1-14-6598/73 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Kriminaalasi nr 1-14-6598
Legislator headnote
AI generated1-14-6598/73 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Kriminaalasi nr 1-14-6598
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 Kriminaalasi nr 1-14-6598
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6598 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk
Svetlana Hamaza
Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.E’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu
L.E , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx
Kaitsja Karistuse kandmise algus 10.03.2014 ja lõpp 04.01.2016
v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas
RESOLUTSIOON
Jätta gistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. L.E van
Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 162 (ükssada kuuskümmend kaks eurot,
s.h on käibemaks 20%, s.o 27 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Heiki Kuninga poolt määratud korras süüdimõistetu L.E kaitsjana osutatud õigusabi eest.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.E-lt menetluskuluna
kaitsjatasu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Heiki Kuninga
poolt osutatud õigusabi eest.
2
L.E tasuda menetluskulu 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse
jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank
EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank
EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele
märkida viitenumber 99914700021240 ning selgitus: „L.E , 1-14-6598, menetluskulu.“
Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 21.05.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava L.E id vangistusest
tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
L.E tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.10.2014 otsusega süüdi
KarS 2 (kaks) aastat 9 kuud § 200 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks (üheksa) vangistust. L.E tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning talle mõisteti
karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistus. L.E tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt -le
1 L.E-le , lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 eksa) (üh kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati
mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja
L.E karistati vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates
04.02.2013 kuni 05.02.2013, s.o 2 (kaks) päeva, alates 06.05.2013 kuni 08.05.2013, s.o 3
(kolm) päeva, kokku 5 (viis) päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.04.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot
ning mõisteti L.E-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 25
(kakskümmend viis) päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot. Vangistuse kandmise alguseks loeti 10.03.2014.
Viru L.E kriminaalkorras karistatud 7- Vangla iseloomustusest nähtuvalt on l
korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda.
ta Käesoleval ajal kannab isik karistust röövimise, kehalis väärkohtlemise ja süstemaatilis e e varguse eest. Isikut on varasemalt samuti
karistatud varguste, röövimiste ja kelmuste eest. Isiku puhul on soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu
saamise eesmärgil,
ei saa välistada sõltuvuse rahuldamise eesmärki. Alates 16.10.2014 osaleb kinnipeetav
kunstiringis ning alates 07.01.2015 riigikeele A2 tase
me õppes. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui ning kanda jääb 1 aasta 4 kuud tal veel enam kui 5 kuud vangistust.
Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.
3
L.E soovib vabaneda aadressile xxxx. Isiku tädi kinnitas, et suhtub isiku ennetähtaegsesse vabanemisse ja elama asumisse tema korterisse positiivselt. Hetkel on korter antud üürile. Tädi kinnitas, et üürileping lõpetatakse juhul, kui isik vabaneb ennetähtaegselt ning üür Kinnipeetav lõpetas koolis ja läks nikuid on sellest teavitatud. 9. klassi xxxx ka edasi
õppima, kuid jättis 10 a läks tööle. Töötukassa . klassis pooleli, kuna ema vajas abi ning t kaudu on isik saanud tisleri ja metallkons avale on garanteeritud truktori väljaõppe. Kinnipeet töökoht välja antud 07.04.2015. Isikul on hulgaliselt xxxx, vastav garantiikiri on selle kohta
(33) deid, milliseid ta kavatseb vabaduses tasuda. toime maksmata haginõu Isiku sõnul pani ta kuritegusid, kuna polnud raha ning ta ei suutnud materiaalselt hakkama saada. Samas ei saa
välistada narkootikumide muretsemise vajadust, kuna isikul on diagnoositud sõltuvus. Enne vangistust joones ongi isik ametlikult ning isik töötas mitteametlikult. Üld töötanud vaid mitte üks kord ametlikult firmas xxxx 3 aastat.
Kinnipeetava L D A O. I A O on elanud umbes 15 lähivõrgustikku kuuluvad tädi ja tütar sa
aastat xxxx, suhted isaga on katkenud. Ema on surnud. Kinnipeetav on lahutatud, abielust sündinud tütar elab oma emaga. Suhted lähedastega head. Isiku sõnul vabaduses on olles ta toetab oma last, vangistuse ajal ei ole võimalik seda teha. Isik on pannud toime kuritegusid
grupis, mistõttu a sõnul ta on suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Isiku end mõjutatav ei ole. Röövimine, mille eest kinnipeetav käesoleval ajal karistust kannab, on toime
pandud alkoholijoobes olles. Isik ise väidab, et ta oli vaid ühe klaasi jagu alkoholi tarbinud, ülejäänud kuriteod pani toime kainena. Isiku sõnul
ta ei ole tal alkoholiga probleeme, kuna ta tarbib vaid umbes kaks korda kuus lahjat alkoholi. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik ei ole nõus ravi kohaldamisega, sioonikeskus ei aita. Isiku sõnul on ta kuna leiab, et rehabilitat
tarvitanud heroiini, ecstasy ja kanepit. Tarvitas 3 kuu jooksul üks kord ja üldjuhul kanepit, viimane tarbimine oli 1,6 aastat tagasi. Samas isik oli vanglasse saabudes metadoonravil ja metadoonravi ei anta niisama. Meditsiiniosakonna andmeil on isik olnud l. psühhiaatrilisel ravi Kinnipeetav käitub impulsiivselt ega mõtle tagajärgedele. Isikul on eesmärgiks minna tööle,
aidata oma last ning elada seaduslikult. Eesmärgid on täidetavad, kui isik läheb tööle ning ei tarb Isik suhtub ametiisikutesse kohati negatiiv ivselt i sõltuvusaineid. selt, võib käituda impulsi ja olla ebaviisakas. Kinnipeetav on narkootikume. Samuti rikkunud kontrollnõudeid, tarbides
on isik pannud uue kuriteo toime kriminaalhoolduse all olles. Kinnipeetava puhul on uue
kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 ue vägivaldse kuriteo aasta jooksul 62%, u
toimepan jooksul on 52%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning emise tõenäosus sama aja
uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks L.E tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 04.01.2016.
Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21
,4,7,8 sätestatud kohustused.
Kriminaalhooldusametnik , et xxxx oma arvamuses märgib kinnipeetava lähivõrgustikku linnas kuuluvad tädi L ja tütar A (sündinud D O xxxx). L D hakkas kinnipeetavaga suhtlema
peale oma õe, kinnipeetava ema L O surma. Korter aadressil xxxx on kahetoaline, korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. xxxx juhatuse liige A K kinnitas telefonivestluses,
et ettevõte garanteerib kinnipeetavale töökoha ennetähtaegse vabanemise korral. Ettevõte
tegutseb ehituse valdkonnas, esialgu võetakse L.E tööle abitöölisena.
Kinnipeetav on olnud 2-l korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral rikkus ta
kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Teisel korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt, kuigi katseajal rikkus L.E kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku tingimisi
4 ennetähtaegse vabanemise korral panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5,7,8 sätestatud kohustused.
L.E ise soovib vangistusest t Ta ei ole ravi ingimisi enne tähtaega vabaneda. vastu, kuid arvab, et saab narkootikumide probleemiga ise hakkama laps, keda . Tal on väike
on vaja materiaalselt ja aarkaristus on selle eest, et temalt moraalselt toetada. Üks distsiplin leiti valuvaigisteid, mis olid tal seetõttu, et tal hambad valutasid ja ta ei saanud meditsiinilist
abi iimati 2014.a veebruaris. Firmas xxxx ta aastatel 2010 ja ära oodata. V töötas ta töötas
2011 xxxx . Tööd, mida ta varem tegi, olid ajutise iseloomuga. Firma sõlmib temaga
töölepingu. See kuritegu, mis oli toime pandud grupis, oli aastal 2004 ja peale seda, kui ta vahistati, ei ole ta suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav on veendunud,
et töö, mis talle garanteeritakse, välistab tema poolt uute võimalike kuritegude toimepanemise. Kõige tähtsam on tema aastaseks saav väike tütar, kes vajab tema abi. 5-
Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et L.E tingimisi enne ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud
kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 04.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud
seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla L.E vangistusest ennetähtaegset vabastamist. L.E isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Arvestades
L.E kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele
orienteeritud isikuga. Varasematest temale
mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi
teinud. Kuna L.E kannab vangis , saaks taegse tust mh röövimise eest tema ennetäh
vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse
üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva eesmärgil
riigipoolse sanktsiooni, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära
kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo tehioludest, mh vägivaldsusest, mis väljendus
kannatanule käte n vastu pead ja keha löömises, ei saa aktsepteerida ing jalgadega
karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli
kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (röövimise pani ta toime olles alkoholijoobes) ning narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse
kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise
tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 62% ja 52%. Seega on eelnimetatud
süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Väärib
märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele (risk
ühiskonnas). ü . Kui süüdimõistetu on ka Kinnipeetaval on ks kehtiv distsiplinaarkaristus vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus
arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu
kriminaalko -1-1-91-06 on vangistusest lleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3
ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine.
Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse,
peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste
toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja
sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ohustatud. ühiskonna heaolu Prokurör
peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus
5
mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei
esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta L.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kaitsja märkis kohtuistungil võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda on , et
kinnipeetaval viimane, sest seadus ei võimalda taolisi taotlusi rohkem esitada. Kaitsja
nõustus, et vanglas olles ei tohi toime panna distsiplinaarrikkumisi, aga alati tuleks ka analüüsida selle teo olemust, sisu ja põhjust, miks selline tegu aset leidis. Kui õigusrikkumine
on toime pandud pahatahtlikult ja eirates igasuguseid norme, siis on see etteheide igati põhjendatud. Kinnipeetav on põhjendanud, et need tabletid olid valuvaigistavad ja selgitanud miks need olid tema juures. Põhjuseks oli valu leevendamine ja tervise parandamine. Selline
eesmärk ei saa olla pahatahtlik ja sisekorda tahtlikult rikkuv. Vangla ja kriminaalhooldaja
iseloomustusest jookseb läbi seisukoht, nagu oleks kinnipeetav narkosõltlane ja võib aru
saada, et ta nagu vajaks vastavat ravi rehabilitatsioonikeskuses. Kui vaadata fakte, mis on iseloomustuses kirja pandud, siis vangla nendib seda, et viimane narkootikumide tarbimine on
toimunud 1,5 aastat tagasi. Kui lähtuda iseloomustuse koostamise kuupäevast, siis jääb see küllaltki kaugele, 2013 aastasse. Sellest võib järeldada, et kui isik on 1,5 aastat . narkost puhas olnud, kas siis on õige väita, et ta on narkosõltlane. Kinnipeetav oma selgituste kohaselt ei ole ravi vastu. Oluline on asjaolu, et kinnipeetav tahab tööle asuda. Tööle asumise mõte ja
eesmärk on selles, et sissetulekust oma peret ja last toetada, kuid asudes rehabilitatsioonikeskuses, on töötada ja sissetulekut saada suhteliselt komplitseeritud. Vangla järeldustest võib välja lugeda, et kinnipeetava poolt püstitatud eesmärgid on täidetavad, kui ta
läheb tööle ja ei tarvita narkootikume. Need kaks tingimust on täidetud. Vangla
iseloomustuses on probleemiks ka suhtlusringkond, kuid kinnipeetav on kinnitanud, et suhtlust tal selle ringkonnaga ei ole ja ta on valmis selliste isikutega suhtlusest loobuma. Kui
isik asub tööle ja toetama oma perekonda, siis need kaks asjaolu eraldavad teda
kriminogeensest keskkonnast. Mis puutub kriminaalhooldusesse, siis ühel juhul see on varasemalt ebaõnnestunud, kuid teisel korral on kinnipeetav kohustusi täitnud, kuigi tarvitas sel ajal narkootikume. Kinnipeetav on 1,5 aastat narkootiliste aine ta olnud, seega
te võimalus
kriminaalhoolduse rikkumiseks on elimineeritud. Kriminaalhooldusel on kinnipeetavale
positiivne roll ning kõigest sellest positiivsest, mida asjaoludest välja loeb, oleks õiglane kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel
arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.E ei kuulu vangistusest tingi - misi enne tähtaega vabastamisele. L.E on kriminaalkorras karistatud 7 l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. L.E kannab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.10.2014 kohtuotsuse kohaselt liitkaristust muuhulgas KarS § 200 lg 1 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Kuritegude dünaamika ei ole
oluliselt muutunud. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalsete vangistuste näol, aga ka 2 stamine ühes kriminaalhooldaja -l korral karistuse kandmisest tingimuslik vaba
käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. st nähtuvalt Viru Vangla iseloomustuse
on L.E
1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu
6
kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91- vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see on diagnoositud narko ta sai vanglasse tingimus täidetud. L.E sõltuvus,
saabudes metadoonravi, mida ei anta niisama. Kinnipeetav ise ei näe vajadust
narkorehabilitatsioonikeskusesse ravile
pöördumiseks. Röövimise, mille eest kinnipeetav
käesoleval ajal karistust kannab, on ta toi Seega võib me pannud, olles alkoholijoobes. sõltuvusainete tarvitamist (vajadust nende saamiseks raha hankida) pidada antud isiku puhul
uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isikul on menetluses hulgaliselt
haginõudeid (33), mis võib oluliselt raskendada majanduslikku toimetulekut ja suurendada
uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Kohus ei ole veendunud selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Viru Vangla andmetel on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooks 62%, uue vägivaldse kuriteo ul
toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning
uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Positiivseks on L.E puhul see, et tal on kindel elukoht
ja xxxx Kohtu hinnangul ei kaalu L.E positiivselt garanteeritud töökoht . iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus
peab kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus -
vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud
karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.E suhtes selliseid asjaolusid ei esine.
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kelle
taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 162 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/
Heli Väinaste Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 30. juuli 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu L.E kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo
Objartel & Partnerid kaudu 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20
(kakskümmend) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista L.E-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse.
5.L.E tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele
SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a
EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a
7
EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele
märkida viitenumber 99914700021240 ja selgitus „L.E , 1-14-6598, kohtukulud“.
Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised
nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Riigikohtu 22.09.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta L.E -
kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus menetlusse võtmata. 30.07.2015 kohtumäärus 1 6598 jõustus 22.09.2015 Riigikohtu kohtumääruse -14- ga.