3-15-1875/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1875 Määruse kuupäev 03.august 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata J. R taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT

1. 27.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Viru Vanglas kinni peetava isiku J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Taotluse kohaselt esitas J. R 08.04.2015 Viru Vanglale taotluse Viru Vangla toimingule „seoses paigutamisega“. 21.07.2015 haldusaktiga VV 6-12/94-5 jäeti J. R nõue rahuldamata. J. R ei ole võimeline oma õigusi ise kaitsma. Tal puuduvad ka vahendid vajamineva õigusabi eest tasumiseks (riigilõiv).

3. Tartu Halduskohus on seisukohal, et J. R soovi saada riigipoolset õigusabi tuleb tõlgendada selliselt, et ta soovib õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses, sh õigusnõustamine ja õigusdokumendi koostamine (RÕS § 4 lg 3 p 5).

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg

1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §- s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

6. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

7. Kohus on seisukohal, et J. R on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma. J. R puhul on tegemist isikuga, kellel on olemas piisavad kogemused halduskohtumenetluses osalemiseks. (Ta on pöördunud halduskohtusse üle saja korra, on teadlik oma õigustest ja on suutnud end varasemalt ise esindada). Arvestades ka probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei oleks keeruka vaidlusega, mille puhul oleks õigusabi kaebajale vajalik. Kuna halduskohtumenetluses valitseb uurimisprintsiip, siis ei ole nõutav, et kaebaja esitaks kaebuses õiguslikke põhjendusi ning ka see asjaolu kergendab kohtusse pöördumist. See põhimõte tagab koos teiste halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase kohtupidamise, kaebaja õiguste tõhusa kaitse, kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus.

8. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse(d), ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1.

9. Kuna kohus leiab, et esinevad RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevad kohased alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 1 leiab kohus, et J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik