1-13-9824/29 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-9824

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30.07.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-9824

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Kadi Mägi (määratud korras)

Kohtuasi tingimisi XXX Vangla esitatud materjalid I.K enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu I.K (ik: XXX; viibib XXX Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 22.07.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada I.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

19.05.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks XXX Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada I.K katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX/;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada I.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. KrMS § 180 alusel mõista I.K-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „I.K, kohtuasi nr 1-13-9824, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

5. I.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

6. I.K vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks XXX Vanglale, prokurörile, XXX Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja I.K-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX Vangla esitas 19.05.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava I.K kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

I.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.12.2013.a otsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 3 alusel 3 aasta ja 8-päevase vangistusega.

Harju Maakohtu 12.12.2013.a määrusega parandati kohtuotsuse resolutiivosas ebatäpsus, märkides KrMS § 238 lg 2 alusel I.K poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

XXX Ringkonnakohtu 11.02.2014.a kohtuotsusega Harju Maakohtu 12. detsembri 2013. a KrMS § 315 lg 4 kohaselt kuulutatud kohtuotsus I.K suhtes jäeti muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Tühistati Harju Maakohtu 12. detsembri 2013. a kohtumäärus kohtuotsuses ebatäpsuse parandamise kohta. Määrati, et Harju Maakohtu 12. detsembri 2013. a motiveeritud kohtuotsusega tuleb I.K pärast KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistuse ühe kolmandiku võrra vähendamist ära kanda 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 11.05.2013.a ja lõpp on 19.05.2016.a.

I.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Vangistuse ajal on töötanud vanglas, läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, on toimunud psühholoogi vastuvõtud, vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav saab vabanedes asuda tööle firmasse

XXX OÜ, kus on antud selle kohta kinnitus. XXX Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

I.K kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et Sotsiaalhoole

Ühingu juhatuse liige selgitas, et kinnipeetaval on võimalus elama asuda sellele ühingule kuuluvas elamus aadressil Tallinn, XXX.

I.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta

I.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. I.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt kuriteo asjaoludest ja süüdimõistetu varasemast käitumisest. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne, kinnipeetaval on vabaduses olemas eluja töökoht. Kinnipeetav on nõus tegelema oma alkoholiprobleemiga.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud I.K ja kaitsja arvamuse, leiab, et I.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui kaks aastat vangistust ning tema käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile.

Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et psühholoogi hinnangul on kinnipeetava analüüsioskus hea, kinnipeetav saab aru alkoholi tarvitamisega seotud ohtudest, on motiveeritud antud probleemiga edasi tegelema, olemas plaan võimalusel nulltolerantsi kasutusele võtmiseks. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse.

Kriminaalhooldusseaduse § lg kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on I.K olemas ka kindel eluja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/