1-13-3961/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3961

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 25. juuni 2015 määrus

Marko Jõgi karistuse muutmata jätmise ja vangistuse

täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Marko Jõgi kaitsja vandeadvokaat Otto

Preem, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 25. juuni 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega nr 1-13-3961 tunnistati Marko Jõgi süüdi KarS § 424

järgi ning KarS § 65 lg-te 1, 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Jõgi liitkaristuseks 1 aasta

vangistust. KarS § 69 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendati vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga

(ÜKT) tähtajaga 2 aastat. M. Jõgi oli kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-

s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik esitas

11.05.2015 Tartu Maakohtule ettekande M. Jõgi kohta, kuna isik ei teinud korrektselt ÜKT-d.

Juhindudes KarS § 69 lg-st 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus

täitmisele.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 25.06.2015 määrusega jäeti M. Jõgile Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega

mõistetud karistus muutmata ja pöörati selle ärakandmata osa 9 kuud ja 9 päeva vangistust

täitmisele.

3.1. Erakorralise ettekande kohaselt hoidis M. Jõgi ÜKT-st kõrvale alates 11.04.2014 ehk enne

2015. aastat. Tulenevalt eeltoodust tuleb käesolevas asjas juhinduda enne 01.01.2015 kehtinud

KarS § 69 redaktsioonist, kuna KarS § 69 uuel redaktsioonil tagasiulatuvat jõudu ei ole

(RKKKm nr 3-1-1-18-15). Enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane

või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse

täitmisele.

3.2. M. Jõgi kriminaalhoolduse algus oli 12.06.2013 ning lõpp 11.06.2015. Süüdimõistetu

broneeriti 26.06.2013 ÜKT tunde tegema Võru Linnavalitsuse juurde, kus ta töötas Võru

kalmistul heakorratöödel. Töö tegemise lõpptähtaeg saabus 11.06.2015 ning M. Jõgile määratud

730 üldkasuliku töö tunnist on alates kriminaalhoolduse algusest, s.o alates 12.06.2013

sooritatud vaid 172 tundi. Seega on tegemata kokku 558 tundi. Süüdimõistetule anti võimalus

sooritada ÜKT tunnid kahe aasta jooksul, s.o seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja jooksul.

M. Jõgi on ÜKT mittesooritamise vabanduseks toonud perekondlikke põhjusi, väsimust, töö

kõrvalt vaba aja puudumist ning hirmu võlgade tõttu tekkinud kättemaksu ees. Üldkasuliku töö

tundide arvestusest (tl 117) nähtub, et isik ei ole perioodil 16.02.2014 kuni 31.07.2014

sooritanud ühtegi ÜKT tundi. Kuigi M. Jõgil oli piisavalt aega töö ärategemiseks, hoidus

süüdlane ilma mõjuva põhjuseta ning erinevaid vabandusi ettekäändeks tuues kõrvale tundide

tegemisest. ÜKT mittesooritamise tõttu tehti süüdlasele ka kaks hoiatust: 02.01.2015 ja

08.04.2015. Hoolimata hoiatustest ei sooritanud M. Jõgi kõiki talle määratud ÜKT tunde.

3.3. Riigikohtu 16. märtsi 2015 määruse nr 3-1-1-18-15 punkti 22 kohaselt saab üldkasuliku

tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses

toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1:1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on

süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS

§ 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku

tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel

lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui

süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud

kohustusi aastal 2015 või hiljem. Seega tuleb M. Jõgi poolt kandmata karistuse arvestamisel

lähtuda enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsioonist, s.o vangistuse täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö,

mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

3.4. M. Jõgile Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega mõistetud vangistus asendati 730 tunni

üldkasuliku tööga, millest on sooritamata 558 tundi. Tulenevalt eeltoodust on süüdimõistetu

poolt kandmata karistuseks Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsuse nr 1-13-3961 järgi 9 kuud ja

9 päeva vangistust (558:2 =279 päeva).

Määruskaebuse sisu

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Jõgi kaitsja vandeadvokaat O. Preem, kes palub

tühistada 25. juuni 2015 määrus ning pikendada ÜKT tundide tegemise tähtaega 6 kuu võrra.

Alternatiivselt taotleb kaitsja M. Jõgi suhtes karistuse täitmisele pööramisel lugeda kandmata

karistuseks 6 kuud ja 8 päeva vangistust.

Kaitsja märgib, et M. Jõgil puudusid objektiivsed võimalused ÜKT tundide tegemiseks, kuna

seda takistasid töö ja pereelu. Ka oli tal probleeme võlausaldajatega ning seetõttu ei julgenud isik

Võru linnas liikuda. Samas ei teavitatud teda võimalusest taotleda kohtult KarS § 69 lg 3 korras

ÜKT tegemise tähtaja peatamist ning uue tähtaja määramist. Seetõttu arvab kaitsja, et antud

juhul saanuks kohus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Alternatiivselt leiab kaitsja, et

karistuse täitmisele pööramisel tulnuks lähtuda KarS § 69 lg 1 kehtivast redaktsioonist ning

lugeda kantud karistuseks 172 vangistuspäeva. Sellisel juhul oleks kandmata karistus 6 kuud ja

8 päeva vangistust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Vaidlustatud määrus on

igakülgselt põhjendatud ning selles ei esine menetlus- ega materiaalõiguse rikkumisi. Kuna

maakohtu lahend on niivõrd põhjalik, vastab kolleegium määruskaebusele vaid järgmist.

6. Erakorralisest ettekandest on näha, et M. Jõgi hoidus teadlikult ÜKT tegemisest kõrvale ega

teinud tunde ära selleks ettenähtud aja jooksul. Vastavaid asjaolusid on maakohtu määruses

üksikasjalikult käsitatud (vt p 3.2.). Süüdimõistetule määrati maksimaalne töö tegemise tähtaeg,

kuid sellest hoolimata ei suutnud isik ÜKT-d ära teha. Ta leidis pidevalt ettekäändeid, mis

tegelikult töö tegemata jätmist ei vabanda. Paljudel ÜKT tegijatel on töökoht ja perekond, kuid

vastava motivatsiooni olemasolul on võimalik ettenähtud töö ära teha. M. Jõgil selline tahe

puudus ning seepärast ei piisanud talle töö tegemiseks ka kahest aastast. Kuna M. Jõgi ei teinud

ettenähtud aja jooksul ÜKT-d ära ja KarS § 69 ei näe ette võimalust pikendada töö tegemise

tähtaega üle kahe aasta, tuleb tema karistus täitmisele pöörata. Eelnevast tulenevalt ei saa

rahuldada ka kaitsja taotlust ÜKT tegemist tähtaja pikendamiseks.

7. Maakohus on igakülgselt selgitanud ka seda, miks tuleb M. Jõgi karistuse täitmisele

pööramisel juhinduda enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 redaktsioonist (vt p 3.3.).

Ringkonnakohus leiab, et vastavad põhjendused on igati asjakohased ning kooskõlas seaduse ja

kehtiva kohtupraktikaga. Seega puudub alus maakohtu otsustuse muutmiseks. Kuna M. Jõgil jäi

tegemata 558 ÜKT tundi, on tema kandmisele kuuluv karistus 9 kuud ja 9 päeva.

8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus,

et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma