3-15-734/11 · 3-15-734/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

T A R T U H A LD U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

K OH TU OTS U S

Kohtuasja number 3-15-734 Määruse kuupäev 30. juuli 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Marko Kade kaebus Tartu Vangla vastu elektri eest võetava tasu vähendamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja Marko Kade Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 31. august 2015. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Marko Kade esitas 25.02.2015.a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2-3). Tartu Maakohtu 27.02.2015.a määrusega (tl 10) anti kohtuasi nr 2-15-2904 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

2. Tartu Vangla 02.02.2015.a vaideotsusega nr 1-11/13-2 (tl 5) jäeti rahuldamata M. Kade 12.01.2015. a vaie teleri elektritarbimise mõõtmiseks. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on sisuliselt esitanud Tartu Vanglale taotluse tasuda elektri eest vähem, lähtudes kaebaja väidetud teleri võimsusest.

3. Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrusega (tl 27-28) tagastati kaebus alusetult elektri eest tasutud summade tagastamise nõudes ja võeti halduskohtu menetlusse M. Kade kaebus Tartu Vangla vastu elektri eest võetava tasu vähendamise nõudes. Kohtuasjas vaieldakse selle üle, kas kaebajal tuleb elektri eest tasuda 0,63 eurot kuus või 2,23 eurot kuus (erinevus on 1,60 eurot kuus ehk 19,20 eurot aastas).

Kaebaja nõue

4. Kaebaja väitel võtab Tartu Vangla tema käest elektri eest liiga suurt tasu, kuna lähtub

2 kaebaja teleri Finlux mudel 19FLYR905L valest võimsusest. Kaebaja soovib, et Tartu Vangla võtaks tema käest tasu vastavalt teleri tegelikule võimsusele 0,63 eurot kuus. Kaebusele on lisatud teleri dokumendid, mille kohaselt teleri võimsus on 18 W (tl 6-8). 12.04.2015.a täpsustas kaebaja, et telerit hakkas ta kasutama 04.07.2014.a. Vangla tehnik ütles kaebajale, et vangla lähtub teleril olevatest andmetest, mitte teleri dokumentides olevatest andmetest (tl 15- 16). 10.06.2015. a täpsustas kaebaja (tl 43-44), et soetas teleri vahetult enne vanglasse sattumist. Teleri passis ja teleril on ühesugused tunnusnumbrid. Vangla kaupluses müüdavatel Samsung teleritel on adapteril üldvõimsuseks 35W, kaebaja teleril on adapter teleri sees. Vangla andmed ja spetsialisti arvamus pole tõepärased.

Vastustaja vastuväited

5. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

6. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik televiisor ning lõike 3 kohaselt katab elektriseadme kasutamise kulud kinnipeetav. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 591 lg 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt järgmistele normidele: 1) 10-30 W seadme eest kuus 0,63 eurot; 2) 31-100 W seadme eest kuus 2,23 eurot; 3) Üle 100 W seadme eest kuus 2,87 eurot.

VangS § 31 lõike 3 grammatilisel tõlgendamisel on üheselt mõistetav, et kinnipeetava isikliku elektriseadme kasutamise kulu arvestuse aluseks on elektriseadme võimus aga mitte tema keskmine energiakulu töörežiimil. Seega ei oma elektriseadme töörežiimi keskmine energiakulu suurus elektriseadme kasutamisel hüvitamisele kuuluva kulu määramisel tähtsust ja kulu määra arvestamise aluseks on tootja poolt elektriseadmele märgitud võimsus.

Käesoleval juhul on kaebaja teleril tootja poolt märgitud teleri Finlux 19FLYR905L võimsuseks 35W, mille kasutamise eest tuleb VSkE § 591 lg 1 p 2 kohaselt hüvitada 2,23 eurot kuus.

7. Vastustaja palus selgitusi teleril ning kaasas olevas dokumentatsioonis kajastatud erinevate võimsuste kohta sõltumatult arvamuse avaldajalt, pr Kati Vaarmannilt, kes on kodumasinate müügiga tegeleva AS Ottender & Valgmäe teenindusjuht. Pr K. Vaarmanni vastustajale meili teel antud selgituste kohaselt: „kasutavad tootjad erinevat viisi võimsuse välja toomiseks seadmega kaasas olevad dokumentatsioonis ning seadme peal oleval andmekleebisel. Toote passis on sageli võimused lahti kirjutatud, ehk siis toodud erinevate komponentide võimsused eraldi välja. Teleri taga on aga alati toodud kogu seadme max võimsus. Vaadates antud seadet, siis oma kogemusest ütleksin, et 35W on antud seadme max võimsuseks loogiline suurus. 19-22 tolliste läbimõõtudega teleritel ongi enamasti üldvõimsuseks 30-40W. Passis välja toodud 18W on suure tõenäosusega ainult paneeli võimsus ning vaadates allpool olevat tšehhikeelset linki (http://www.finlux.cz/19flyr905l.htm), on ka sealt võimalik näha, et antud teleril on kõlarite võimsuseks märgitud 2x7W. Lisaks paneelile ja kõlaritele võib tootja arvestada lisaks ka muude komponentide väiketarbimise ja väikese eksimisprotsendi, mille tõttu on teleri andmekleebisele toodud 35W. Sellist võimsuste lahti kirjutamist passis kasutavad tootjad eelkõige sellepärast, et mudeli tootmisel võidakse kasutada erinevate tarnijate komponente, mille võimsused on veidi erinevad, kuid ei ületa üheskoos teleri lubatud max võimsust. Ühesõnaga, kui passis on kõlarite võimsuseks toodud 2x7W, siis juba puht loogiliselt ei saa olla teleri üldvõimsus 18 W, kuna ükski tootja ei tooda paneeli, mille võimsuseks oleks 4W.“

3

Vastustaja teisele küsimusele, kas passis peab olema sama kood, kui teleri taga andmekleebisel, vastas pr K. Vaarmann, et: „paljud tootjad ei kanna toote passi konkreetse seadme tunnusnumbreid (seerianumbrit või IMEI koodi, mis on igal tootel ainulaadne). Väga paljud passid on tootega seostatavad ainult mudeli numbri järgi. See on üsna harilik praktika. Samuti on paljude seadmete puhul üsna tavaline, et toote pass on tehtud korraga mitme erineva mudeli jaoks ning passis on toodud välja nende mudelite erinevus. Seda kasutatakse siis, kui tegemist on sisuliselt samasuguste funktsioonidega seadmega, mis erinevad ainult välismõõtmete või värvuse jms poolest. Siis on passile trükitud kohe nende mudelite numbrid, mille kohta pass kehtib, kuid jällegi ei seo passi ja ühte konkreetset seadet muu, kui kattuv mudel.“

8. Õiguskantsler on 13.11.2009. a seisukohas leidnud, et kõigi VangS § 31 lõikes 2 sätestatud esemete näol on tegemist põhimõtteliselt täiendava hüvega, mitte igapäevaeluks vältimatult vajalike esemetega, ilma milleta elu vanglas ei oleks inimväärne ja mille riik peaks kinnipeetavale isikule tagama igal juhul ja riigi kulul. Kinnipeetavate isikute isiklike elektriseadmete kasutamisega seotud kulude näol on tegu kohustusega hüvitada elektriseadmete kasutamisega seonduvad kulutused ja nende kulude hüvitamisel on isikule vastutasuks võimalus kasutada isiklikke elektriseadmeid. Elektriseadmete kasutamise kulude puhul peab olema hoomatav tihe seos kulumäärade ja vastusoorituse ulatuse vahel ja sellise kulude hüvitamise kohustuse näeb ette vangistusseadus.

Viidatud seisukoha p 1.3.1 ei olnud õiguskantsleri hinnangul probleeme ka kontrollitud normides sätestatu õigusselgusega, kuna väga üheselt oli määratud seadmete võimsusklassid ja neile vastavad ühe kalendri eest hüvitamisele kuuluvad kulunormid.

Seega on ka Õiguskantsler tõdenud, et kulumäära arvestuse aluseks on elektriseadme võimsus aga mitte selle keskmine energia kulu töörežiimil. Samuti tuleb märkida, et mitte alati ei ole kinnipeetaval karistust kandma asumisel kaasas oma elektriseadmega selle juurde kuuluvat dokumentatsiooni, samuti ei ole alati võimalik tuvastada, kas kaasas olev dokumentatsioon on kindlasti selle toote juurde kuuluv ning kuna spetsilisti sõnade kohaselt on dokumentatsioonis märgitud võimused ka erinevate elektriseadmete komponentide kaupa, siis saabki määratleda elektriseadme võimsuse tootja poolt elektriseadmele kantud märgistuse alusel.

Kohtu seisukoht

9. Halduskohus jääb eelmenetluses väljendatud seisukoha juurde, et kuna elektriseadme kasutamise kulude tasumise kohustuse paneb kinnipeetavale vangistusseadus ja tasumäärad on kehtestatud vangla sisekorraeeskirjaga, siis elektriseadme kasutamise kulude katmine kaebaja poolt ei toimu poolte kokkuleppel või muul võlaõiguslikul alusel, vaid avalik- õiguslikus suhtes. Kohtu seisukohta toetab asjaolu, et kaebaja ei ole telerit, mille võimsuse üle vaieldakse, soetanud vangla kauplusest või vangla vahendusel (vrdl nt RK erikogu 31. jaanuari 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-48-12), vaid tavatarbijana (tl 45) juba enne vangistuse kandmisele asumist.

10. Kaebaja esitas kohtule liitkaebuse, mis sisaldas kaht nõuet: 1) vähendada elektri eest võetavat tasu (kohustamisnõue); 2) tagastada alusetult elektri eest tasutud summad.

11. Kohus tagastas kaebuse alusetult elektri eest tasutud summade tagastamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

4 lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

12. Kaebuse osaliselt tagastamise järgselt vaidlevad pooled selle üle, kas kaebajal tuleb edaspidi telerit kasutades elektri eest tasuda 0,63 eurot kuus või 2,23 eurot kuus (erinevus 1,60 eurot kuus). Seega on kohtuasjas vaidluse all faktiline asjaolu - milline on kaebaja kasutuses oleva teleri võimsus VangS § 31 lg 3 ja VSkE § 591 lg 1 tähenduses.

Kaebaja tugineb teleri Finlux mudel 19FLYR905L dokumentidele, milles on näidatud teleri keskmine energiakulu töörežiimil 18 W ja väidab, et teleri passis ja teleril on ühesugused tunnusnumbrid. Vastustaja tugineb teleril olevale kleebisele, millel on sama telerimargi ja mudeli kohta märgitud näitaja 35 W, selle arvu sisu või tähendust ei ole kleebisel selgitatud.

13. HKMS § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.

14. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et tema teleri tehnilisi andmeid saab võrrelda vangla kaupluses müüdavate teleritega Samsung ja Thomson (tl 9). Kohus kaebaja selle väitega ei nõustu, kuna erinevalt vangla kaupluses (mis tegutseb vähemal või rohkemal määral vanglaga koostöös) müüdavatest teleritest ei ole vanglal võimalik tavalisest kaubanduse jaevõrgust soetatud telerite puhul nende tehnilisi andmeid igal üksikul juhul välja selgitada. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga ka selles, et tema teleri puhul on soetamisdokumentides samad seerianumbrid, kuna ka nendes esineb erinevus. Nimelt on teleri passis ja teleril oleval kleebisel numbriks FINLUX 19FLYR905L (tl 8, 20), kaupluse arvel aga FINLUX 19FLYR905LHU. Kaebaja ei ole tõendanud, et mudelite FINLUX 19FLYR905L ja FINLUX 19FLYR905LHU puhul ei esine erinevust võimsuse osas. Samuti ei nõutud kohus kaebajaga, et vastustaja on kohustatud läbi viima kaebaja poolt kasutatava teleri võimsuse mõõtmist, kuna vastav toiming eeldab eriteadmiste ja vahendite olemasolu. Objektiivsest õigusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust vastava nõude vastustajale esitamiseks.

15. Kohus selgitas eelmenetluses vastustajale, et vastusajal tuleb ümber lükata kaebaja esitatud tõendid, sh selgitada vastuoluliste andmete põhjust ning teleril oleval kleebisel oleva näitaja sisu ja tähendust.

16. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 34-35) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt esitatud väidetele. Vastustaja esitab kaebajale nõude elektri eest tasumiseks kooskõlas kaebaja kasutatava teleri võimsusklassiga ja objektiivses õiguses kehtestatud kuu kulunormiga. Vastustaja vastuse põhjendatust kinnitab vähemalt kaudselt ka Õiguskantsleri 13.11.2009. a seisukoht, millele vastustaja viitab vastuses. Kohus nõustub toodud põhjendustega, võtab arvesse kaebaja kirjaliku ärakuulamise käigus avaldatut (tl 43-45) ning jätab kaebuse rahuldamata.

Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla vastuses toodud põhjendusi ja teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt põhjendava osata. Seega puudub alus vähendada kaebajalt vanglale elektri eest võetavat tasu.

17. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS §-de 108 lg 1 ja 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik Kohtunik