3-14-52912/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.07.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52912 Haldusasi Vambola Ahlbergi (Ahlberg) kaebus Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a maa ostueesõigusega erastamise korralduse nr 23 tühistamiseks ning korralduse alusel tehtud tehingu ja XXXXXX külas, Jõhvi vallas katastriüksuse katastritunnusega XXXXXX moodustamise ja registreerimise tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Vambola Ahlbergi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Vambola Ahlberg Esindaja Raivo Edala Vastustaja Ida-Viru Maavalitsus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja on XXXXXX külas Jõhvi vallas asuva XXXXXX katastriüksuse (katastritunnusega XXXXXX ) üks omanik.

2. 10.01.2007 andis Ida-Viru maavanem korralduse nr 23 (tl 72), millega erastas ostueesõigusega XXXXXX külas Jõhvi vallas asuva ja XXXXXX maaüksusega piirneva XXXXXX maaüksuse (katastritunnus XXXXXX ) AS-le Veger Grupp. Korralduses on märgitud, et erastataval maal asuvad hooned kuuluvad riikliku ehitisregistri 17.02.2006. a andmestiku alusel AS-le Veger Grupp. XXXXXX maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimikus oleva ehitise ostu-müügilepingu (tl 95-95p) kohaselt omandas AS Veger 21.04.1993 Tammiku Ühismajandilt ühekordse telliskiviehitise ühe osa, milles asuvad lihatsehh, puhastusseadmete hoone koos laboriga ja tapapunkt.

2 3. 25.11.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-5), milles palub tuvastada Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a maa ostueesõigusega erastamise korralduse õigusvastasus ja tunnistada see korraldus õigustühiseks. Samuti palub määruskaebuse esitaja tunnistada õigustühiseks korralduse alusel maa erastamine AS-le Veger Grupp ja katastriüksuse katastritunnusega XXXXXX moodustamine XXXXXX külas, Jõhvi vallas. Määruskaebuse esitaja sõnul kasutas ta koos teise XXXXXX katastriüksuse kaasomanikuga heauskselt XXXXXX katastriüksusel asuvat laudahoonet tervikuna, sest varem ei näidanud keegi üles huvi laudahoone teise osa kasutamise vastu. 27.10.2013 esitas AS Veger Grupp määruskaebuse esitajale pretensiooni, milles nõudis määruskaebuse esitajalt väidetavalt AS-le Veger Grupp kuuluva laudaosa vabastamist. Sellest pretensioonist sai määruskaebuse esitaja teada, et tema poolt kasutatav laut koos tulundusmaaga on jaotatud kahe kaasomaniku vahel ning väiksem osa tootmismaast ja osa sellel asuvast terviklikust laudahoonest kuulub 18.01.2007. a erastamisavalduse alusel AS-le Veger Grupp. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole maa erastamine AS-le Veger Grupp ning XXXXXX katastriüksuse moodustamine toimunud õiguspäraselt, sest AS Veger Grupp ei saanud olla erastamise subjektiks. Vastavalt äriregistri andmetele oli AS Veger Grupp 18.01.2007. a maa erastamise avalduse esitamise ajaks juba likvideerimisel ning likvideerimisel olev äriühing ei saa soetada uut vara. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et registrinumbri alla, millele on viidatud AS-i Veger Grupp äriregistri registrikaardi väljavõtte p-s 3, ei ole registreeritud ühtegi äriühingut. Samuti ei ole selle registrinumbri alla ümber registreeritud AS-i Veger Grupp. Äriregistri andmete alusel on AS Veger Grupp likvideeritud ja tal puudub õigusjärglane. Seega on Ida-Viru Maavalitsus teinud maa erastamise ja ostu-müügitehingu isikuga, keda ei ole olemas. Määruskaebuse esitaja sõnul oli tal õiguslik ootus, et temale kuuluvat XXXXXX maaüksust puudutav haldusakt tehakse talle ettenähtud korras teatavaks. Haldusorgan ei ole seda aga teinud ning määruskaebuse esitaja sai tema maaüksusega piirneva XXXXXX maaüksuse moodustamisest teada alles siis, kui AS Veger Grupp esitas talle 27.10.2013 pretensiooni. Nõude määratlusprobleemide tõttu esitas määruskaebuse esitaja hagi tsiviilkohtusse ja kohus, lahendades kohtualluvusprobleemi, andis asja lahendada Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta ei ole ebamõistlikult viivitanud tuvastamisja tühistamiskaebuse esitamisega, ning temast mitteoleneval põhjusel haldusakti väljaandmisest hilinenud teadasaamine on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse esitajal tekkis õiguslik ootus ka selles, et Jõhvi vallas XXXXXX külas asuv endise Tammiku kolhoosi XXXXXX kompleks erastati tervikuna õiguspäraselt ja et tal ei teki selle kasutamisega õiguslikke probleeme. Ta pidas maavanema tegevust XXXXXX kompleksi erastamisel õiguslikult heauskseks. Õigusliku aluseta väljaantud otsuse alusel maa erastamise võimaldamisel AS-le Veger Grupp oli takistatud ja rikutud määruskaebuse esitaja heauskne õiguslik ootuspärasus tema omandi terviklikkuse ja selle piiramatu kasutusõiguse osas.

4. Tartu Halduskohus jättis 06.01.2015. a määrusega kaebuse käiguta ning palus määruskaebuse esitajal nõudeid täpsustada ning näidata ära kaebeõigus.

5. 17.01.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse (tl 70-70p), milles selgitas, et palub kohtul tühistada Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a korraldus, sest see on välja antud AS-i Veger Grupp esitatud ebaõigete andmete alusel (erastamine toimus AS-i Veger poolt, mis oli registriandmete kohaselt selleks ajaks juba likvideeritud). Lisaks palus määruskaebuse esitaja, et kohus tunnistaks kehtetuks nimetatud korralduse alusel AS-i Veger poolt teostatud tootmismaa ja sellel asuva hooneosa ostueesõigusega erastamise, ning selle alusel XXXXXX külas, Jõhvi vallas katastriüksuse katastritunnusega XXXXXX moodustamise ja registreerimise.

3 6. Tartu Halduskohus tagastas 26.01.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel määruskaebuse esitajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja arusaadavalt ära näidanud, kuidas Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a korraldus, selle alusel tehtud tehing ning katastriüksuse katastritunnusega XXXXXX moodustamine ja registreerimine riivavad tema subjektiivseid õigusi. Kaebuses esitatud selgitusest nähtuvalt oli määruskaebuse esitaja ja AS-i Veger Grupp vahel vaidluse all laudahoone teatud osa kasutamise küsimus. Kohtu arvates võib tegemist olla määruskaebuse esitaja ja AS-i Veger Grupp vahelise eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks on võimalik pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtusse. Ka väitega, et AS Veger Grupp ei saanud olla erastamise subjektiks, ei ole määruskaebuse esitaja kohtu hinnangul ära näidanud, kuidas vaidlustatud korraldus, selle alusel tehtud tehing ja XXXXXX katastriüksuse moodustamine ja registreerimine tema õigusi riivavad. Üksnes hinnang, et maa erastati ebaõigesti AS-le Veger Grupp, näitamata seejuures, kuidas maa erastamine isiku õigusi riivab, ei ole piisav kaebeõiguse jaatamiseks. Määruskaebuse esitajal HKMS § 44 lg 1 tähenduses kaebeõiguse olemasolu näitamiseks ei ole piisavad ka tema ebaselged ja üldsõnalised selgitused selle kohta, et tal oli õiguslik ootus, et endise Tammiku kolhoosi XXXXXX kompleks erastati tervikuna õiguspäraselt, ning et õigusliku aluseta väljaantud otsuse alusel maa erastamise võimaldamisel AS-le Veger Grupp takistati ja rikuti tema heauskset õiguslikku ootuspärasust tema omandi terviklikkuse ja selle piiramatu kasutusõiguse osas. Kohus viitas põhjenduse mittepiisavusele juba kaebuse käiguta jätmise määruses. Vastuses nimetatud määrusele märkis määruskaebuse esitaja üksnes lakooniliselt, et palub kohtul tühistada Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a korralduse, sest see on välja antud AS-i Veger Grupp esitatud ebaõigete andmete alusel (erastamine toimus AS-i Veger poolt, mis oli registriandmete kohaselt selleks ajaks juba likvideeritud). Üksnes see väide ei ole aga piisav määruskaebuse esitajal kaebeõiguse olemasolu jaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. 10.02.2015 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 82-82p) Tartu Halduskohtu 26.01.2015. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub nimetatud halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta, et kaebuses on põhjalikult põhistatud, millist kahju kaevatav määrus määruskaebuse esitajale tekitab. Siiski möönab määruskaebuse esitaja, et kohtul võis kaalutlusotsuse tegemisel jääda mõningaid küsitavusi. Määruskaebuse esitaja selgitab, et Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a maa ostueesõigusega erastamise korralduse nr 23 alusel moodustatud XXXXXX katastriüksus asub osaliselt kunagi Tammiku ühismajandi lauda territooriumil, hõlmab sellest osa ja teeb sellega määruskaebuse esitajale kuuluva laudakompleksi XXXXXX katastriüksuse tervikkasutuse võimatuks. See aga takistab olulisel määral määruskaebuse esitajal majandustegevuse laiendamist. Pidevad õigusvaidlused katastriüksuste piiride ja laudakompleksi kasutuskorra kindlaksmääramise üle, XXXXXX katastriüksuse omanike omavoliline ruumide hõivamine ning omavolitsemine terves laudakompleksis on tekitanud olukorra, kus XXXXXX katastriüksuse sihipärane kasutamine ja tegevuse laiendamine on määruskaebuse esitaja poolt oluliselt häiritud ja tehtud isegi võimatuks. Halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega käsitlenud määruskaebuse esitaja poolt toodud asjaolude põhistusi Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a maa ostueesõigusega erastamise korralduse nr 23 otsuse tühisuse tuvastamiseks, ning on valesti rakendanud kaalutlusõigust ja menetlusõiguse norme, tagastades alusetult kaebuse selle esitajale.

4 8. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 93-94) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et Tartu Halduskohus on põhjendatult tagastanud määruskaebuse esitajale kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud oma seotust XXXXXX maaüksusega, mistõttu ei saa ka selle maaüksuse ostueesõigusega erastamine maaüksusel asuva ehitise omanikule riivata määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja selgitab, et XXXXXX maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimikus oleva ehitise ostu-müügilepingu (tl 95-95p) kohaselt omandas AS Veger Tammiku Ühismajandilt 21.04.1993 ühekordse telliskiviehitise ühe osa, milles asuvad lihatsehh, puhastusseadmete hoone koos laboriga ja tapapunkt. Tulenevalt maareformi seaduse § 22 lg-st 1 on ehitise omanikul õigus erastada ostueesõigusega maad talle kuuluva ehitise juurde. Määruskaebuse esitajale kuuluva XXXXXX maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimikusse liidetud 22.02.2008. a maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 105-106) lisaks olevalt XXXXXX katastriüksuse plaanilt (tl 107) on näha, et XXXXXX katastriüksuse koosseisu ei kuulu maatükk, millel asus AS-le Veger kuuluv lihatsehh. Samuti on lepingu lisaks olevalt piiriprotokollilt (tl 108) näha, et määruskaebuse esitaja on 28.04.2003 isiklikult osalenud XXXXXX katastriüksuse piiride kättenäitamisel looduses ja allkirjastanud 29.04.2003 ka XXXXXX maaüksuse asendiplaani (tl 109). Seega on määruskaebuse esitaja teadlik, kust jooksevad talle erastatud maatüki piirid. Tõele ei vasta määruskaebuse esitaja väide, et tal oli õiguslik ootus, et temale kuuluvat XXXXXX maaüksust puudutav haldusakt tehakse talle ettenähtud korras teatavaks, mida aga pole haldusorgan teinud. Haldusakt XXXXXX maaüksuse erastamise kohta on määruskaebuse esitajale teatavaks tehtud ning seda tõendab määruskaebuse esitaja omakäeliselt kirjutatud avaldus maavanemale (tl 102p), millega taotleti XXXXXX maaüksuse maa erastamise toimingute läbiviimise tähtaja pikendamist. Arusaamatu on määruskaebuse esitaja väide, et õigusliku aluseta väljaantud otsuse alusel maa erastamise võimaldamisel AS-le Veger Grupp oli takistatud ja rikutud tema heauskne õiguslik ootuspärasus tema omandi terviklikkuse ja selle piiramatu kasutusõiguse osas. AS Veger Grupp on ostueesõigusega erastanud maad vaid talle kuuluva lihatsehhi hoone juurde ning erastatud XXXXXX kinnistul ei asu mitte ühtegi määruskaebuse esitajale kuuluvat hoonet, millest tulenevalt saaks määruskaebuse esitaja väita oma õiguste rikkumist. Kuna määruskaebuse esitajal puudub igasugune seos XXXXXX maaüksusega, siis jääb selgusetuks, millega on rikutud Ida-Viru maavanema 10.01.2007. a korralduse nr 23 alusel XXXXXX maaüksuse ostueesõigusega erastamisel AS-le Veger Grupp tema subjektiivseid õigusi. Antud juhul võib vaidlus olla tekkinud asjaolust, et määruskaebuse esitajal on väärettekujutus XXXXXX kinnistu piiridest. Kui XXXXXX ja XXXXXX kinnistute omanikud tegutsevad oma kinnistute piires, mis on kindlaks määratud erastamise käigus ja kasutavad vaid oma kinnistu piires asuvaid ehitisi, siis ei saa nad kuidagi takistada üksteise tegevust. Kui tegevuse käigus on omavoliliselt asutud kasutama võõrast vara, siis ei ole see kuidagi seotud maa ostueesõigusega erastamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

10. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Riigikohus on täpsustanud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamine eeldab, et kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge ning kaebeõiguse puhul tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1) (vt RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13, p 16). Seega võib Riigikohtu seisukohtade järgi kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaevatav

5 haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuda ega piirata tema vabadusi (RKHKm 15.05.2008, nr 3-3-1-9-08, p 15). 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebuses esitatud asjaoludest ei tulene määruskaebuse esitajale kaebeõigust Ida-Viru Maavanema 10.01.2007. a korralduse nr 23 vaidlustamiseks, ega pea vajalikuks halduskohtu määruses esitatud põhjendusi käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Määruskaebuse esitajal kaebeõiguse olemasolu jaatamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et XXXXXX maaüksuse erastamine AS-le Veger Grupp takistab määruskaebuse esitaja majandustegevuse laiendamist ning XXXXXX katastriüksuse sihipärast kasutamist. Määruskaebuse esitaja ei ole kordagi väitnud, et tal oleks olnud endal õigus XXXXXX maaüksuse erastamisele ning et AS-le Veger Grupp maa erastamise otsuse vastuvõtmisel oleks mingil viisil kahjustatud tema õigusi. Asjaolu, et käesoleval ajal, s.o rohkem kui kaheksa aastat pärast maa erastamist AS-le Veger Grupp, on määruskaebuse esitaja majandustegevuse laiendamine ning lauda terviklik kasutamine takistatud, ei kinnita mingil viisil seda, et 2007. aastal AS-le Veger Grupp maa erastamine võis rikkuda määruskaebuse esitaja õigusi.

12. Määruskaebuse esitajal kaebeõiguse puudumist kinnitavad ka Ida-Viru Maavalitsuse poolt määruskaebusele esitatud vastuses toodud asjaolud ja tõendid, mille kohaselt on XXXXXX maaüksus AS-le Veger Grupp erastatud viimasele kuuluva ehitise, s.o laudast ühe osa omandiõiguse alusel. Samuti kinnitas Ida-Viru Maavalitsus kohtule, et kõnealusel XXXXXX kinnistul ei asu ühtegi määruskaebuse esitajale kuuluvat hoonet ning et tal puudub XXXXXX maaüksusega igasugune seos. Seda seost ei ole välja toonud ka määruskaebuse esitaja ise. Üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitajale kuuluv XXXXXX maaüksus piirneb XXXXXX maaüksusega ning XXXXXX maaüksusel paikneb osa laudast, mida määruskaebuse esitaja kasutab, ei anna veel alust eeldada, et XXXXXX maaüksuse erastamine AS-le Veger Grupp võis mingil viisil rikkuda määruskaebuse esitaja õigusi. Seega ei saa käesoleva asja materjalide pinnalt asuda seisukohale, et määruskaebuse esitajal oleks Ida-Viru Maavanema 10.01.2007. a korralduse nr 23 vaidlustamiseks kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes, ning halduskohus on kaebuse määruskaebuse esitajale õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.01.2015. a määrus muutmata.

Einar Vene Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/