3-15-472/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.07.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-472 Haldusasi Karli Peelbaumi (Peelbaum) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses kaduma läinud villaste sokkidega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Karli Peelbaumi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Karli Peelbaum Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja, kes on Tartu Vanglas kinni peetav isik, esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis varalise kahju hüvitamist summas 47,50 eurot seoses sellega, et tal on kadunud kehapesušvamm, villased sokid ja töökindad. 27.02.2015. a otsusega nr 1-13/1112-4 (tl 12) rahuldas Tartu Vangla määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt ning hüvitas talle kaotsiläinud kinnaste eest 17,50 eurot ja pesušvammi eest 1 euro, kokku 18,50 eurot, ning jättis kahju hüvitamise taotluse villaste sokkide osas rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei läinud villased sokid kaduma mitte määruskaebuse esitaja isiklike asjade hoiustamiseks mõeldud lukustatud kapist, nagu oli see kehapesušvammi ja töökinnaste puhul, vaid pesuasjade hoiustamise ruumist, kuhu määruskaebuse esitaja oli jätnud esemed kuivama. Vangla vastustab aga üksnes nende esemete säilimise eest, mis on paigutatud isikule määratud ja eraldi lukustatud kappi.

2. 26.02.2015 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2) Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 47,50 eurot seonduvalt sellega, et tal läksid vanglas kaduma pesušvamm, töökindad ja villased sokid. Kaebuses esitas ta riigilõivust vabastamise taotluse.

3. Tartu Halduskohus jättis 20.03.2015. a määrusega kaebuse käiguta, paludes määruskaebuse esitajal täpsustada, kas ja milliste asjade eest ta kahjuhüvitist soovib ning kui suures ulatuses.

4. 30.03.2015 kohtule saabunud avalduses (tl 24) märkis määruskaebuse esitaja, et jääb kahju hüvitamise nõude juurde seoses kaduma läinud villaste sokkidega. Sokkide maksumuseks hindab ta 25 eurot.

5. Tartu Halduskohus jättis 08.04.2015. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning andis talle tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot. Halduskohus selgitab määruses, et kuigi määruskaebuse esitajat tuleb käesolevas asjas pidada maksejõuetuks, ei ole põhjendatud tema riigilõivust vabastamine kahju hüvitamise nõude esitamisel. Antud asjaolusid arvestades on määruskaebuse esitaja kaebuse rahuldamise eduväljavaated vähesed ning tema menetluses osalemine ebamõistlik, sest talle asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg 3). Tartu Vangla on 27.02.2015. a otsuses selgitanud, et kuigi määruskaebuse esitaja paiknes kartserirežiimil ning tema isiklikud asjad olid antud vangla hoiule, siis vangla vastutab üksnes nende esemete säilimise eest, mis on paigutatud isikule määratud ja eraldi lukustatud kappi. Pesemisasjade hoiustamise ruumi kasutavad valvuri loal kõik kartserisse paigutatud kinnipeetavad. Vanglaametnikel ei ole seoses graafikujärgse tööga ning ka vastava nimekirja puudumise tõttu võimalik kontrollida, kellele kuivama jäetud esemed kuuluvad. Seetõttu lasub vastutus lukustatud kappi paigutamata asjade osas kinnipeetavatel endil. Lisaks ei ole määruskaebuse esitaja haldusmenetluses ega kohtus esitanud tõendeid villaste sokkide soetamise aja ega väärtuse kohta, ning määruskaebuse esitaja selgitus sokkide väärtuse kohta on paljasõnaline ja tõendamata. On vähetõenäoline, et määruskaebuse esitaja ei olnud 2014. a lõpuks 2012. aastal ostetud villaseid sokke kordagi enne 07.10.2014 kartserisse saabumist kandnud. Lisaks nähtub kaebusest, et määruskaebuse esitaja pesi sokke, seega järelikult ta ka kandis neid eelnevalt ja tegemist ei olnud enam uute sokkidega. Kui 2012. aastal soetatud sokid maksidki 24 või 25 eurot, siis kaotsimineku hetkeks oli nende väärtus oluliselt vähenenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. 13.04.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 30) Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a määrusele. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuivõrd Tartu Vangla on loonud pesu kuivatamiseks ruumi, vastustab ta ka sealt kaduma läinud asjade eest. Määruskaebuse esitaja täpsustab, et villaste sokkide väärtus oli 24 eurot ning need olid uued, mistõttu ei saanud olla nende väärtus langenud. Seda väidet, et tegemist oli uute sokkidega, ei ole vastustaja ka ümber lükanud. Määruskaebuse esitaja sõnul pesi ta neid sokke põhjusel, et asjade hoiustamise ruumis oli solgihais ja sokid haisesid, kantud neid aga ei olnud. Sokid on kaduma läinud vangla süül ning kaebusel on eduväljavaated.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et kohtusse pöördumise õigus peab olema piiramatu. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28). Tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 on menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning selle riigi kanda jätmise üheks eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta. Menetluses osalemise edukuse üheks kriteeriumiks võib olla asja tähendus menetlusabi taotlejale ning asja tähendus võib olla erinev sõltuvalt sellest, kui suure õigushüve üle vaieldakse (K. Merusk,

I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411). Seadusandja eesmärk sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute koormust nende kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Olukorras, kus kinnipeetavate asjade hoiustamiseks on vanglas olemas lukustatavad kapid, ei saa ainuüksi see, et vangla on loonud ruumi pesu kuivatamiseks, tähendada seda, et vangla kõigil juhtudel sellest ruumist esemete kadumise üle vastutaks. Praegusel juhul ei nähtu määruskaebuse esitaja väidetest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada vastustaja süüd määruskaebuse esitaja villaste sokkide kadumisel. Samuti ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust määruskaebuse esitaja väited sokkide väärtuse ja selle kohta, et sokke ei olnud kasutatud. Isegi, kui kõnealuste sokkide näol oli tegemist uute sokkidega, mida polnud kordagi kantud, ei saa nende väärtust ning tähendust määruskaebuse esitajale pidada antud haldusasja asjaoludel selliseks, mis õigustaks määruskaebuse esitaja vabastamist seaduses ette nähtud riigilõivu tasumisest.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a määruse peale esitatud määruskaebus jätta rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

Einar Vene Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/