgi kaitsmine võimalik, mistõttu ei saa hankija tegevus rikkuda vaidlustaja õiguseid. Vaidlustaja ei kasuta oma menetlusõiguseid heauskselt, kuna ta on vaidlustanud asjaolud, mis pidid talle olema teada juba enne hankelepingu sõlmimist.

4. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 09.07.2015 otsuse nr 148-15/155797 tühistamiseks ja vaidlustuskomisjonile ettekirjutuse tegemiseks vaadata vaidlustus sisuliselt läbi.

5. 22.07.2015 määrusega võttis kohus AS Eesti Keskkonnateenused kaebuse menetlusse ning tõlgendas kaebust nii (arvestades kaebaja eesmärki ja VAKO-le esitatud nõuet), et kaebaja soovib Saue linna ning ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel riigihankes viitenumbriga 155797 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist. Kohus võttis menetlusse nii VAKO 09.07.2015 otsuse tühistamise nõude kui ka Saue linna ja ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel riigihankes viitenumbriga 155797 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude. Kohus kohustas Saue linna esitama kohtule oma seisukoha kaebuse suhtes hiljemalt 29.07.2015.

6. 29.07.2015 saabus kohtule Saue linna vastus kaebusele. Saue linn palus kohtult: lõpetada haldusasja nr 3-15-1827 menetlus kaebetähtaja möödumise tõttu HKMS § 124 lg 2 alusel; alternatiivselt, jätta Eesti Keskkonnateenused AS kaebus läbi vaatamata ja tagastada HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel; alternatiivselt, jätta Eesti Keskkonnateenused AS kaebus rahuldamata.

Kohus leiab

Kaebus on tervikuna tähtaegne 7. Hankija on leidnud, et kaebaja ei ole esitanud kaebust hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, vaid on esitanud kaebuse VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning otsuse tühistamiseks. Seega on kaebuse ese VAKO 09.07.2015 otsuse õigusvastasuse tuvastamine ja tühistamine. Kaebaja on esitanud kaebuse HKMS § 268 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja tänaseni esitanud kaebust HKMS § 268 lg 1 alusel hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Lähtudes HKMS § 270 lg-st 1, on hankelepingu tühisuse tuvastamise tähtaeg möödas ning kaebaja ei saa enam nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist. Sellest tulenevalt esineb HKMS § 124 lg-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

8. Kohus ei nõustu hankija eeltoodud seisukohaga ja leiab, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt ka Saue linna ja ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel riigihankes viitenumbriga 155797 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas. Nagu kohus asja menetlusse võttes 22.07.2015 kohtumääruses selgitas, võib hankeasjas HKMS § 267 lg 1

3

kohaselt esitada kaebuse RHS § 117 lõikes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale. HKMS § 268 lg 2 kohaselt võib VAKO otsuse peale vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Kaebuse sõnastuse järgi soovis kaebaja VAKO otsuse tühistamist ja VAKO kohustamist. Samas oli kaebusest ilmselge, et kaebaja eesmärgiks on tuvastada sõlmitud hankelepingu tühisus. Kui VAKO on õigusvastaselt jätnud vaidlustuse läbi vaatamata, loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks ja vaatab kaebuse sisuliselt läbi. Sellisel juhul loeb kohus ka hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitatuks koos VAKO otsuse tühistamise nõudega. Eelnev lähenemine on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning HKMS § 2 lg-ga 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, ning ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Arvestades kaebaja eesmärki ja VAKO-le esitatud nõuet tõlgendas kohus kaebust nii, et kaebaja soovib Saue linna ning ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel riigihankes viitenumbriga 155797 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist. Kohus märkis määruses, et kui kaebaja selle tõlgendusega ei nõustu ja peab enda õigusi rikkuvaks üksnes VAKO otsust, tuleb sellest kohut viivitamatult teavitada. Kaebaja vastavasisulist teavitust kohtule teinud ei ole. Niisiis tuleb ka hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise kuupäevaks kohtule lugeda 20.07.2015, mistõttu on kogu kaebus esitatud kohtule HKMS § 270 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega järgides. Hankija taotlus lõpetada asjas menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine 9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega lähtub kaebeõigus halduskohtumenetluses subjektiivsete õiguste kaitse reaalsest vajadusest. Ka kaebeõigus hankeasjas (HKMS § 268 lg 1) eeldab kaebuse esitamist kaebaja õiguste kaitse eesmärgil. Kaebaja eesmärgiks nii VAKO-s kui ka halduskohtus on konkreetsel juhul olnud hankelepingu tühisuse tuvastamine. HKMS § 267 lg 3 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses hankelepingu suhtes haldusakti kohta sätestatut. Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude näol on tegemist tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 1 p 6) ning tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Ka TsÜS § 87 alusel saaks esitada tehingu tühisuse tuvastamise nõude halduskohtule üksnes juhul, RHS rikkumine toob kaasa tühisuse tuvastamise nõude esitaja õiguste rikkumise (Riigikohtu 05.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-39-12). Niisiis tuleb kaebaja kaebeõiguse tuvastamiseks kohtul kontrollida, mis on see subjektiivne õigus, mida kaebaja hankelepingu tühisuse tuvastamise kaudu kaitsta püüab ning kas see oleks vastava nõude kaudu reaalselt saavutatav. Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk saab olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve nii RHS § 117 lg-st 1 kui ka konkreetsemalt § 117 lg- st 21 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega.

10. Kaebusest võib aru saada, et esiteks põhistab kaebaja oma subjektiivsete õiguste riivet huviga tõrjuda Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-4714 esitatud hankija kahjunõuet. Kohtu hinnangul ei ole selline huvi vaadeldav põhjendatud huvina kaebuse esitamisel halduskohtusse, kuna hankelepingu tühisuse tuvastamine halduskohtus ei ole eelduseks kahjunõude läbivaatamisel tsiviilkohtus – kahjunõude läbivaatamisel saab tsiviilkohus kujundada iseseisva hinnangu mh ka vaidlusaluse hankelepingu kehtivuse suhtes.

4

11. Teiseks põhjendab kaebaja oma subjektiivsete õiguste rikkumist abstraktse huviga osaleda uuesti korraldataval hankel saavutamaks hankelepingu sõlmimine. Kohus ei pea seda võimalust reaalseks. Kohus nõustub hankijaga selles, et kaebaja käitumine hankemenetluses näitab seda, et kaebaja ei soovinudki hankes hankelepingut sõlmida, ning selles, et alates hankija 23.12.2014 korralduse nr 442, millega tunnistati kaebaja hankelepingu sõlmimisest keeldunuks hankijast mitteolenevatel põhjustel, vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest puudub kaebajal võimalus riigihanke hankemenetluses hankelepinguni jõudmiseks. Seetõttu ei saa hankija tegevus enam rikkuda kaebaja õigusi. Vaidlus puudub selles, et kaebaja keeldus hankelepingu sõlmimisest hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja ei ole hankija 23.12.2014 korraldust nr 442 vaidlustanud ning mingeid adekvaatseid põhjusi hankelepingu mittesõlmimiseks ei ole esitatud ka kaebuses. Kaebaja ei saa kaitsta õigust osaleda uues võimalikus hankemenetluses, sest selline hankemenetlus ei ole enam võimalik. VAKO leidis vaidlustatud otsuses põhjendatult, et jättes vaidlustamata hankija korralduse nr 442, millega tunnistati kaebaja hankelepingu sõlmimisest keeldunuks, puudub kaebajal võimalus hankemenetluses hankelepinguni jõudmiseks. Asjaolu, et kaebajal on tsiviilkohtus õigus esitada kahjunõudele vastuargumente korralduse nr 422 kehtivusest sõltumatult, ei tähenda, et see annaks talle ka kaebeõiguse halduskohtusse. HKMS § 268 lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on esitanud oma tühisuse tuvastamise nõude RHS § 69 lg 11 p 1 alusel (kaebuse p 16.7) - hankeleping on tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud. Et see eeldus oleks õige, peaksid olema õigusvastased ja kehtetud kõik hankija hankemenetluses antud haldusaktid, mis puudutavad pakkumuste hindamist, edukaks tunnistamist ja hankelepingu sõlmimist, kuna kaebuse seisukohast tulenevalt on hankija muutnud hankemenetluse kestel hankedokumente hankelepingu sõlmimise ja kehtivuse aega puutuvalt. Kaebaja on need jätnud aga vaidlustamata ning vastavalt HKMS § 268 lg-le 4 nende õigusvastasusele ta tugineda ei saa. Et hankija haldusaktid vaidlusaluses hankes on kehtivad, ei saa ka asuda seisukohale, nagu oleks hankija viinud hanget läbi hanketeadet esitamata. Nii oleks kaebaja pidanud esmase õiguskaitsevahendina vaidlustama hankija otsuseid või hankedokumente ning hankelepingu vaidlustamine oleks kohane üksnes juhul, kui hankija otsuste või hankedokumentide peale ei olnud võimalik vaidlustust esitada tähtaegselt mõjuval põhjusel. Et kaebajal oli olemas tõhusam õiguskaitsevahend oma õiguste kaitseks (hankija otsuste ja hankedokumentide vaidlustamine), pole hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue halduskohtus ka lubatav HKMS § 45 lg 2 tähenduses.

12. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida saaks halduskohtus kaitsta hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude ja VAKO otsuse tühistamise nõude kaudu, kuna hankelepingu kehtivus ei riku kaebaja õigusi (uue hanke korraldamine sama hankeeseme kohta ei ole reaalne) ning VAKO otsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Seepärast tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

13. AS Eesti Keskkonnateenused kaebuse eest on 20.07.2015 tasutud riigilõiv summas 1280 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv summas 1280 eurot HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastamisele.

/digitaalselt allkirjastatud/ Maret Altnurme Kohtunik