4-15-4850/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

Väärteoasi

4-15-4850

Jaak Reinomägi KarS § 275 lg 1 järgi väärteomenetluses

nr 650015000090

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. juuli 2015 määrus

Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotluse rahuldamise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Jaak Reinomägi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. juuli 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on J. Reinomägi kaebus kohtuvälise menetleja Viru Vangla

12.06.2015 otsusele KarS § 275 lg 1 järgi väärteomenetluses nr 650015000090.

2. Nimetatud kaebuses J. Reinomägi soovib osaleda kohtuistungil ja taotleb menetluse juurde

kaitsjat seoses oma tervisega (peatraumast tulenevalt pikaajalised tugevad peavalud).

3. Viru Maakohtu 01.07.2015 määrusega J. Reinomägi taotlus rahuldati.

Määruse kohaselt J. Reinomägi taotleb riigi õigusabi enda kaitsmiseks väärteoasja

arutamisel, sest ta ei ole võimeline end ise kohtus kaitsma. Maakohus leidis, et kuna

J. Reinomägi on kinnipeetav, kellel puudub püsiv sissetulek, mis ei võimalda tal endal

koheselt õigusteenuse eest tasuda, siis on ta õigustatud esitama taotlust riigi õigusabi

saamiseks.

3.1. Maakohus leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seejuures maakohus

juhindus RÕS §-dest 4 lg 3 p 3, 6 lg 1, 10 lg 1 ning VTMS § 22 lg-test 1 ja 2.

Eeltoodu alusel maakohus määras menetlusalusele isikule J. Reinomägile riigi õigusabi

väärteoasja arutamiseks kohtuistungil 28.08.2015 kell 10.00.

3.2. Maakohus leidis, et hetkel ei suuda J. Reinomägi oma majandusliku seisundi tõttu tasuda

õigusteenuse eest, kuid selle võimaluse tekkimine tulevikus pole välistatud ning seega tuleb

panna talle kohustus hüvitada osade kaupa riigi õigusabi tasu 50% ulatuses mõistliku aja

jooksul. Seejuures maakohus juhindus RÕS §-dest 15 lg 5, 16 lg 1 ja 4, 25 lg 1.

Eeltoodu alusel maakohus määras, et J. Reinomägi kui riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena 50% ulatuses, kusjuures osamaksete

suuruse ja tasumise tähtaja määrab kohus pärast õigusabi osutamist advokaadi taotlusel.

4. Maakohtu 01.07.2015 määruse peale esitas kaebuse J. Reinomägi, kes taotleb maakohtu

määruse tühistamist.

Ta ei ole nõus, et riigi õigusabi määrati ainult 28.08.2015 kohtuistungiks ja taotleb, et

ringkonnakohus teeks uue määruse, millega laiendaks õigusabi RÕS § 17 lg 3 alusel.

Riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustuste panemise osas taotleb ta põhjenduste puudumise

tõttu asja saatmist maakohtule uueks otsustamiseks.

4.1. Kaebaja arvates võib maakohtu määrusest aru saada, et kuna riigi õigusabi määrati ainult

kohtuistungiks, siis tal pole õigust enne istungit talle määratavale advokaadile esitada

ülesandeid ning seda ka peale langetatavat kohtuotsust. Selline maakohtu otsustus võib

tekitada arusaamatusi ning kahjustada J. Reinomägi õigusi. Seetõttu taotleb ta, et riigi

õigusabi oleks määratud viitega RÕS §-le 17 lg 3, mille kohaselt kohtumenetluses

menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas

tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele.

4.2. Riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustuste panemise osas kaebaja leiab, et maakohus ei

arvestanud RÕS §-s 8 toodud riigi õigusabi andmise viise ning § 14 lg 1 toodud taotleja

majandusliku seisundi hindamise kriteeriume. J. Reinomägi leiab, et seetõttu pole küllaldaselt

motiveeritud, miks kohaldati RÕS § 16 lg 1 ja 4 sätteid. Kaebaja arvates ei ole maakohus

hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel arvestanud RÕS §-s 16 lg 2 toodud nõuet, et riigi

õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra määramisel tuleb arvestada

asja olemust, taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega.

J. Reinomägi leiab, et määruses puudub täielikult põhjendus, miks pandi talle kohustus

hüvitada riigi õigusabi tasu 50% ulatuses. Määrusest pole aru saada, millest maakohus

järeldas, et pole välistatud tulevikus võimaluse tekkimine talle pandud kohustuse

realiseerimiseks. J. Reinomägi märgib, et tal tuleb veel pikka aega vangistuses olla ning

seetõttu puudub igasugune alus oletada, et edaspidi tekib tal sissetulek, sest vangla ei suuda

tööhõivet tagada. Tal puuduvad isikud, kes teda vanglaväliselt rahaliselt toetaks. Vangistusest

vabanedes pole talle tööd garanteeritud tema puude tõttu. Käesoleval ajal on tal hulk

võlgnevusi riigi ees, millised peab tasuma. J. Reinomägi leiab, et kohustuste panemine

mõjutab teda üksnes õigusvastaselt käituma.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ja määruskaebuse väidetega, leiab, et

maakohtu 01.07.2015 määrus tuleb jätta muutmata.

J. Reinomägi taotlused määruse muutmiseks ei kuulu rahuldamisele.

Vastuseks nimetatud taotlustele ringkonnakohus märgib järgmist.

6. Kuna tegemist on väärteoasjaga, siis VTMS § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmine

väärteomenetluses toimub riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

RÕS § 4 lg 3 p 3 kohaselt riigi õigusabi üheks liigiks on isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus.

Käesoleval juhul on tegemist kohtumenetlusega, kus J. Reinomägi on esitanud kaebuse

kohtuvälise menetleja Viru Vangla 12.06.2015 otsusele. Oma kaebuses ta märgib, et soovib

osaleda kohtuistungil ja taotleb menetluse juurde kaitsjat seoses oma tervisega (peatraumast

tulenevalt pikaajalised tugevad peavalud).

Nimetatud taotlusest lähtudes maakohus õigustatult määras menetlusalusele isikule

J. Reinomägile riigi õigusabi väärteoasja arutamiseks kohtuistungil 28.08.2015 kell 10.00.

Asjakohane ei ole kaebaja väide, et selline resolutsioon on eksitav ja rikub kaebaja õigusi.

Samuti ei ole asjakohane kaebaja viide vajadusele märkida RÕS § 17 lg 3 õigusabi

määramisel. Ringkonnakohus selgitab, et kuna J. Reinomägi soovis kaitsjat kohtuistungile,

siis see taotlus rahuldati ja J. Reinomägi saab nimetatud õigusteenust oma õiguste kaitseks

kasutada.

Riigi õigusabi andmine otsustatakse RÕS § 15 kohaselt.

Kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev

kohus RÕS § 15 lg 1 alusel ja selliselt käesoleval juhul maakohus ka toimis.

Kaebaja poolt viidatud RÕS § 17 lg 3 käsitleb riigi õigusabi jätkuvust, mis järgneb RÕS § 15

kohaselt juba eelnevalt antud riigi õigusabile. Seega kuna riigi õigusabi on käesolevas asjas

juba 01.07.2015 määrusega antud, siis seadusest tulenevalt vajadusel see ka jätkub ja laieneb

samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise menetlusele ning mingit täiendavat viidet

RÕS §-le 17 lg 3 ei ole vaja teha.

7. Ringkonnakohus ei nõustu taotlusega, et riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustuste

panemise osas põhjenduste puudumise tõttu tuleks asi saata maakohtule uueks otsustamiseks.

RÕS § 8 näeb tõepoolest ette võimalused, et riigi õigusabi võib anda nii kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või määrata erinevad kohustused nimetatud kulude

hüvitamiseks.

RÕS § 15 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane

riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16.

RÕS § 16 lg 2 kohaselt riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra

määrab kohus kindlaks RÕS § 14 lõigetes 1-3 nimetatud asjaolude põhjal, arvestades asja

olemust, taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega.

RÕS § 14 lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid

tähendust omavaid asjaolusid.

Maakohus arvestas, et J. Reinomägi on kinnipeetav, kellel puudub püsiv sissetulek. Maakohus

leidis, et kuigi hetkel ei suuda J. Reinomägi oma majandusliku seisundi tõttu tasuda

õigusteenuse eest, kuid selle võimaluse tekkimine tulevikus pole välistatud, siis tuleb panna

talle kohustus hüvitada osade kaupa riigi õigusabi tasu 50% ulatuses mõistliku aja jooksul.

Õige on J. Reinomägi väide, et maakohus pole täpsustavalt põhjendanud, miks pandi talle

kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu just 50% ulatuses ja millel põhineb järeldus, et pole

välistatud tulevikus võimaluse tekkimine talle pandud kohustuse realiseerimiseks, kuid see ei

too kaasa määruse tühistamist.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamine toimub

alles pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist. Seega tegemist on ajas kulgeva

protsessiga.

RÕS § 25 lg 3 annab võimaluse, et riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime

olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja taotlusel RÕS § 14 lõigetes 1-3

nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi

õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.

Seega on J. Reinomägil võimalus väärteo asja arutamisel maakohtule esitada oma argumendid

riigi õigusabi saajana selle hüvitamiskohustuse ulatuse või hüvitamise korra kohta.

8. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS §-dest 22 lg 1, 147 lg 1 p 1, 194, 196 lg 2, 198

tuleb jätta Viru Maakohtu 01.07.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

Mati Kartau

Kohtunik