3-14-52978/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-52978 Haldusasi Macbond OÜ kaebus Maksuja Tolliameti täitetoimingute lõpetamise ja krediidiasutustes olevate Macbond OÜ arvelduskontode aresti alt vabastamise kohustamiseks summas

648 935 eurot ning täitetoimingute lõpetamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – Macbond OÜ, lepinguline esindaja v.adv. Anne Nurmi; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Heli Insler RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-14-52978 menetlus selles osas, mis seostub täitetoimingute lõpetamise ja krediidiasutustes olevate Macbond OÜ arvelduskontode aresti alt vabastamise kohustamise nõudega summas

648 935 eurot, sest vastustaja on andnud vastavatele krediidiasutustele 10.02.2015 korraldused pangakonto avamise kohta, mis tähendab seda, et nõutav toiming on tehtud ja kaebaja sellekohane eesmärk saavutatud;

2. Rahuldada kaebus ülejäänud osas ning tunnistada täitetoimingute lõpetamisega viivitamine õigusvastaseks;

3. Mõista Maksuja Tolliametilt osaühingu Macbond kasuks menetluskuluna välja 340 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 31.07.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Macbond esitas 28.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti täitetoimingute lõpetamise kohustamiseks lähtuvalt MKS § 1361 lõikest 3 ja vabastama krediidiasutustes OÜ Macbond arvelduskontod 648 935 euro ulatuses. Kaebaja märgib, et maksumenetluses tehtud 11.11.2014 kontrollaktist ei nähtu, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks oleks rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluses, mille alusel Tallinna Halduskohus andis 29.08.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51877 loa arestida Macbond OÜ kontod krediidiasutustes summas 648 935 eurot, selgitas maksuhaldur, et täitetoimingud lõpetatakse MKS § 1361 lg 3 kohaselt hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud. Kaebaja leidis, et maksuhaldur on jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata.

2. Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 41-42).

3. OÜ Macbond vastas kohtumäärusele kõigepealt 21.01.2015. Kaebaja märkis, et kuna vastustaja jättis MKS § 1361 lg 3 toodud seadusest tuleneva kohustuse täitmata, tähendab see seda, et tegemist on vastustaja tegevusetusega, mille peale on kaebaja seadusest tulenevalt esitanud 28.11.2014 kaebuse HKMS § 5 ja § 46 lg 2 alusel. Kaebaja leidis, et kaebus ei ole ennatlik ning palus kaebuse Maksuja Tolliameti täitetoimingute lõpetamise kohustamiseks ja krediidiasutustes olevate Macbond OÜ arvelduskontode arsti alt vabastamiseks summas 648935 eurot menetlusse võtta (tl 45-47). Macbond OÜ esitas 23.01.2015 veel ka täiendavaid täpsustusi (tl 49-50).

4. Tallinna Halduskohtu 09.03.2015 määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta, sest täpsustuste esitamise järgselt ei olnud nõue enam selge ega üheselt mõistetav (tl 51).

5. Kaebaja vastas kohtumäärusele 12.03.2015. Seejärel palus kohus 13.03.2015 e-kirjas 12.03.2015 vastust nõude selguse huvides veelkord täpsustada ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse juurde kindlaksjäämise korral välja tuua ka vastav põhjendatud huvi. Kaebaja vastas kohtule 16.03.2015 ning märkis, et taotleb ka täitetoimingute lõpetamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist.

6. Tallinna Halduskohtu 17.03.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 58). Vastustaja esitas 08.04.2015 omapoolse vastuse kaebuse kohta ning taotles halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel ka menetluse lõpetamist, sest täitetoimingute lõpetamise korraldus oli 10.02.2015 seisuga välja antud (tl 65-67).

7. Tallinna Halduskohtu 22.04.2015 kohtunõudega paluti maksuhalduril täpsustada, millisest haldusaktist või toimingust arvates loeti täitetoimingute lõpetamise korralduse andmisel seaduses nimetatud kahte tööpäeva (tl 128). Maksuhaldur vastas kohtunõudele 28.04.2015. Kaebaja vastas sellele omakorda 28.04.2015 e-kirjaga (tl 134).

8. Tallinna Halduskohtu 21.05.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ning nendele vastamiseks (tl 143-144).

9. Tallinna Halduskohtu 06.07.2015 määrusega lükati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg edasi ja määrati uueks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 31.07.2015.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on jätnud MKS § 136¹ lg 3 tuleneva kohustuse, lõpetada täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolud on ära langenud, täitmata. Seadusest tulenevalt kohustus vastustaja lõpetama täitetoimingud kahe tööpäeva jookusul arvates täitetoimingu tinginud asjaolu ära langemisest seega hiljemalt kontrollakti allkirjastamise päevast s.o. 14.11.2014 arvates, kuivõrd kontrollaktis on selgelt näha, et nimetatud maksumenetluses, ei ole maksuhaldur tegemas otsust, millega tekkiks kaebajal maksukohustus summas 648 935 eurot ega mitte mingis muus summas. 11.11.2014 kontrollakti kohaselt, mis on koostatud OÜ-s Macbond teostatud üksikjuhtumi kontrolli kohta, leidis vastustaja, et maksustamisperioodil märts 2012 kuni veebruar 2013 on käibemaksu osas enammakse kokku summas 22 515 eurot ja 20 senti. Seega on välistatud, et antud maksumenetluses on maksuamet tegemas maksuotsust, millega maksukohustuslasel tekkiks kohustus tasuda maksusid summas 648 935 eurot, mille täitmise tagamiseks andis halduskohus asjas nr 3-14- 51877 Maksuja Tolliametile loa arestida OÜ Macbond arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 648

935 euro ulatuses ja mille vastustaja arestis. Vastustaja õigusvastane tegevus täitetoimingu lõpetamata jätmisel alates 14.11.2014 on koormav ja rikub Macbond OÜ õigusi.

11. Täiendavas 27.05.2015 seisukohas (tl 148-149) märgib kaebaja, et vastustaja väide selle kohta, et 10.02.2015 on esitatud krediidiasutustele korraldused arestitud pangakontode avamise kohta, on eksitav ja ei vasta kaugeltki sellele, et vastustaja oleks esitanud kõigile krediidiasutustele korraldused arestitud pangakontode avamiseks. Kuigi maksuotsuse tegemisest on möödunud üle 4 kuu, lasuvad arestid tänaseni Äripank AS-s ja SEB AS-s 20.08.2014, mis seati 29.08.2014 Tallinna Halduskohtu kohtumääruse nr 3-14-51877 alusel. Kaebaja leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele kuivõrd ilmselgelt peale maksuotsust ei ole vastustajal olnud mingit õigust kaebaja kontosid 29.08.2014 kohtuasjas 3-14- 51877 tehtud kohtumääruse alusel aresti all hoida.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Maksuja Tolliamet leiab, et kaebus on põhjendamatu ja taotleb menetluse lõpetamist HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel.

13. Vastustaja selgitab, et 11.11.2014 kontrollaktis anti kaebajale tulenevalt MKS § 13 lg 1 sätetest õigus esitada oma arvamus või vastuväited kontrollaktile. Kaebaja esitas vastuväited 25.11.2014, kuid ei avaldanud tahet täitetoimingute lõpetamiseks, vaid esitas kaebuse kohtusse. Seega ei olnud vastustaja teadlik kaebaja tahtest, v.a kaebaja seisukohast, et mingit enammakset ei ole. 19.01.2015 andis vastustaja välja maksumenetluses tuvastatud asjaolude kohta haldusakti – maksuotsuse, millises muuhulgas võttis seisukohad kaebaja 25.11.2014 arvamuse ja vastuväidete osas. Kaebaja sai maksuotsuse kätte 20.01.2015. Vastustaja andis 10.02.2015 välja korraldused eeltoodud maksukontrolli raames täitetoimingute lõpetamiseks. Ja isegi juhul, kui pidada vastustaja 10.02.2015 toiminguid pangakontode aresti alt vabastamiseks 23.05.2014 korraldusega alustatud kontrollimenetluse raames hilinenuteks, siis ei ole hilinemine olnud õigusvastane. Enne kaebetähtaegade möödumist, millised sätestab seadus, ei saanud vastustajal teada olla kaebaja tahe ehk tõsikindlat veendumust ka asjaolude suhtes, et täitetoimingute aluseks olevate asjaolude üle vaidlus puudub ehk täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud. Kuigi vastustaja andis alles 10.02.2015 välja eeltoodud maksukontrolli raames täitetoimingute lõpetamiseks korralduse arestitud pangakontode avamise kohta, siis ka nimetatud asjaolu ei saanud kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, sest kaebajal oli juba 14.07.2014 tehtud sundtäitmise hoiatus nr 13-11/76800 eelnevate maksuvõlgade katteks ning pangakontod arestitud alates 25.08.2014 ja hiljem, s.t enne vaidlusaluses asjas kontode arestimist (02.09.2014 korraldused), millised jäid ka pärast 11.11.2014 kontrollakti väljastamist kehtima jooksvate maksude kui ka 16.12.2014 intressinõude, millise osas samuti on esitatud 30.12.2014 pangakontode arestimise korraldused, katteks. Seega kaebaja pangakontod olid eelnevalt ning ka jäid hiljem arestimise alla, olenemata vastustaja täitetoimingutest antud maksumenetluses ehk vastustaja tegevus/tegevusetus antud menetluses ei omanud mõju, mis sai kaebaja õigusi täiendavalt koormata. Kuna vastustaja on omapoolsed toimingud enne kaebuse menetlusse võtmist teostanud, on kaebaja taotlus asjakohatu.

14. Täiendavas 28.04.2015 seisukohas (tl 132) leiab vastustaja, et täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu langes ära maksuotsuse jõustumisega, millisest alates kehtib 2 tööpäevane tähtaeg täitetoimingute lõpetamiseks. Põhjusel, et vastustaja on korraldused arestitud pangakontode avamiseks esitanud 10.02.2015 ehk enne MKS § 136¹ lg 3 sätestatud tähtaega (22.02.2015), leiab vastustaja, et vastustaja ei ole põhjendamatult viivitanud täitetoimingute lõpetamisega, kaebaja õiguste riivet ei esine ning vastustaja on käitunud õiguspäraselt.

15. Täiendavas 12.06.2015 seisukohas (tl 159-160) leiab vastustaja, et kaebaja poolt viidatud õigustamatut rikkumist, mis kaebaja väidete kohaselt on kestnud üle 4 kuu, antud asjas ei esine või kui isegi esineb (osaliselt SEB Pank AS konto osas), siis selline rikkumine on formaalne ning ei saa kaebajale kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Teave seonduvalt arestitud pangakontode avamisega, ei ole olnud eksitav, sest nähtuvalt asja materjalidest on vastustaja 08.04.2015 vastuse lisadena 5 ja 6 esitanud Swedbank AS-le ja Tallinna Äripanga AS-le 10.02.2015 edastatud korraldused haldusasja nr 3-14-51877 raames arestitud pangakontode avamise kohta. Kuna vastustaja on korralduse nr 12.2- 3/24153-11 arestitud pangakonto avamise kohta Tallinna Äripanga AS-le esitanud, siis ei saa seal olla kaebaja pangakonto aresti Tallinna Halduskohtu 29.08.2014 kohtumääruse alusel haldusasjas 3-14- 51877. Tallinna Äripanga AS-s kaebaja pangakonto aresti aluseks on teised kehtivad nõuded. Mis puudutab kaebaja SEB Pank AS pangakonto aresti 02.09.2014 korralduse nr 12.2-3/24153-3 alusel, millisega arestiti kaebaja pangakonto Tallinna Halduskohtu 29.08.2014 kohtumääruse alusel haldusasjas 3-14-51877, siis oli kaebaja pangakonto eelnevalt arestitud ning 02.09.2014 seisuga oli kaebaja pangakonto jääk nullis. Kuigi SEB Pank AS-le on ekslikult vastustaja jätnud saatmata aresti alt vabastamise korralduse, millise suhtes aresti seadmise aluseks oli Tallinna Halduskohtu 29.08.2014 kohtumäärus haldusasjas 3-14-51877, siis selline formaalne eksimus ei saanud kuidagi mõjutada kaebaja õigusi, sest kaebaja SEB Pank AS kontol rahalised vahendid puudusid ning kontol on seatud arestid jätkuvalt muudel alustel tekkinud nõuete katteks. Samas, MKS § 131 lg 4 esimese lause kohaselt on kaebajale tagatud õigus ja võimalus arestitud pangakontolt väljamaksete tegemiseks maksuhalduri loal. Paraku ei ole ka kaebaja ise huvi ülesse näidanud ega vastavasisulist taotlust esitanud. Seega ei saa antud juhul olla kuidagi tegemist kaebaja õiguste piiramise/rikkumisega ka olukorras, kus vastustaja on hilinenud seatud aresti avamisega. Kaebaja on esitanud 27.05.2015 asja juurde täiendavad pangakonto väljavõtted, selgitamata mida nende tõenditega tõendada soovitakse, mistõttu on nimetatud tõendite osas kaebaja taotlus põhjendamatu ning nimetatud tõendid tuleb kaebajale tagastada kui mitteasjakohased.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Käesolevas haldusasjas on taotletud Maksuja Tolliameti kohustamist täitetoimingute lõpetamiseks ja krediidiasutustes olevate Macbond OÜ arvelduskontode aresti alt vabastamiseks summas 648 935 eurot. Kaebuse esitamisel tugineti maksukorralduse seaduse § 1361 lõikes 3 sätestatule, mille kohaselt pidi maksuhaldur lõpetama täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul arvestatuna täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemisest. Arvelduskontode arestimise luba 648 935 euro suuruse summa ulatuses oli antud maksuhaldurile eelnevalt Tallinna Halduskohtu 29.08.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51877. Kaebaja arvates ei olnud taolise loa saamise tingimusena vaadeldava maksukohustuse kindlaksmääramise eelduse või tõenäosuse nõue peale 11.11.2014 kontrollakti (tl 13-28) koostamist enam täidetud ning täitetoimingud oleks tulnud kahe tööpäeva jooksul lõpetada. Eelnevat maksuhalduri poole pöördumist kaebaja tarvilikuks ei pidanud ning esitas vastava kohustamiskaebuse otse kohtusse, leides, et täitetoimingud oleks olnud vaja lõpetada MKS § 1361 lõike 3 alusel. Enne kaebuse menetlusse võtmist täpsustas kaebaja oma nõuet ja taotles veel ka täitetoimingute lõpetamisega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemist.

17. Kaebuse menetlusse võtmise järgselt selgus maksuhalduri 08.04.2015 vastusest, et 10.02.2015 seisuga olid Tallinna Halduskohtu 29.08.2014 määrusega lubatud täitetoimingud lõpetatud ning pankadele olid antud vastavad korraldused arestitud pangakontode avamiseks. Nimetatud korraldused on haldusasja materjali juurde esitatud (tl 87-88). Need on konkreetsed tõendid ja kohus lähtub sellest. Asjaolu, et kaebaja kontosid võib olla arestitud ka muude maksunõuete katteks, ei ole käesoleva vaidluse kontekstis tähenduslik. Lähtuvalt eeltoodust taotles vastustaja menetluse (osalist) lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest kaebuses nõutav toiming on tehtud. See tähendab ka seda, et seonduvalt täitetoimingute lõpetamise ning arvelduskontode aresti alt vabastamise taotlusega on kaebaja oma eesmärgi käesoleva haldusasja raames saavutanud ning taolistel juhtudel tuleb menetlus lõpetada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lõikes 2 on küll sätestatud, et kohus ei lõpeta menetlust eelnimetatud seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust toimingu (viivituse) tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Antud juhul kaebaja seda otseselt ning selgelt sõnastatuna taotlenud ei ole ning ühtlasi ei ole see kaebaja õiguste kaitseks HKMS § 152 lg 2 tähenduses tarvilik. Küsimus on selles, et OÜ Macbond on taotlenud täitetoimingute lõpetamisega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemist eraldi nõudena ning see on kaebuse menetlusse võtmise määruses selliselt ka fikseeritud (tl 58).

18. Kaebaja ei ole nimetanud täitetoimingute lõpetamisega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõude juures, mis on see konkreetne põhjendatud huvi, mida toimingu (viivituse) õigusvastasuse tuvastamisega oleks võimalik tagantjärele saavutada ning pigem võib 23.01.2015, 12.03.2015 ja 16.03.2015 täpsustustest järeldada, et eelkõige on tegemist preventiivse huviga. Taolist huvi või eesmärki iseenesest HKMS § 45 lg 2 tähenduses välistada ei saa, kusjuures põhjendatud huvi olemasolu ei ole taolise nõude puhul enam ainutähenduslik. Nõue peab olema vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks. Antud juhul tõusetus nõude vajalikkuse küsimus ka eelnevalt, menetluse osalise lõpetamise juures lähtuvalt HKMS § 152 lg 1 p-st 4, sest HKMS § 152 lõike 2 kohaselt oleks võinud menetlust viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ka jätkata, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Formaalselt vaadatuna jäi menetlus HKMS § 152 lg 2 tähenduses jätkamata, kuid seda seetõttu, et toiminguga viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõue oli nagunii eraldi taotlusena menetluses. Siinkohal ei saa aga asuda seisukohale, et nimetatud nõue ei oleks, arvestades ka menetluskulude väljamõistmisega seonduvaid aspekte, kaebaja õiguste kaitseks üldse vajalik ning kokkuvõttes tähendab see seda, et tuvastamiskaebus tuleb lugeda aktsepteeritavaks. Seega on vaja täitetoimingute lõpetamisega (võimaliku) viivitamise küsimust sisuliselt hinnata.

19. Arvestades asjaolu, et maksukorralduse seaduse § 1361 lg 3 kohaselt pidi maksuhaldur täitetoimingu lõpetama hiljemalt kahe tööpäeva jooksul peale täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu ära langemist, siis taandub küsimus kokkuvõttes sellele, millisest hetkest võis asuda seisukohale, et täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolusid enam ei esinenud. Maksuhalduri arvates võis seda lugeda vastava maksuotsuse jõustumisest. Vastustaja selgitas, et andis korraldused arestitud pangakontode avamiseks küll enne maksuotsuse jõustumist, kuid see kaebaja õigusi ei riku.

Mis puutub eelnimetatud väitesse kui sellisesse, siis võib nõustuda, et pangakontode ettenähtust varasem avamine kaebaja õigusi ei riku, kuid kaebaja hinnangul oleks pidanud avama kontod veelgi varem ning arvestatuna hiljemalt kontrollakti koostamise kuupäevast. Vastustaja seisukohaga, mille kohaselt tekib kohustus anda pangakontode avamise korraldused peale vastava maksuotsuse jõustumist, ei saa nõustuda. Asjassepuutuva maksuotsuse koostamise ajaks pidi olema maksuhalduril täielik selgus selles, et täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolusid enam ei esine, sest vastasel korral ei oleks eelnimetatud asjaolu kinnitavat maksuotsust üldse koostatud.

Jõustumine ei ole selles tähenduses oluline, sest taolises situatsioonis ei ole põhjust eeldada, et kaebaja vaidlustab endale soodsat tõlgendust. Maksuotsuse jõustumise ootamine või mitteootamine seonduvalt sellega, et täitetoimingute sooritamist tinginud asjaolusid ei esinenud, puudutab üksnes kaebaja õigusi. Maksukorralduse seadus ei reguleeri täpselt, millisest ajahetkest peaks lugema, et nüüd on täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolud ära langenud, kuid arvestades asjaolu, et täitetoimingute sooritamise loa andmisel toimitakse ennetavalt ning lähtutakse vastavast eeldusest ja tõenäosusest selle kohta, et maksukohustus esineb ja et pärast rahalise kohustuse kindlaksmääramist võib selle sundtäitmine raskendatuks või võimatuks osutuda, siis tuleb ka täitetoimingute sooritamist tinginud asjaolude puudumise ja täitetoimingute lõpetamise vajaduse hindamisel lähtuda teatavast tõenäosusest.

Selleks ei ole vaja oodata vastava maksuotsuse jõustumist. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et piisav tõenäosus ilmnes hiljemalt 11.11.2014 kontrollakti (tl 13-28) koostamise käigus, milles tõdetakse, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemise osas täiendavat maksustamist ei toimu kuna vastav maksukohustus määrati osaühingule SimCity ja et kaebajal on käibemaksu osas enammakse kokku summas 22 515 eurot ja 20 senti. Kontrollakti tuleb pidada selles tähenduses piisavaks. Kontrollakti osas küsitakse küll ka maksukohustuslase arvamust, kuid taolises olukorras ei ole mõistlik eeldada, et maksukohustuslane vaidleks vastu sellele, et maksukohustus puudub ning taotleb ise täitetoimingute jätkamist.

Ühtlasi tähendab see seda, et täitetoimingute lõpetamise taotlust ei ole vaja oodata. Täitetoimingud on võimalik lõpetada maksukorralduse seaduse alusel. Kontrollakt on oluline dokument, kusjuures maksumenetluses on üsna levinud taoline praktika, kus kontrollakti pinnalt koostataksegi vastav maksuotsus ja kui kontrollaktile põhimõttelisi vastuväiteid ei esitata, siis võib maksuotsuse tekst varasema kontrollakti tekstiga peaaegu üks-üheselt kattuda. Seega tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et täitetoimingud oleks tulnud lõpetada hiljemalt arvestatuna kontrollakti koostamisest ning kaebaja seisukoht täitetoimingutega lõpetamise viivitamise õigusvastasusest, ja seda ka kaebuse esitamise ajahetke seisuga, on põhjendatud.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selles osas rahuldada.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. OÜ Macbond on esitanud menetluskulude nimekirja, arve ja vastava maksekorralduse väljatrüki 05.12.2014. Kaebaja taotleb riigilõivu ning õigusabikulude väljamõistmist (tl 35-38). Õigusabikulude väljamõistmist taotleb kaebaja ilma käibemaksuta, seega 325 euro suuruses summas. Nimetatud õigusabikulu ei ole ülemäärane. Hilisemalt või täiendavalt ei ole menetluskulude hüvitamist enam taotletud. Arvestades asjaolu, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannaks menetluskulud üldjuhul nagunii vastustaja ning kaebajal oli põhimõtteliselt võimalik toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ka menetluse jätkamist taotleda, mis ei olnud aga antud juhul sellekohase nõude eelneva olemasolu tõttu formaalselt vaadatuna vajalik, tuleb asuda seisukohale, et viivituse õigusvastasuse tuvastamisega on kaebus sisuliselt rahuldatud ning menetluskulude jaotust ei ole vaja esitada. Lähtuvalt eelnimetatust on vastustajalt väljamõistetav menetluskulu kokku 340 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik