3-15-1817/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28.07.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1817

Haldusasi

Tallinna Tehnikaülikooli kaebus Majandus- ja Kom-

munikatsiooniministeeriumi kohustamiseks viia riigi-

hanke „IT-õigusalane spetsialistide koolitus“ (viite-

number 163852) alusdokumendid õigusaktidega koos-

kõlla ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.07.2015

otsuse nr 128-15/163852 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Tallinna Tehnikaülikool, esin-

daja Laur Hiob

Vastustaja (hankija) – Majandus- ja Kommunikatsioo-

niministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Tehnikaülikooli määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tallinna Tehnikaülikooli määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2015

määruse haldusasjas nr 3-15-1817 resolutsiooni p 2 peale menetlusse.

2. Jätta Tallinna Tehnikaülikooli määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskoh-

tu 21.07.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-1817 resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas 01.06.2015 riigihangete

registris teate lihtsustatud korras tellitava teenuse „IT-õigusalane spetsialistide koolitus“ kohta

(viitenumber 163852). Hankedokumentides oli algseks pakkumuste esitamise tähtajaks

15.06.2015, seejärel 06.07.2015 ning alates 02.07.2015 tuli pakkumused esitada 15.07.2015

kell 12.00.

3-15-1817

2(5)

2. Tallinna Tehnikaülikool esitas 09.06.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

kaebuse hanke alusdokumentides kvalifitseerimistingimuste punktidele 3.1 ja 3.1.1. VAKO

jättis 08.07.2015 otsusega nr 128-15/163852 vaidlustuse rahuldamata.

3. Tallinna Tehnikaülikool esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus tühistada VAKO 08.07.2015 otsus ja kohustada MKM-i viima riigihanke alusdokumen-

did vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega või alternatiivselt tühistada VAKO otsus ja

riigihanke alusdokumendid. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus – keelata

vastustajal riigihankes hankelepingu sõlmimine magistritaseme koolitusteenust puudutavas

osas kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Hankelepingu sõlmimise järg-

selt kaotab kaebaja võimaluse hanke alusdokumentide vaidlustamiseks (kui hankija on sõlmi-

nud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti) ja kaebaja

õigused jäävad kaitseta ka siis, kui halduskohus nõustub kaebaja põhjendustega ja peab hanki-

ja koostatud alusdokumente õigusvastaseks. Hetkel on hanke staatuseks registris märgitud

„hindamisel“. Seega on hankemenetlus jõudnud staadiumisse, mis lõpeb ühe pakkumuse edu-

kaks tunnistamisega ja hankelepingu sõlmimisega, kusjuures vastustajal ei ole kohustust ko-

haldada lihtsustatud korras teenuse tellimisel hankelepingu sõlmimise 14-päevast ooteaega

ning ta võib sõlmida lepingu koheselt pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Oht kaebaja

õiguste pöördumatuks rikkumiseks on vahetu ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseta toimub

see tõenäoliselt lähipäevade jooksul. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei koorma liigselt vas-

tustajat, kolmandaid isikuid ega avalikke huve.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2015 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

1) Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saa-

vutada selle eesmärki. Riigihangete registri kohaselt tuli pakkumused esitada 15.07.2015 kell

12.00. Vastav tähtaeg on saabunud ja riigihangete registri märke kohaselt on pakkumused

hindamisel. Registri kohaselt on pakkumused avatud 15.07.2015 kell 12.33. Seega on pakku-

mused esitatud ja avatud. Riigihangete seaduse (RHS) § 36 lg 1 kohaselt võib hankija muuta

hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija võib

pärast hanketeates määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise

tähtpäeva muuta hanketeates või hankedokumentides määratud pakkumuste või hankemenet-

luses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva, kui pakkumuste või hankemenetluses osalemise

taotluste esitamise tähtpäeva saabumisel on hankemenetlus RHS § 123 lg-s 3 nimetatud kor-

ras peatatud. Riigihangete registri kohaselt ei ole hankemenetlust peatatud. Seega oleks kae-

baja eesmärki võimalik saavutada üksnes siis, kui pakkumuste esitamise tähtpäev ei oleks

saabunud ning kohtul oleks võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata hankijal pak-

kumuste vastuvõtmine ja avamine ning teha kohtuotsus enne pakkumuste tähtaja saabumist.

See tähtpäev on aga saabunud juba enne halduskohtule kaebuse esitamist. Kuna on möödunud

tähtaeg, mille jooksul on hankijal võimalik hankedokumente muuta, ei ole kaebuse eesmärki

(hanke alusdokumentide muutmist) enam võimalik saavutada.

2) Kohtule ei ole teada, kas kaebaja otsustas esitada hankemenetluses pakkumuse või mitte.

Samas ei oma see praeguses asjas tähtsust. Olukorras, kus kaebaja otsustas pakkumust mitte

esitada, ei ole enam saavutatav ka kaebaja lõppeesmärk (hankelepingu sõlmimine), sest kae-

baja ei ole hankemenetluse osaline. Kui kaebaja esitas pakkumuse, ei ole tal võimalik hanke

alusdokumente vaidlustada. Hanke alusdokumente on kohtupraktikas käsitletud eelhaldusak-

tidena, mis määravad kindlaks hanke tingimused. Hanke alusdokumentide järgimine on ko-

hustuslik kõigile, sh hankijale. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik kvalifitseerimise, vastavuse

kontrollimise ning edukaks tunnistamise etapis vaidlustada hanke alusdokumentide tingimusi.

Kui kaebaja on esitanud pakkumuse ja leiab, et ta vastab hanke alusdokumentide tingimustele,

3-15-1817

3(5)

kuid tema suhtes on tehtud negatiivsed kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise ja/või edu-

kaks tunnistamise otsused, tuleb tal nende otsuste vaidlustamisel läbida kohustuslik kohtueel-

ne menetlus.

3) Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kae-

bajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebuse eesmärki ei ole kaebusega

enam võimalik saavutada. Seetõttu ei kaalu kohus ka ajutiselt esialgse õiguskaitse kohalda-

mist tagastamise määruse jõustumiseni.

5. TTÜ esitas 27.07.2015 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskoh-

tu 21.07.2015 määruse punkti 2 tühistamiseks ja Tallinna Halduskohtule määruskaebuse Tal-

linna Halduskohtu sama määruse punkti 1 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna Tehnikaülikool palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses

tühistada halduskohtu 21.07.2015 määruse p 2 ning teha uus määrus, millega rahuldada TTÜ

esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata MKM-il hankelepingu sõlmimine magistritaseme kooli-

tusteenust puudutavas osas, või saata asi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tagasi

halduskohtule.

1) Esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud ebaõigesti rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohal-

damata jätmist saab õigustada üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitusega. Halduskohtu mää-

ruse resolutsiooni punkti 1 peale esitatud määruskaebuses toodud põhjendustel praeguses as-

jas selliseid aluseid ei esine. Kaebus ei olnud selgelt perspektiivitu ja kaebajal esineb reaalne

õiguskaitsevajadus. Halduskohus keeldus alusetult kaebuse menetlemisest ning rikkus kaebu-

se tagastamisel oluliselt menetlusnorme. HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 märgitud eeldused olid

täidetud. Kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamise vältimiseks tuleb kohaldada esialgset

õiguskaitset. Isegi kui kohtul olid kahtlused kaebuse eesmärgi saavutamise osas, pidanuks

kohus selgitama kaebaja eesmärke ja andma kaebajale võimaluse vajadusel kaebust täpsusta-

da. Määrus on olulises osas põhjendamata, sest kohus on tuginenud üksnes kaebuse perspek-

tiivitusele ega pole analüüsinud taotluse sisulisi väiteid.

2) Kohus tagastas kaebuse valesti kokkuvõtvalt järgnevatel põhjustel. HKMS § 121 lg 2 p 2

kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Määruses on täielikult käsitletama kaebaja alterna-

tiivne nõue alusdokumentide tühistamiseks. Tühistamisnõude eesmärk on täidetav ja alusdo-

kumentide tühistamine on võimalik. Halduskohus ise peab määruses alusdokumente eelhal-

dusaktideks ning HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel esitatud tühistamiskaebuse eeldusena ei nimeta

HKMS, RHS ega ükski muu seadus seda, et haldusakti (alusdokumenti) on võimalik tühistada

üksnes kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumiseni. Halduskohtu tõlgendus, mille ko-

haselt oleks kaebaja eesmärki võimalik saavutada üksnes siis, kui pakkumuste esitamise täht-

päev ei oleks saabunud ning kohtul oleks võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata

hankijal pakkumuste vastuvõtmine ja avamine ning teha kohtuotsus enne pakkumuste tähtaja

saabumist, viib õiguslikult absurdse tulemuseni. Kolme tööpäeva jooksul ei ole võimalik läbi-

da kohustuslikku kohtueelset vaidlustusmenetlust ja jõuda halduskohtus kohtulahendi tegemi-

seni. HKMS § 280 lg 1 kohaselt ei ole võimalik enne pakkumuste esitamise tähtpäeva esitada

halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlust. Halduskohtu määrus on rajatud hüpoteetilisele

olukorrale, mis ei ole RHS ja HKMS kohaselt üldse võimalik. Esitatud kohustamisnõude

eesmärk on täidetav. Nõue ei ole seotud RHS § 36 lg-ga 1 ning ei kirjuta ette, millisel viisil

peab vastustaja alusdokumentide seadusega vastavusse viimise tagama. See on muu hulgas

võimalik alusdokumendi või hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tulemusena. Kohus pi-

danuks küsima kaebajalt enne kaebuse tagastamist selgitusi ning võimaldama kaebust vajadu-

sel täpsustada. Tuginedes alusdokumendi õigusvastasusele, on kaebajal võimalik esitada RHS

3-15-1817

4(5)

§ 117 lg 3 alusel õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudeid. Kaebuse perspek-

tiivitus ei ole ühelgi juhul ilmselge. Hankeasjas ei ole kaebeõiguse aluseks pakkumuse esita-

mine (3-3-1-31-11 p 18). Kaebeõigus on ka isikul, kes oleks pakkumuse esitanud, kui hanke

alusdokumentide tingimused oleksid olnud õiguspärased. Määrusest ei selgu kohtu järelduste

alus ning kohaldatud õigusnormid. Kaebuse ebaõige tagastamise tõttu on jäetud esialgse õi-

guskaitse taotlus ebaõigesti rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1, § 252 lg-le 7 ja § 280 lg-le 4 tuginedes, et

määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatav

(HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning vastab HKMS §-

des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv.

8. HKMS § 252 lg-le 1 tuginedes ei pea ringkonnakohus esialgse õiguskaitse küsimuse

lahendamisel vajalikuks nõuda vastustaja arvamust.

9. Käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse halduskohtu

21.07.2015 määruse resolutsiooni p 2 peale, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Määruskaebuse sama määruse resolutsiooni p 1 peale, millega kaebus tagastati,

on kaebaja seaduses sätestatud korda järgides esitanud eraldi Tallinna Halduskohtu kaudu

ning halduskohus võttis selle 27.07.2015 menetlusse. Kaebuse tagastamist puudutavaid väi-

teid käsitleb ringkonnakohus niivõrd, kuivõrd see on esialgse õiguskaitse küsimuse lahenda-

misel oluline.

10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks

või võimatuks. Seega tuleb kohtul kõigepealt selgitada välja, kas kaebajal on esialgse õigus-

kaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus on kaebajal siis, kui esialgse õiguskaitse meetme

kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebajal

võimalik talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada, või

ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks kaebajale kaasa tarbe-

tult koormavad tagajärjed.

Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub ilm-

selgelt esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebaja eesmärki ei ole kaebusega enam võimalik

saavutada.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kujunenud olukorras puudub

kaebajal ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Sellisel juhul tuleb jätta esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

Hankedokumentide muutmiseks kohustamise kaebuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus

hankija kehtestaks kaebaja poolt õigusvastaseks peetavate hanketingimuste asemele õiguspä-

rased tingimused. Kaebuse rahuldamise korral saaks kaebaja osaleda hankel ning esitada pak-

kumuse uutel tingimustel lõppeesmärgiga sõlmida hankeleping. Sellise eesmärgi saavutamine

ei ole enam võimalik olukorras, kus pakkumused on juba esitatud ja avatud. RHS § 36 lg-st 1

tulenevalt saab hankija muuta hankedokumente kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva saabu-

miseni. Kui nimetatud tähtaeg möödub, on hankedokumentides sätestatud tingimused kohus-

tuslikud nii hankijale kui pakkujatele, kellel tuleb edasises hankemenetluses nendest tingi-

mustest lähtuda. Kohus ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

möödumist ja pakkumuste avamist hankedokumente muutma, kuna see oleks vastuolus RHS

3-15-1817

5(5)

§ 36 lg-ga 1. Pöördumatu tagajärg, mida kaebaja soovis halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisega ära hoida, oli kaebuse esitamise ajaks juba saabunud.

12. On tõsi, et HKMS § 180 lg 1 ei luba esitada hankeasjas halduskohtule esialgse õigus-

kaitse taotlust enne menetluse läbimist VAKO-s. See aga ei tähenda, et isikul, kes soovib

vaidlustada hankedokumente, puuduks võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta ja hoida ära

pöördumatute tagajärgede saabumine.

RHS § 123 kohaselt ei too vaidlustuse esitamine automaatselt kaasa hankemenetluse peatu-

mist, kuid hankemenetluse saab peatada VAKO otsusega vaidlustaja vastava taotluse alusel.

Vastavalt RHS § 123 lg-le 3 võib VAKO vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta. RHS § 123 lg 4 teise

lause kohaselt on hankija kohustatud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja

võrra, kui VAKO on peatanud hankemenetluse ning pakkumuste esitamise tähtaeg saabub

vaidlustusmenetluse ajal. Kui hankija ei täida RHS § 123 lg-st 4 tulenevat kohustust õigeaeg-

selt ega pikenda pakkumuste esitamise tähtaega enne olemasoleva tähtpäeva saabumist, lubab

RHS § 36 lg 1 teine lause muuta hankijal pakkumuste esitamise tähtpäeva ka pärast hanketea-

tes määratud tähtpäeva. Kui VAKO ei rahulda hankemenetluse peatamise taotlust või tunnis-

tab oma vastava otsuse kehtetuks, võib esitada halduskohtule kaebuse kolme tööpäeva jooksul

otsuse teatavakstegemisest arvates ning selline kaebus lahendatakse HKMS 24. ptk-s, mis

reguleerib esialgset õiguskaitset, sätestatud korras (HKMS § 280 lg-d 2-4). Kui VAKO peatab

hankemenetluse, ei tohi hankija jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist RHS §

126 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud VAKO otsuse teatavaks tegemisest. Selline regulatsioon tagab

vaidlustaja õiguste esmase kaitse ajal, mil vaidlustaja kasutab oma edasikaebeõigust VAKO

otsuse peale ning taotleb halduskohtult esialgset õiguskaitset.

13. Hanke alusdokumentide tühistamise taotlus ei ole praeguses asjas alternatiivne nõue,

vaid kohustamiskaebusega hõlmatud nõue, mille rahuldamine ei ole pärast pakkumuste esita-

mise tähtpäeva saabumist ja pakkumuste avamist samuti enam võimalik.

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohast ei oma tähtsust, kas kohus pidanuks te-

gema kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Tuvastamis- ja hüvitamisnõuded esialgse õigus-

kaitse korras tagamist ei vaja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks