3-15-1209/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1209 Kohtuasi A.P. kaebus advokaadile helistamise takistamisega Viru Vangla poolt tekitatud 15

000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 31.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.11.2014 koostas kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale (edaspidi vastustaja) kahjunõude (tl 23-25), milles palus tunnistada vanglateenistuse ametnike tegevus advokaadile helistamise takistamisel õigusvastaseks ning hüvitada seeläbi tekitatud 10 000 euro suurune mittevaraline kahju. Ta väitis, et ajavahemikul 26.07.2014 kuni 10.08.2014 jätsid P-2 osakonna valvurid ta meelega ilma vajaliku juriidilise abi saamise võimalusest, sest mõtlesid ise välja reeglid ega lubanud helistada advokaat Kristina Šuvalovale, keda saab kätte üksnes õhtusel ajal või puhkepäeviti. 25.02.2015 koostas kaebaja vastustaja nõude (tl 47p-48) peale selgituse (tl 48p-49), milles osundas konkreetsetele kohtuasjadele ja vanglaametnike poolsetele rikkumistele, millistega seoses ta advokaadi abi vajas. 08.04.2015 otsusega nr 6-16/298-8 (tl 27-28) jättis vastustaja kahjunõude rahuldamata. Seejuures tunnistati, et helistamiseks 01.08.2014 ja 02.08.2014 esitatud taotluste osas ei nähtu kõnede teostamist ja vabandati võimaliku eksimuse pärast. Veel märgiti, et kaebaja pole puuduste kõrvaldamisel täpsustanud tekitatud kahju olemust ning leiti, et selle tekkimist ei ole ka tuvastatud.

Veel on toimikusse esitatud kaebaja telefoni kasutamise taotlused (tl 47), järelevalveosakonna peaspetsialisti poolt valvurkoosseisule 12.05.2014 ja 17.07.2014 edastatud elektronkirjad (tl 61), milledes seatakse advokaatidele helistamise suhtes piirangud ja teatatakse nende tühistamisest ning 08.01.2015 õiend (tl 29), milles selgitatakse piirangu põhjuseid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 07.05.2015 koostatud kaebuses (tl 1-6) palus kaebaja, et kohus tunnistaks tema kahjunõude rahuldamata jätmise kohta 08.04.2015 antud vastuse nr 6-16/298-8 ja vanglaametnike tegevuse õigusvastaseks ning mõistaks advokaadile helistamise takistamise läbi tekitatud mittevaralise kahju eest välja 15 000 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et on kõik väited, faktid ja põhjendused kohtueelses menetluses juba väga üksikasjalikult esitanud, kuid lisas täiendavalt siiski, et terve augustikuu keeldusid valvurid võtmast vastu tema avaldusi advokaadile helistamiseks või viskasid need ära ning hakkasid teda piinama, peksma, solvama ja tema inimväärikust alandama. Veel märkis kaebaja, et vabandusi pole talle tarvis ning ta soovib süüdlaste karistamist ja kogu kompensatsiooni summa nende töötasust maha arvamist. 17.07.2015 koostatud avalduses (tl 63) väitis kaebaja, et kuna on perioodil 31.07.2014 kuni 10.11.2014 esitanud palju avaldusi helistamiseks advokaat Kristina Šuvalova telefoninumbrile, teeb ta järelduse, et vangla ei anna nende koopiaid oma ametnike tegevuse varjamiseks kohtule ettekavatsetult või on need spetsiaalselt hävitanud.

3. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 45-46) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati, millest lähtuvalt peetakse kaebaja nõuet jätkuvalt põhjendamatuks. Seejuures märgiti, et kaebaja väited helistamise taotluste mittevastuvõtmise kohta on otsitud, sest kinnipeetavate taotlused võetakse vastu ja vastupidist praktikat pole kujundatud. Kohtueelses nõudes ära märgitud soovide kohta helistada advokaadile 01.08.2014 ja 02.08.2014 väideti, et kinnisturegistrist ei nähtu küll, et kaebaja oleks nimetatud kuupäevadel helistamise teostanud, kuid tagantjärele pole ka võimalik tuvastada, kas kõnet ei võetud vastu või ei kasutanud ta omal soovil helistmise võimalust. Veel märgiti, et kaebaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-14-47 tagastati tema apellatsioonkaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu, et ta pole oma taotlustes üldse avaldanud soovi helistada advokaat

K. Šuvalovale, et advokaat K. Koogaga 31.07.2014 telefonitsi suhtlemise läbi oli helistamise võimalus mõistlikul määral tagatud ning lisati, et kaebaja pole tekitatud kahju olemust täpsustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, et kas vastustaja on teinud kaebajale tema poolt soovitud ajal advokaadile helistamisel takistusi ning kas seeläbi sai talle tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamine on vangistusseaduse § 148 kohaselt üksnes vastava ametniku ametisse nimetamise õigust omava ametiisiku või justiitsministri pädevuses. Halduskohtule ei ole seaduseandja vastavat õigust andnud. Samuti ei ole sellele kohtule antud õigust kellegi kriminaalvastutusele võtmiseks ega kriminaalkorras karistamiseks. Seetõttu jäävad tähelepanuta kõik need kaebaja väited, millised viitavad ametnike süütetegudele ja nende karistamise soovile.

5. Kinnipeetava telefonikõnedega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (VangS). Selle § 28 lg-s 1 on kehtestatud, et kinnipeetaval on õigus telefoni kasutamisele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras, kui selleks on tehnilised tingimused. Sama paragrahvi lõikes kolm sätestatu kohaselt võib vanglateenistuse ametnik piirata telefoni kasutamist, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Seejuures pole aga lubatud piirata telefonitsi suhtlemist kaitsja või advokaadist esindajaga.

6. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 27 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ VSKE) § 51 lg-d 1, 2, 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt kord nädalas helistada kasutades selleks ettenähtud telefoni ja vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti, telefoni teel edastatava sõnumi kaitse on tagatud, vaba liikumisõiguse puudumise korral tuleb kinnipeetaval esitada kirjalik taotlus ning täpsem helistamise kord nähakse ette vangla kodukorras. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punktid 13.9.1.1,

13.9.1.2 ja 13.9.1.4 täpsustavad eelnimetatut võimaldades nõuetekohase taotluse õigel ajal esitamise korral telefoni kasutamist ühel korral kuni 10 minutit päevakavas selleks ettenähtud ajal ega piira erinevate telefoninumbrite valimise arvu.

7. Vastustaja kirjalikule vastusele lisatud dokumendist nähtuvalt on kaebaja kohtueelses nõudes nimetatud ajavahemikul vormistanud kaks taotlust, milledes soovis advokaat Kaido Koogale helistamist 01.08.2014 ja 02.08.2014. Miski kohtule esitatust ei kinnita aga seda, et oli olemas taotlus, milles ta soovis helistamist advokaat Kristina Šuvalovale. Kuna mõlemal eelnimetatud taotlusel oli piisavalt ruumi selleks, et märkida sinna ka sellele advokaadile helistamise soov, ei ole usutav, et samade kuupäevade kohta kirjutas ta veel teisedki taotlused, mis visati ametnike poolt lihtsalt ära. Samuti ei kinnita miski kohtule esitatust soovi helistada advokaadile 10.08.2014.

8. Kaebaja väidetel jätsid vanglapoolsed takistused oma advokaadile helistamisel ta ilma vajalikust juriidilisest abist. Kohtueelse nõude täpsustamisel on ta ära nimetanud ka mõned konkreetsed kriminaalja haldusasjad. Kohtute infosüsteemi vahendusel on nendega seotud materjalid kättesaadavad. Ühestki neist ei nähtu aga, et kaebajal oleks üldse olnud enda palgatud või riigi poolt määratud advokaati. Haldusasjas nr 3-14-47 ei tagastatud tema apellatsioonkaebust mitte selles esinenud vigade pärast, vaid seetõttu, et kaebaja ei tasunud Tartu Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks ära selle esitamiseks vajalikku riigilõivu. Haldusasjas nr 3-14-51744 Tartu Halduskohtus 12.12.2014 tehtud kohtuotsusest nähtuvalt jäi kaebus rahuldamata selle sisulise põhjendamatuse tõttu, mitte seepärast, et kaebaja ei osanud seda ilma advokaadi abita ise õiguslikult põhjendada. Haldusasjas nr 3-13-2089 aga on tema apellatsioonkaebus 09.09.2014 koostatud määrusega menetlusse võetud ning ei nähtu, et Tartu Ringkonnakohus oleks seda puudulikuks pidanud. Kriminaalasjades nr 1-14-6774 ja nr 1-14-9679 on kaebaja esitanud taotlused, milledes soovis rahaliste vahendite puudumise tõttu saada advokaat riigi kulul. Mõlemas asjas jättis Tartu Ringkonnakohus vastava taotluse rahuldamata põhjusel, et tema võimalused oma õiguste kaitseks on vähesed. Viimati nimetatud asjas ei määranud edasikaebamise perspektiivituse tõttu riigi poolset õigusabi talle ka Riigikohus.

9. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ja ulatust käsitlevad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu kohaselt on võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Sama seaduse § 7 lg-tes 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse § 127 lg-s 4 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud.

10. Vastustaja väidetel pole kaebaja 01.08.2014 ja 02.08.2014 advokaadile helistanud, kuid kõnede mitteteostamise põhjust pole enam võimalik kindlaks teha. Seega võis tema vastav seadusest tulenev õigus küll piiratud olla, kuid vastustaja süüd selles ei saa enam kindlaks teha. Isegi juhul, kui õnnestuks tuvastada vastustaja süüline õigusvastane käitumine avaliku võimu teostamisel, poleks see üksi veel küllaldane alus kaebuse rahuldamiseks, sest helistamise mittevõimaldamine ei kvalifitseeru ühegi rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise juhu alla. Õigusaktidega ettenähtud helistamisvõimaluse piiramine võib vanglas viibivale isikule olla kindlasti ebamugav ja talle ka hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid sellega ei võeta temalt vabadust, ei alandata väärikust, kahjusta tervist, rikuta kodu või eraelu puutumatus ega sõnumi saladust ning ei teotata au või head nime. Kaebuse nõude kohta kohtueelses menetluses koostatud otsuses on vangla kaebaja ees toimunu pärast vabandanud. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. See seisukoht on kohane ka käesolevas asjas.

11. Eeltoodud järeldustel on vangla toiminud igati õigesti, kui jättis kaebaja kohtueelse nõude rahuldamata. Kuna vastav alus puudub ka kohtul, jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust. Vastustaja oma menetluskulude kohta kuludokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad tema võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane