3-15-535/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-15-535 Otsuse kuupäev

31. juuli 2015. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ott Villem Vackermanni kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu 15. detsembri 2014. a otsuse nr 12-6/954 ja 2. veebruari 2015. a vaideotsuse nr 12-4/14/443-4 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm 26.05.2015. a, kohtuistung Menetlusosalised Kaebaja Ott Villem Vackermann, seaduslik esindaja Jaak Vackermann Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, lepinguline esindaja Kärt Aavel Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. augustini 2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ott Villem Vackermann taotles 21.05.2012. a pindalatoetuste taotluses nr 11012370832 ebasoodsamate piirkondade üheaastast toetust 52,04 ha maa osas. Kaebaja esitas koos taotlusega ka ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmise kinnituse, mille kohaselt võetakse kohustus täita ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõudeid, st tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimest toetuse välja maksmist. Toetuse maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) välja 21.01.2013. a.

2. PRIA 15.12.2014. a otsusega nr 12-6/954 (tl 5-6) lõpetati ennetähtaegselt O.-V.

Vackermanni ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus ja nõuti tagasi alusetult makstud ebasoodsamate piirkondade toetus summas 1 301 eurot. Otsuse kohaselt ei ole kaebaja tegelenud ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega vähemalt viis järjestikust aastat alates toetuse väljamaksmisest.

3. Ott Villem Vackermann vaie jäeti PRIA 02.02.2015. a vaideotsusega nr 12-4/14/443-

4 (tl 10-11) rahuldamata.

4. Ott Villem Vackermann esitas 05.03.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles kaebaja vaidlustab toetuse tagasinõudmise kaebajalt ehk taotleb 15.12.2014. a otsuse nr 12-6/954 ja 02.02.2015. a vaideotsuse nr 12-4/14/443-4 tühistamist.

Kaebus ja poolte seisukohad

5. Kaebaja seaduslik esindaja põhjendab kaebust sellega, et ta ei saanud aru, et vähemalt 1 ha suurune maa, mille harimise kohustus tal on, peab tervikuna asuma ebasoodsamas piirkonnas. Tegemist on arusaamatusega, mis tulenes kehtiva õiguse tõlgendamisvõimalusest. Kaebaja teada haris ta kõiki maid, mille suhtes tal see kohustus oli. ESA toetuse tagasinõudmine on ebaõiglane, kuna selle toetuse maksmine on lõpetatud.

6. Vastustaja on seisukohal, et kaevatavad PRIA 15.12.2014. a otsus nr 12-6/954 ja PRIA 02.02.2015. a vaideotsus nr 12-4/14/443-4 on õiguspärased.

7. Ott Villem Vackermann esitas 21.05.2012. a oma seadusjärgse esindaja Jaak Vackermanni kaudu pindalatoetuste taotluse nr 11012370832, milles taotles muuhulgas ebasoodsamate piirkondade üheaastast toetust 52,04 ha-le. Ott Villem Vackermann esitas koos taotlusega 21.05.2012. a oma seadusjärgse esindaja Jaak Vackermanni kaudu ka ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmise kinnituse, milles kinnitas, et võtab kohustuse täita ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõudeid, sealhulgas tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimest toetuse välja maksmist.

PRIA 16.01.2013. a otsusega nr 12-6/3 (2012. aastal taotletud ebasoodsamate piirkondade toetuse määramine) määrati Ott Villem Vackermannile 2012. aasta eest ebasoodsamate piirkondade toetust täies ulatuses, summas 1301,00 eurot. Toetussumma maksti Ott Villem Vackermannile välja 21.01.2013. a.

8. Tulenevalt põllumajandusministri 21.02.2014. a määruse nr 14 „2014. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“ §-st 1 ei antud 2014. aastal ebasoodsamate piirkondade üheaastast toetust, millest tulenevalt ei olnud 2014. aastal võimalik nimetatud toetusliiki ka taotleda. Küll aga pidid kehtiva ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse kohustusega seotud taotlejad endiselt jätkama võetud kohustuse sisuks olevaid nõudeid.

Ott Villem Vackermann esitas 18.05.2014. a oma seadusjärgse esindaja Jaak Vackermanni kaudu pindalatoetuste taotluse nr 11014115203, milles deklareeris, et tema kasutuses on põllumassiivil nr 51755183071 asuv põld nr 1 (1,13 ha) ning põllumassiivil nr 52453031934 asuv põld nr 2 (0,49 ha). Seejuures asus põld nr 2 (0,49

ha) ebasoodsamas piirkonnas, põld nr 1 (1,13 h) aga mitte. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 18.05.2014. a on e-PRIA portaalis taotluse täitmisel kuvatud Ott Villem

Vackermanni esindajale Jaak Vackermannile järgmise sisuga hoiatus: „Teil on kehtiv ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus. NB! 2014. aastal ESA toetust taotleda ei saa, kuid Teie põllumajandusega tegelemise kohustus ESA alas kehtib kuni 21.01.2018.“.

Et Ott Villem Vackermann ei olnud esitanud 2014. aastal andmeid selle kohta, et tema kasutuses oleks vähemalt ha suurune ebasoodsamas piirkonnas asuv põllumajandusmaa, samuti puudusid põllumajandusloomade registris andmed selle kohta, et Ott Villem Vackermann oleks kasvatanud ebasoodsamas piirkonnas vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi, edastas PRIA Ott Villem Vackermannile 30.07.2014. a ka järelepärimise nr 12-1/14/3278. Järelepärimises paluti juhul, kui Ott Villem Vackermann jätkas põllumajanduslikku tegevust ebasoodsamas piirkonnas, esitada sellekohased andmed. Ühtlasi hoiatati järelepärimises, et andmete/selgituste esitamata jätmisel eeldab PRIA, et Ott Villem Vackermann on võetud kohustuse täitmise lõpetanud ennetähtaegselt ning eelnevatel aastatel makstud ebasoodsamate piirkondade toetus nõutakse tagasi. Ott Villem Vackermann ei ole kirjalikult PRIA järelepärimisele vastanud, küll on Ott Villem Vackermanni seadusjärgne esindaja Jaak Vackermann PRIAsse 05.08.2014. a ja 06.08.2014. a helistanud. Viidatud telefonivestluste käigus selgitati Jaak Vackermannile toetuse saamise ja kohustuse täitmise tingimusi ning vastati Jaak Vackermanni küsimustele. Ühtlasi informeeriti Jaak Vackermanni peatselt Ott Villem Vackermannile esitatavast tagasinõudest.

9. PRIA 15.12.2014. a otsusega nr 12-6/954 (Ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse ennetähtaegne lõpetamine 2014. aastal ja toetuse tagasinõudmine) lõpetati ennetähtaegselt Ott Villem Vackermanni ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus, kuna Ott Villem Vackermann ei olnud tegelenud ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega vähemalt viis järjestikust aastat alates esimesest toetuse väljamaksmisest. Ühtlasi nõuti viidatud otsusega Ott Villem Vackermannilt seoses kohustuse ennetähtaegse lõpetamisega tagasi 2012. aasta eest makstud toetus, summas 1301 eurot.

Kohtu seisukoht

10. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja alaealisus ei ole mõjutanud haldusmenetluse lõpptulemust, kuna arvates 2012. a PRIA-le esitatud esimesest taotlusest kuna vaidlusaluse haldusmenetluse tulemusel antud haldusaktide andmiseni on kaebaja nimel tegutsenud tema seaduslikust esindajast isa.

11. Põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi: määrus nr 43) § 3 lg 4 kohaselt võtab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse tegeleda ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega vähemalt viis järjestikust aastat alates selle määruse või põllumajandusministri 5. aprilli 2010. a määruse nr 42 „Ebasoodsamate piirkondade viieaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“ alusel esimesest toetuse väljamaksmisest.“ Põllumajandusega tegelemiseks loetakse ELÜPS (kuni 31.12.2014. a kehtinud redaktsioonis) § 13 lõike 2 kohaselt, vähemalt 1 ha põllumajandusmaa, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida hoitakse heades põllumajandusja keskkonnatingimustes, kasutamine, või vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomade kasvatamine.

12. O.-V. Vackermanni 21.05.2012. a pindalatoetuste taotlusega nr 11012370832 (tl 39- 53) ja ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmise kinnitusega (tl 51p) on tõendatud, et kaebaja taotles ebasoodsamate piirkondade üheaastast toetust 52,04 ha maa osas ning, et kaebaja seaduslik esindaja on allkirjastanud kohustuse täita ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõudeid, sealhulgas tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimest toetuse välja maksmist.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2012. a kaebaja poolt võetud kohustus oli võetud määruse nr 43 § 3 lõike 1 kohases ebasoodsates piirkondades asuvate valdade loetelus olevas vallas asuva maa suhtes ja et 2014. aastal kaebaja võetud kohustust 1 ha ebasoodsamas piirkonnas asuva maa osas ei täitnud.

14. Halduskohus on seisukohal, et ebasoodsamate piirkondade toetuse maksmise eesmärgiks oli tagada põllumajanduse mõttes ebasoodsamates piirkondades põllumajandusega tegelemine viie aasta jooksul. Kuna kaebaja ei kasutanud 2014. aastal ebasoodsamas piirkonnas vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad, ei täitnud ta ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse kohustuse sisuks olevaid nõudeid, mille tõttu oli vastustaja õigustatud tema suhtes kohaldama ELÜPS (v.r.) § 99 lg 3, mille kohaselt, kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi.

Seega on vaidlustatud otsus ja vaideotsus kooskõlas kehtiva õigusega, kuna kaebajale toetuse maksmine osutus alusetuks seoses kohustuse nõuetekohase täitmata jätmisega. Halduskohus nõustub vastustajaga, et määruse nr 43 § 3 lg 4 kohaselt on taotleja poolt kohustuse sisuks tegeleda vähemalt viis järjestikust aastat põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas. Tegemist on õigusselge ja üheselt mõistetava objektiivse õiguse normiga. Vastustaja on tõendanud, et ta on elektroonilisel taotluse esitamisel ja vastuvõtmisel 2014. a täitnud haldusorganil lasuva selgitamiskohustuse, mida kaebaja seaduslik esindaja on ignoreerinud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust eeldada, et seoses ESA toetuste maksmise lõpetamisega, ei pidanud ta viieks aastaks võetud kohustust enam täitma või, et ta võis vähemalt 1 hektaril maal põllumajandusega tegeleda vallas, mis ei ole kantud vastavasse nimekirja. Kuna kaebaja on toetuse vastu võtnud, pidi ta tegema ka kokkulepitud aja jooksul vastusoorituse, mida ta ei teinud. Halduskohus on seisukohal, et võetud kohustus ja toetuse taotlejatele antud hüve on omavahel vastavuses. Toetuse tagasinõudmine kaebaja poolt võetud kohustuse kolmandal aastal täitmata jätmisel ei ole ebaproportsionaalne ESA toetuse eesmärgi suhtes, vaatamata sellele, et taolisest põllumajandusega tegelejate toetamisest on praeguseks loobutud.

15. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus mõlema haldusakti tühistamise nõudes rahuldamata. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi ka vaidemenetluse esemeks olevast haldusaktist sõltumatult.

Menetluskulud

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Lähtuvalt sellest, et pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja jäävad kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik