3-10-1091/151 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-10-1091 Haldusasi Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korralduse nr 421-k õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2014 korralduse nr 1686-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ, esindaja Tiit Toomsalu Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Raul Keba Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.06.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ taotlus haldusasjade nr 3-14-53038 ja nr 3-10-1091 eraldamiseks läbi vaatamata. 2. Jätta Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2015 määruse haldusasjas nr 3-10-1091 resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsus algatas 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu. 2. Tallinna Linnavalitsus algatas 24.03.2010 korraldusega nr 421-k Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

3-10-1091 2(5) Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas 27.04.2010 Tallinna Halduskohtule 24.03.2010 korralduse nr 421-k peale kaebuse (haldusasi nr 3-10-1091), mille põhjenduste kohaselt kattub vaidlustatud korraldusega algatatud detailplaneeringu ala osaliselt ajaliselt varasema detailplaneeringu alaga. Uue detailplaneeringu algatamine rikub kaebaja õigust kujundada kõnealuse territooriumi tulevikku lähtuvalt tema huvides varem algatatud planeeringu eesmärkidest. Reformimata riigimaa ja riigi reservmaa osas on kaebaja sooviks anda alale transpordimaa staatus raudteeühenduse taastamiseks kaebaja omandis oleva laokompleksi teenindamiseks.

Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud planeering on endiselt menetluses. Kaebaja ootab vastust ettepanekule viia läbi nõupidamine raudtee harutee paiknemise alternatiivsete lahenduste aruteluks. Kaebajale kuulub Paavli tn 6c krundil vallasvarana raudtee harutee üks osa. Vaidlustatud detailplaneeringu raames ei ole kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta, kuna selle eesmärgiks on vaidlusalusele territooriumile roheala rajamine. Varasema detailplaneeringu eskiisiga seatud eesmärgiks on taastada alal infrastruktuuri osana raudtee.

Sellise infrastruktuuri elemendi taastamise õigus tuleneb linna ja kaebaja vahel 31.08.1999 sõlmitud lepingust. Enneaegsete menetlustoimingute läbiviimine raskendaks detailplaneeringute konkurentsist tulenevate prioriteetõiguste teostamist. Tallinna Halduskohus võttis 02.06.2010 määrusega kaebuse menetlusse detailplaneeringu algatamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus leidis, et menetlustoimingule kaebuse esitamine on lubatav, sest detailplaneering on algatatud osaliselt ala kohta, mis kattub kaebaja poolt varasemalt algatatud ja väidetavalt menetluses oleva detailplaneeringu alaga ning planeeringulised eesmärgid on vastuolulised.

3. Tallinna Linnavalitsus lõpetas 02.11.2011 korraldusega nr 1721-k Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu ja tunnistas Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas 01.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse 02.11.2011 korralduse nr 1721-k tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2805).

4. Tallinna Halduskohus peatas 12.09.2012 määrusega haldusasja nr 3-10-1091 menetluse kuni haldusasja nr 3-11-2085 lahendamiseni.

5. Tallinna Linnavalitsus lõpetas 25.01.2012 korraldusega nr 101-k Paavli tn 6c asuvale riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetluse Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ-le ja tunnistas kehtetuks oma 21.03.2007 korralduse nr 471-k. Viimati nimetatud korraldusega oli linnavalitsus määranud Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurusega 763 m2 hoonestusõiguse seadmiseks ning nõustunud maa riigi omandisse jätmisega. Harju maavanem oli 17.12.2007 korraldusega nr 2566-k keeldunud Paavli tn 6c maaüksuse riigi omandisse jätmisest hoonestusõiguse seadmise eesmärgil, põhjendusega, et maaüksusel asuv raudteerajatis on kasutusest välja langenud ja lagunenud.

Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-240 Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korralduse nr 101-k tühistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.03.2013 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 19.06.2013 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

6. Tallinna Linnavalitsus võttis 05.11.2014 korraldusega nr 1686-k vastu Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, milles nähti ette jagada Sõle tn 50a kinnistu üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning reformimata riigimaast moodustada üks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Moodustatavale ärimaa sihtotstarbega krundile nähti ette määrata ehitusõigus ühe ärihoone ehitamiseks. Elamumaa krundil säilib olemasolev 2-korruseline garaaž. Korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt on detailpla-

3-10-1091 3(5) neeringus moodustatud riigimaast transpordimaa sihtotstarbega krunt teerajatiste tarbeks ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt rohekoridori tarbeks. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas 05.12.2014 Tallinna Halduskohtule Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2014 korralduse nr 1686-k peale kaebuse (haldusasi nr 3-14- 53038). Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja vastuvõetud planeeringu alustel ja asjaoludel, mis sisalduvad detailplaneeringu algatamise korralduse peale haldusasjas nr 3-10-1091 esitatud kaebuses, ja täiendavalt tugineb kaebaja korralduse seletuskirjas kirjeldatud Riigi Maaameti, Eesti Raudtee AS ja Kaera 14F Hooneühistu seisukohtadele.

Lisaks märkis kaebaja, et perioodil alates 12.09.2012 kuni vaidlustatud korralduse andmiseni ei ole teda planeeringumenetlusse kooskõlas PlanS § 16 lg-ga 1 kaasatud ning sellega võeti temalt võimalus kaitsta oma õigusi detailplaneeringu menetluses osaledes. Kaebaja seisukohti korralduse seletuskirjas ei kajastata ja kaebaja arvamust ei ole küsitud, ehkki kohtus on pooleli vaidlus planeeringu sihiseade üle. Kaebaja palus haldusasjad liita ja peatada ka selles asjas menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-11-2805.

7. Tallinna Halduskohus võttis 13.01.2015 määrusega kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2014 korralduse nr 1686-k tühistamise nõudes menetlusse, peatas haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-2805 tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning liitis haldusasjad nr 3- 14-53038 ja nr 3-10-1091 ühiseks menetlemiseks haldusasjana nr 3-10-1091.

8. Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2013 otsusega haldusasjas nr 3-11-2805 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.02.2015 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 10.06.2015 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

9. Tallinna Halduskohus uuendas 17.06.2015 määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebuse esitamise ajendas asjaolu, et samale maa-alale oli algatatud korraga kaks detailplaneeringut ning kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli välistada konkureeriva planeeringu menetlemine selleks, et saavutada tema enda taotluse alusel algatatud detailplaneeringu menetlemine ja kehtestamine. Kaebaja taotluse alusel algatatud detailplaneeringu menetlus lõpetati ja kaebaja vaidlustas lõpetamise (haldusasi nr 3-11-2805).

Kaebuses ei ole välja toodud, kuidas menetletav detailplaneering muul moel tema subjektiivseid õigusi rikub. Kohus on kaebajale eelnevalt selgitanud, et kui haldusasjas nr 3-11-2805 jääb kaebus rahuldamata, siis praeguses asjas menetlusse võetud nõudeid menetleda ei saa. Nimetatud haldusasjas jäi kaebus rahuldamata (lahend jõustus 10.06.2015) ning Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korraldus nr 1721-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks tunnistamine“ jäi kehtima.

Eelnevast tulenevalt ei ole enam alust menetleda praeguses asjas esitatud kaebust.

10. Tallinna Halduskohus jättis Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebuse 24.07.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-10-1091 4(5) 11. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.06.2015 määruse p 2 tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Lisaks palub kaebaja eraldada halduskohtu 13.01.2015 määrusega liidetud haldusasjad nr 3-14-53038 ja nr 3-10-1091 eraldi menetlustesse. Halduskohus on põhistanud kaebuse läbivaatamata jätmist üksnes 12.09.2012 haldusasjas nr 3-10-1091 tehtud määruses toodud seisukohaga, et kui haldusasjas nr 3-11-2085 jääb kaebus rahuldamata, siis ei ole võimalik menetletavat nõuet läbi vaadata.

Seejuures on kohus põhistuseta laiendanud sellise seisukoha ka haldusasjas nr 3-14-53038 esitatud kaebusele. Selline seisukoht ei saa olla menetluse uuendamisel siduv ega ole laiendatav teisele kohtuvaidlusele. HKMS § 151 saab kohaldada viitelisena HKMS §-s 121 märgitud alustele. Selliseid aluseid ei eksisteeri. Haldusasjas nr 3-10-1091 algatatud vaidlust ei ole õige käsitleda muutuva õiguskeskkonna kontekstis. Vaidlustatud planeeringu õigusvastasus tuleb kindlaks teha kaebuse esitamise aja (27.04.2010) õiguskeskkonnast ja õigusfaktoloogilisest seisundist lähtuvalt.

Kohtuvaidluse algatamisel ja asja menetlusse võtmisel toimis nii detailplaneeringute territoriaalne konkurents (haldusasi nr 3-11-2085) kui ka õigustatud ootus raudteealuse maa hoonestusõigusele (haldusasi nr 3-12-240). Sellest lähtuvalt tuleks määratleda nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine. Haldusasjas nr 3-14-53038 esitatud kaebuse nõue ei rajane ainult planeeringute konkurentsile, vaid tervele reale vastuväidetele, mis vajavad kohtulikku kontrolli. Põhja-Tallinna linnaosa on seisukohal, et planeering ei ole jätkusuutlik. Lubamatult on piiratud kaebaja õigusi ja võimalusi olla kaasatud planeeringumenetlusse.

Kaebajat kui piirinaabrit ei kaasatud planeeringu koostamisele, rikkudes sellega planeeringu vastuvõtmise ajal kehtinud PlanS sätteid (§ 16 lg 1 p 5 ja lg 4). Algamas on läbirääkimised kompensatsioonimehhanismidest 1999. a halduslepingu lõpetamiseks, mille realiseerimine on seotud naasmisega planeeringu vastuvõtueelsesse menetluslikku staadiumi. Kohtulahend asjas nr 3-11-2805 jõustus 10.06.2015. Kuna see kohtulahend ammendas võimalused 1999. a sõlmitud ja siiani kehtiva halduslepingu realiseerimiseks (planeeringuliste eelduste loomiseks) raudteeühenduse taastamiseks Paavli tn 6c ja Kopli Kaubajaama vahel, koostab kaebaja linnale ettepanekut lepingu lõpetamiseks kompensatsioonilistel alustel.

Ühe võimalusena näeb kaebaja planeeringulist lahendust, kus tema omandis olevale Paavli tn 8 kinnistule nähakse ette laiendamisvõimalus, kompenseerimaks endise raudteealuse maa kaotust. Haldusasjades nr 3-10-1091 ja nr 3-14-53038 esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist tuleb põhjendada diferentseeritult, kusjuures esimese puhul võtta seisukoht kaebuse esitamise aja seisundist lähtuvalt ning teise puhul käsitleda sisulisi vastuväiteid, sh planeeringu Tallinna üldplaneeringule mittevastavust. Kaebaja vaidlustas vastuvõetud planeeringut halduskohtus viitega korralduse seletuskirjas kajastatud Riigi Maa-ameti, Eesti Raudtee AS ja Kaera 14F Hooneühistu seisukohtadele, mis langesid kokku kaebaja seisukohtadega.

Kohtul tuleks võtta seisukoht haldusasjas nr 3-14-53038 esitatud kaebuse eraldamiseks iseseisvasse menetlusse.

12. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaebajal puudub põhjendatud huvi Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korralduse nr 421-k õigusvastasuse tuvastamiseks. Tegemist on detailplaneeringu algatamise korralduse ehk menetlustoiminguga, mis ei tekita kaebajale õigusi ega kohustusi. Kaebajal puudub kaebeõigus ka Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2014 korralduse nr 1686-k tühistamiseks. Detailplaneeringu vastuvõtmine on samuti menetlustoiming, mida saab vaidlustada vaid piiratud juhtudel, eelkõige juhul, kui esinevad sellised kaebaja õigusi rikkuvad

3-10-1091 5(5) asjaolud, mis toovad vältimatult kaasa detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse. Kaebaja leiab, et teda ei ole piisavalt planeerimismenetlusse kaasatud ning esinevad ka sisulised vastuväited planeeringulahendusele. Nimetatud asjaolud ei too vältimatult kaasa planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust. Kaebajal on võimalik planeeringumenetluses osaleda muu hulgas planeeringu avalikul väljapanekul. Planeeringulahendus ei ole lõplikult valmis ning kaebus on esitatud ennatlikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks ja asja halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmiseks alust.

14. HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaoluks on muu hulgas kaebajal asjas kaebeõiguse ilmselge puudumine, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (HKMS § 121 lg 2 p 1).

15. Kaebaja poolt vaidlustatud detailplaneeringu algatamise ja menetlusse võtmise otsustustega ei määrata siduvalt kindlaks, milline saab olema Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus. Kaebaja ei väida, et rikutud oleks tema mittemenetluslikke õigusi. Ka ei ole alust arvata, et võimalikud vead planeerimismenetluses tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise. Kui kaebaja ei saavuta detailplaneeringu vastuvõtmisele järgneva menetluse kestel oma eesmärke, on tal võimalus detailplaneeringust vabanemiseks vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsus.

16. Lisaks kaebuse läbi vaatamata jätmise osas halduskohtu määruse tühistamisele on kaebaja formuleerinud määruskaebuses ka taotluse eraldada haldusasjad nr 3-14-53038 ja nr 3- 10-1091 eraldi menetlustesse. Ringkonnakohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kaebuste liitmine ja nõuete eraldamine on halduskohtu kaalutlusotsus ning nõuete eraldamist tuleb taotleda halduskohtult. Ka määruskaebuse esitaja ise on seisukohal, et haldusasjade iseseisvatesse menetlustesse lahutamine tuleks lahendada kohtuniku poolt enne kohtuasja sisulise läbivaatamise juurde asumist (määruskaebuse p 1.10). Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta käesoleva määrusega muutmata. Ringkonnakohtu määrus on kaevatav. Kui kaebaja edasikaebus Riigikohtule osutub edukaks ja halduskohtul tuleb asja menetlust jätkata, on kaebajal võimalus taotleda halduskohtult nõuete eraldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

Ruth Plaks

Oliver Kask