2-15-7050/20 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

03. august 2015 Põlva kohtumaja, Võru tn 12, Põlva Tsiviilasja number 2-15-7050 Tsiviilasi

B. - H. K. hagi R. K. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1755 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B. - H. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Seaduslik esindaja: V. O. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post: Lepinguline esindaja: Helen Pahk, Helen Pahk Õigusbüroo, Vanemuise 21a, Tartu; e-post: oigusabi@helenpahk.ee Kostja: R. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

27. juuli 2015 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R. K. alates 01. maist 2015 elatis B. - H. K. ülalpidamiseks igakuiselt 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuni B. - H. K. täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasumma kandmisega V. O. kontole nr

2 (4) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx selgitusega „elatisraha“. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 03. augustist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Alaealise lapse B. - H. K. seaduslik esindaja V. O. on esitanud kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks R. K. alates 2014. a maikuust seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtuistungil loobus hageja esindaja tagasiulatuvast elatise nõudest enne hagi esitamist, s.o alates 11.maist 2014.a., arvestades, et kostjal tekib võla tasumisega raskusi. Hageja esindaja taotleb elatise väljamõistmist alates 2015.a. maikuust.

Kostja vastuväited

Kostja nõustub, et tal on lapse ülalpidamiskohustust ning ta ei vaidle vastu ka elatise suurusele, kuid taotleb elatise maksmise edasilükkamist kuni tema vanglast vabanemiseni. R.

K. viibib alates 23.01.2014 kinnipidamisasutuses, karistuse kandmise lõpptähtaeg on 23.07.2017.a. Vangistuses viibimise ajal regulaarse sissetuleku puudumise tõttu pole tal võimalik lapse ülalpidamiskohustust täita.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele, arvestades hageja esindaja osalist nõudest loobumist.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 102.

Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

3 (4) maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär on 2015. aastal Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 166 tulenevalt 390 eurot. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuid osundatud paragrahvi 2.lõike järgi ei vabane lõikes 1 nimetatud olukorras olevad vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Sünnitõendiga (tl 4) on tõendatud, et R. K. ja V. O. on 08.07.2013.a. sündinud B. - H. K. vanemad, seega on B. - H. K. õigus nõuda R. K. ülalpidamist.

Kohus on välja nõudnud kostja K-raha väljavõtte Tallinna Vanglast (tl.30-31), millest nähtub, et R. K. kontole on laekunud regulaarselt vahendeid Aivar Pilliltajavahemikul 05.01.- 10.06.2015 kokku 275 eurot ning ta on saanud samal ajavahemikul vanglas töötamise eest palka kokku 343,04 eurot. Tema kontol on hoiustatud vabanemistoetus 336,37 eurot.

Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud ka nende vahendite arvelt, mis on olnud tema käsutuses. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas alust elatise vähendamiseks vaatamata asjaolule, et kostja sissetulek käesoleval ajal ilmselgelt ei võimalda elatise maksmist seaduses sätestatud alammääras. Kui kostja oleks käitunud heauskselt, oleks ta ka vangistuse ajal osa saadud vahenditest panustanud lapse ülalpidamisse. Kuna ta seda ei ole teinud, tuleb kohustus täita tagantjärele. Hageja esindaja on juba näidanud üles vastutulelikkust, loobudes elatise väljamõistmise nõudest aasta enne elatishagi esitamist ega ole kohtult taotlenud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. TsMS § 461 lg 3 sätestab, et otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.

Eeltoodu alusel mõistab kohus R. K. välja elatise B. - H. K. kasuks alates 2015. a maikuust perioodiliste maksetena seaduses sätestatud miinimummääras, st käesoleval hetkel 195 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.

Menetluskulude jaotus

4 (4) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Käesolevas asjas ei ole hageja esindaja menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta elatise nõudmise ja muutmise hagilt riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik