3-15-1778/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1778 Kohtuasi I.T. kaebus Viru Vangla kodukorra punkti 20.7 tühisuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada I.T. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 14.07.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja I.T. (edaspidi kaebaja) poolt 06.07.2015 koostatud kaebus, kus ta kurdab selle üle, et 04.03.2013 viis Viru Vangla sisse uue eeskirja, mille punkt 20.7 kohaselt peab kinnipeetav pärast ravimi manustamist avama suu ja liigutama keelt ning alates 15.04.2014 hakati ka talle peale ravimi manustamist vastavat korraldust andma. Kaebaja väitis, et niisugune korraldus ja protseduur on alandav ja solvav ning ta on sellele kõigis oma avaldustes ka osutanud. Ta leidis, et Viru Vangla kodukorra punkti 20.7 on vastuolus mitmete Euroopa vanglareeglistiku sätete ja Euroopa inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) artiklitega 2 ja 3 ning palus, et kohus tunnistaks selle tühiseks. Oma vastava huvi põhjenduseks märkis ta soovi jõuda kohtu kaudu ühinenud rahvaste organisatsiooni ning lisas, et nõude rahuldamine annab talle võimaluse ravimite manustamiseks ilma alanduse ja solvamiseta.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud Viru Vangla kodukorra punkti 20.7 peale tuvastamiskaebuse. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas sellise nõude esitamine on lubatud või tuleb kaebus tagastada.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja väidab, et kaebuse rahuldamine annab talle võimaluse ravimite manustamiseks ilma alandamise ja solvamiseta. Seejuures pole ta aga arvestanud, et haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise või kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-21-03 ja nr 3-3-1-35-13 asunud seisukohale, et haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus ainult siis, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Viru Vangla kodukord on antud pädeva haldusorgani poolt ning selle vaidlustatud punktil 20.7 on olemas adressaat, kelle õigused ja kohustused on selgelt määratletud, neid on võimalik ka täita ning need ei kohustata toime panema õigusrikkumist vaid aitavad seda ära hoida. Seega ei ole sellel üldkorralduse tähenduses oleval haldusaktil ühtegi eelnimetatud tühisusele viitavat puudust, mistõttu oleks tühistamisnõude esitamine ainus abinõu, millega kaebaja saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta ja nende väidetava rikkumise kõrvaldada.

4. Kinnipeetavate kohtusse pöördumise õigusi reguleeriva vangistusseaduse § 1’ lg-test 5 ja 8’ tulenevalt võib kinnipeetav vangla direktori poolt vastu võetud haldusakti peale halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Juhul, kui vaide tagastamise põhjustas aga selle puuduste kõrvaldamata jätmine, pole kinnipeetaval sama nõudega enam kohtusse pöördumise õigust. Kohtu järelepärimise peale Viru Vanglast saadud vastus ja sellele lisatud dokumendid kinnitavad, et kaebaja on küll koostanud rida ravimite manustamise järgse suu avamise korraldusega seotud taotlusi, kuid 20.06.2014 otsusega on need rahuldamata jäetud ning 12.08.2014 otsusega nr 6-12/168-3 tagastati puuduste kõrvaldamata jätmise põhjendusel ka 30.06.2014 koostatud vaie, milledes ta palus muuhulgas kodukorra punkti 20.7 muutmist. Seega oleks tühistamisnõue ilmselgelt lubamatu ning kohtul puudub vajadus teha kaebajale ettepanekut kaebuse nõude muutmiseks.

5. Eeltoodud järeldustel on kaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei ole kaebajal ilmselgelt ka kaebeõigust, Tartu Halduskohus ei pea tema kaebust menetlema ja võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2015 lahendiga 24.detsembril 2015.