3-14-50138/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50138 Haldusasi A.K. kaebus Maksuja Tolliameti 18.10.2013 vastutusotsuse nr 13- 7/220-23 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – A.K.; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Kiik RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.07.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 18.10.2013 vastutusotsusega nr 13-7/220-23 kohustati A.K.t tasuma OÜ Õigusateljee maksuvõlga summas 38 210 eurot ja 21 senti solidaarselt OÜ-ga Õigusateljee. Kaebaja esitas vastutusotsuse peale ka vaide, mis jäeti maksuhalduri 17.12.2013 vaideotsusega rahuldamata (I kd, tl 36-39).

2. A.K. esitas 03.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 18.10.2013 vastutusotsuse nr 13-7/220-23 tühistamise nõudes. Koos kaebusega oli esitatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (I kd, tl 6-8).

3. Tallinna Halduskohtu 16.04.2014 määrusega lahendati A.K. menetlusabi taotlus ja jäeti kaebus käiguta (I kd, tl 79). A.K. esitas 28.04.2014 kohtule tõendi riigilõivu tasumise kohta (I kd, tl 83).

4. Tallinna Halduskohtu 12.05.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 84).

5. Vastustaja esitas 16.06.2014 omapoolse vastuse kaebuse kohta (I kd, tl 91-92) ja 30.03.2015 taotluse menetluse kiirendamiseks (IV kd, tl 74-75).

6. Tallinna Halduskohtu 07.04.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, sest mõlemad vaidluse osapooled olid eelnevalt sellega ka nõustunud (IV kd, tl 76).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7. A. K. leiab, et Maksuja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsus on oluliste kaalutlusja õiguslike vigadega ning alusetu, mistõttu taotleb selle täielikku tühistamist.

8. Kaebaja arvates on maksuhaldur lubamatult kasutanud kaebaja suhtes väljendeid nagu „süüline tegevus“ või „maksuseaduste tahtlik rikkumine”, sest eelnimetatud terminid on Eesti Vabariigi seaduste järgi konkreetne tegevus, mis on karistatav ainult Karistusseadustiku § 3891 ja 3892 järgi. MKS § 8, millele vastutusotsuse korduvalt viidatakse, ei räägi maksupettusest. Süüdistades kaebajat „maksupettuses“ ilma jõustunud kohtulahenditeta on maksuhaldur pannud toime kaebaja põhiõiguste väga raske rikkumise. Kaebaja märgib, et samas on maksuhaldur andnud isikule, keda ta käsitleb ilma kohtuotsuseta kuriteos süüdiolevana, õiguse tõendada oma süütust st esitada dokumente äriühingu kohta, mille seaduslik ega volitatud esindaja ta enam ei ole.

9. Maksuhaldur on jätnud vastamata kaebaja küsimusele, kuidas oleks kaebaja saanud täita kaasaaitamiskohustust ning esitada äriühingu raamatupidamisdokumendid maksuhaldurile kui ta ei ole enam Õigusateljee OÜ juhatuse liige ning on oma valdusest ära andnud kõik raamatupidamisdokumendid. Samuti on jätnud maksuhaldur tähelepanuta kaebaja korduvad küsimused selle kohta, kas kaebaja poolt kaasaaitamiskohustuse raames antavate selgituste alusel on võimalik esitada isikule hiljem kriminaalõiguslik etteheide ning kasutada selliseid selgitusi ka kohtus isiku vastu. Samas on aga maksuhaldur teinud menetluse raames kaebajale korduvalt mitmeid kriminaalõiguslike etteheiteid.

10. Kaebaja arvates on maksuhaldur kasutanud vastutusotsuses lubamatult konstruktsiooni „on tuvastatud süü“, „on rikkunud kaasaaitamiskohustust“, „ei ole andnud selgitusi“. Kaebaja leiab, et antud juhul on küsimus siiski selles, kas A. K. oli kohustatud ütlusi andma ja tõendeid esitama või mitte.

11. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole haldusaktis lähtunud täpsetest terminitest. Kaebaja arvates on maksuhaldur läinud kaugemale kriminaalmenetluses esitatud süüdistusest, kus öeldakse, et „A.K.`t süüdistatakse valeandmete esitamises“. Maksuhaldur on oma formuleeringus kaebaja juba süüdi mõistnud ja seetõttu teinud vastutusotsuse. Maksumenetluses peab maksuhaldur järgima hea halduse põhimõtet. Antud juhul on tegemist ilmselge süütuse presumptsiooni rikkumisega ning ebaõige haldusaktiga.

12. Kaebaja märgib, et OÜ Õigusateljee ja OÜ-de Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Gupp ja Harlow Invest vaheliste tehingute osas on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Õigusateljee raamatupidamises olevate arvete ja nende alusel tasumine ei tõenda veel teenuste/kaupade osutamist/ soetamist. See on aga maksuhaldurile andnud aluse (ekslikult) väita, et OÜ Õigusateljee endine juhatuse liige on pannud toime kuriteo. Samas on maksuhalduri analüüs äriühingu poolt kajastatud arvete osas äärmiselt pealiskaudne ning tugineb oletustele nagu näiteks maksuhalduri väide, et OÜ Õigusateljee on tehinguid teinud varifirmadega. Sellist väidet ei ole aga mitte üheski haldusmenetluses tuvastatud. Maksuhaldur viitab oma vaideotsuses küll vastutusotsuse lehekülgedele 5-9, aga ka nendel lehekülgedel pole loogiliselt ning tõenditele tuginedes tuvastatud, et OÜ Õigusateljee oleks seadust rikkunud. Kaebaja hinnangul tugineb maksuhalduri loogika järeldustel, mida faktid ei kinnita.

13. Kaebaja hinnangul ei ole vastutusotsuses analüüsitud küsimust, kas Õigusateljee OÜ-lt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Asjaolu, et vastutusotsuse koostamise seisuga puudub äriühingul vallasja kinnisvara, ei tähenda veel automaatselt äriühingu maksejõuetust. Veel vähem tähendab see seda, et äriühingul puudub majandustegevus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vastutusotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning et kaebuses toodud seisukohad ja väited ei anna alust Maksuja Tolliameti 18.10.2013 vastutusotsuse nr 13-7/220-23 tühistamiseks.

15. Vastutusotsuse tegemise tingimused olid täidetud. Vaidlus puudub selles, et OÜ Õigusateljee oli vastutusotsuse tegemise hetkel äriregistrisse kantud ning kaebaja oli vaidlusalustel perioodidel OÜ Õigusateljee juhatuse liige. Samuti oli vastutusotsuse tegemise ajaks selle aluseks olev maksuotsus jõustunud. Kaebaja ei ole ei vastutus-, vaideega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi asjakohast argumenti, lükkamaks ümber maksuhalduri poolt tuvastatud maksuvõla kujunemist.

16. Alusetud on kaebaja etteheited, mille kohaselt ei ole maksuhaldur astunud samme äriühingult maksuvõla sissenõudmiseks, vaid asuti koheselt kaebajale rahalisi kohustusi määrama. Vastutusotsuse tegemisel on lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 96 lg-s 5 sätestatust võetud arvesse aegumist (vastutusotsuse punkt 3.2). Samuti vastavad maksuvõla sissenõudmiseks sooritatud toimingud MKS §

96 lg 5 nõuetele (vastutusotsuse punkt 3.1) ehk enne, kui kaebajalt asuti maksuvõlga sisse nõudma, ei olnud õnnestunud OÜ-lt Õigusateljee rohkem kui kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Samuti ei tuvastatud OÜ-l Õigusateljee vara, mille arvelt oleks võimalik äriühingu maksuvõlga tasuda.

17. Vastustaja märgib, et täidetud olid ka vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused (MKS §-d 8 ja 40). Tuvastatud on kaebaja poolne tahtlik tegevus enda juhatuse liikme kohustuste rikkumisel ning kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vaheline põhjuslik seos. Seoses kaebaja väidetega nagu teda on süüdi tunnistatud kriminaalõiguslikus mõttes, on vastustaja enda põhjaliku seisukoha andnud vaideotsuse punktides 32 jj.

18. Mis puudutab aga kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmist, siis siinkohal märgib vastustaja, et vastutusmenetluse raames kaebajale edastatud korraldustega ei ole maksuhaldur kohustanud kaebajat esitama OÜ-d Õigusateljee puudutavaid raamatupidamisdokumente, vaid kohustati andma teavet OÜ Õigusateljee majandustegevuse ja selle korraldamise kohta kaebaja juhatuse liikmeks olemise ajal. Samuti kohustati andma selgitusi kujunenud maksuvõla ja selle tasumata jätmise kohta. Kuna kaebaja oli kontrollitaval perioodil OÜ Õigusateljee seaduslik esindaja (sh vaidlusaluste tehingute väidetaval tegemisel OÜ Õigusateljee esindaja), siis oli ta isik, kes kindlasti valdas detailsemat informatsiooni väidetavate tehingute tegemise tegelike asjaolude kohta ning üleüldiselt OÜ Õigusateljee majandustegevuse ja maksuvõla tekkimise kohta. Hoolimata eeltoodust ei ole kaebaja maksuhaldurile asjakohast informatsiooni andnud ja jätnud põhjendamatult kaasaaitamiskohustuse täitmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 18.10.2013 vastutusotsust nr 13- 7/220-23, mis on koostatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1, § 40 lõikest 1 ja § 96 lõikest 1 A.K.le kui maksuvõlgnikust osaühingu juhatuse liikmele. Vaidlustatud haldusaktiga kohustati A.K.t tasuma OÜ Õigusateljee maksuvõlga summas 38 210 eurot ja 21 senti. MKS § 96 lõikes 1 on sätestatud, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 1, milles on viidatud äriregistri andmebaasile, oli A.K. osaühingu Õigusateljee juhatuse liikmeks perioodil 14.09.2006 kuni 08.07.2011, milles ei ole ka vaidlust.

Vastutusotsusega kohustati kaebajat kui OÜ Õigusateljee juhatuse liiget tasuma eelnimetatud osaühingule Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 15.03.2011 maksuotsusega määratud maksukohustusi. OÜ Õigusateljee maksukohustus oli tulenevalt eelnimetatud maksuotsusest 46 916 eurot ja 64 senti. Vastutusotsuse koostamise ajahetke seisuga oli OÜ Õigusateljee vastav maksuvõla jääk 44 169 eurot ja 4 senti, kuid maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse raames 38 210 euro ja 21 sendi suurust summat, sest 5958 euro ja 83 sendi suuruse nõude osas oli tegemist aegumisega. Sellekohased põhjendused on vastutusotsuse punktis 3.2. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et A.K. tegevuse ja osaühingule Õigusateljee maksuotsusega nr 12.2-3/6061-38 määratud maksusumma tasumata jätmise tulemusel tekkinud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos ja et maksuseadustes toodud kohustuste eiramise tulemusena on kaebaja rikkunud teadlikult ja tahtlikult oma maksukorralduse seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega siis, kui ta rikub paragrahvis 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise ja et rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Periood, mille raames maksuhaldur OÜ Õigusateljee maksude tasumise ja arvestamise õigsust kontrollis ja mille pinnalt täiendav maksukohustus kindlaks tehti, oli ajavahemik 2008. aasta augustist kuni 2009. aasta aprillini. Maksuhalduri hinnangul on kaebaja Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.2-3/6061-38 osaühingule Õigusateljee määratud maksusumma tasumise eest vastutav solidaarselt eelnimetatud osaühinguga.

20. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 15.03.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6061-38, mis on haldusasja materjalide juurde esitatud (III kd, tl 55-67) vähendati osaühingu Eaglesec (OÜ Õigusateljee) sisendkäibemaksu 2008. aasta augustist kuni 2009. aasta aprillini kestnud maksustamisperioodil summas 283 019 krooni, määrati sama perioodi osas ning samas summas tasumisele kuuluvat käibemaksu ning 451 067 krooni suuruses summas ka tulumaksu. Määratud maksusumma eurodes oli 46916, 64. Nimetatud summa kajastubki vastutusotsuse kolmandal leheküljel olevas tabelis, kuid kaebajalt nõutav summa on väiksem, sest vastutusotsuse koostamise ajal oli maksuvõla jääk 44169, 04 ning osaliselt oli maksusumma määramine selleks ajaks aegunud. Nähtuvalt 15.03.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/6061-38 ei aktsepteerinud maksuhaldur OÜ Natali-M, OÜ Blesscom, OÜ Heliport, OÜ Tehnobalt Grupp ja OÜ Harlow Invest rekvisiitidega arvetel näidatud tehinguid ning asus seisukohale, et rahaülekanded ei olnud seotud arvetel näidatud teenuste või kaupade soetamisega, mistõttu oli vastavate arvete pinnalt tuletatud sisendkäibemaksu deklareerimine summas 258 845 krooni, alusetu. Seonduvalt OÜ Blesscom arvetega selgus veel täiendavalt, et 2008. aasta septembrikuu käibedeklaratsioonis oli sisendkäibemaksu kahekordselt arvestatud ning OÜ Mojenn ja OÜ Loryal Ehitus ei olnud arvete esitamise ajal käibemaksukohustuslased. Seetõttu lisandus eelnevalt nimetatud 258 845 krooni suurusele summale veel 24 174 krooni suurune summa ning kogusumma, mille võrra kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu rohkem deklareeriti, oli kokku

283 019 krooni. Maksuotsuse tegemist tinginud faktilisi asjaolusid, tõendeid ning nendele antud hinnangut on põhjalikult kajastatud 15.03.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6061-38 punktides 1.1 – 1.8 ning mõnevõrra kokkuvõtlikumalt ka vastutusotsuse punktides 4.1 ja 4.2. Kaebaja ei ole vastustaja seisukohti ümber lükanud, kuid maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus nõustub 15.03.2011 maksuotsuses nr 12.2-3/6061-38 ning 18.10.2013 vastutusotsuses toodud vastavasisuliste seisukohtadega ja hinnangutega tõenditele ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 enam detailselt üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Olulisemate aspektidena võib siinkohal kokkuvõtlikult välja tuua asjaolu, et arvetel märgitud teenuse nimetus ei võimaldanud aru saada millal, millist ja millise mahuga teenust osutati, mistõttu ei vastanud arved ka käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele

(Vt arved, I kd, tl 115-122; tl 131-141); OÜ Õigusateljee endine juhatuse liige ei ole suuliste selgituste andmise käigus öelnud, kellega ta konkreetselt osaühingutest Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest suhtles ja kellega sõlmis tööde teostamise kokkuleppeid (Vt protokollid maksukohustuslase suuliste seletuste kohta, I kd, tl 178-180; II kd, tl 5-6, 143); lepingu kohaselt pidi OÜ Natali-M korraldama soojakute paigutamist ja transporti, jäätmete äravedu, hooldustöid ning töövahendite hankimist ja remonti (I kd, tl 98), kuid arved esitati ka objektide väidetava kontrollimise eest (I kd, tl 119, 120-122);

OÜ Heliport pidi lepingu alusel teostama objektidel elektriseadmete järelevalvet, koristamist ja tegelema prügiveoga (I kd, tl 99-100), kuid arved seostusid soojakute väidetava müügi ja transporditeenusega; osaühingud Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest olid väidetavalt osutanud osaühingule Õigusateljee 9 kuu jooksul hooldusteenuseid kokku 13 525 töötunni ulatuses, mis on ebausutav, arvestades seejuures ka asjaolu, et nimetatud äriühingud ei deklareerinud väljamakseid ühelegi töötajale, mis omakorda viitab sellele, et töötajaid, kes oleksid saanud taolist teenust osutada, ei olnud;

OÜ Blesscom ja OÜ Tehnobalt Grupp teostasid väidetavalt OÜ Õigusateljee soojakute remonti, kuid arved olid väga üldised (I kd, tl 131, 133, 137) ning mitmetelt arvetelt nähtuvalt oli tegemist peamiselt värvi soetamisega (I kd, tl 131, 135, 137). Samas ei olnud taoline vajadus remondi järele ühtlasi ka usutav; pärast seda kui OÜ Õigusateljee kandis raha osaühingutele Natali-M, Heliport ja Tehnobalt Grupp üle, kandsid viimased osa laekunud rahast samal või järgnevatel päevadel üksteisele vastastikku üle ning allesjäänud summad võeti 10 000 krooni kaupa sularahana pangaautomaatidest välja, kusjuures kontrollimise ajaks olid antud raamatupidamisdokumendid üle uutele juhatuse liikmetele, kes ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad.

Hiljem on aga eelnimetatud osaühingud äriregistrist kustutatud; samuti ei nähtunud osaühingute Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest arvelduskontodelt, et kontrollitaval perioodil oleks majandustehinguid toimunud, mis viitas varifirma tunnustega äriühingutele. Lähtuvalt eeltoodust asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et arvetel näidatud müüjad ei ole vastavaid teenuseid osutanud ning osaühing Õigusateljee ei võinud käibemaksu maha arvata. Arvestades asjaolu, et arvetel kajastatud tehinguid vastavate osapoolte vahel tegelikkuses aset ei leidnud, oli ühtlasi tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, millelt on maksuhaldur määranud maksuotsuse koostamise ajal kehtinud TuMS § 51 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3 alusel põhjendatult tulumaksu summas

451 067 krooni. Kohus nõustub vastutusotsuse punktis 7 välja toodud motiividega ka selles osas, mis puudutavad maksukorralduse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud eelduse täidetavust, sest sisendkäibemaksu arvestamine sellise äriühingu arvete pinnalt, kes tegelikult teenust ei osutanud ning vastavate väljamaksete tegemise puhul saab olla tegemist vaid tahtliku tegevusega.

21. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et osaühingul Õigusateljee oli tulenevalt Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 15.03.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/6061-38 vastav maksukohustus olemas ja ühtlasi ka maksuvõlg, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise faktiline alus oli olemas. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 40 lõikest 1 eeldab juhatuse liikme solidaarne vastutus süülist tegevust, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Maksuhaldur asus seisukohale, et tegemist tahtliku tegevusega, millega püüti maksukohustust vähendada. Kohus nõustub selle seisukohaga. Avaldaja on viidanud ka konstitutsioonilisele põhimõttele, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida iseenda või oma lähedaste vastu tunnistama, kuid selle kaitseala hõlmab üldjuhul füüsilisi isikuid. Antud juhul seostus nõue osaühingut puudutava maksumenetlusega. Samuti ei tähenda see seda, et kõik firma tegevusega seonduvad dokumendid võib esitamata jätta. Kui maksukohustuslane leiab, et üks või teine firmat puudutav dokument on ühtlasi ka tema enda vastu, siis tuleb kaaluda seda konkreetset asjaolu ja kui nõutakse teavet, mis kahjustab tema õigusi kriminaalmenetluses, siis olekski tulnud selliselt vastata ning näidata millistele küsimustele ei saa vastust anda ja millistele oleks saanud osaliselt vastata. Antud juhul jäävad aga sellekohased etteheited paljasõnaliseks.

22. Vastutusotsuse koostamise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 96 lg 5 esimese lause kohaselt võis teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MKS § 98 lg-s 1 on sätestatud, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Antud juhul kontrolliti OÜ Eaglesec (OÜ Õigusateljee) maksude tasumise ja arvestamise õigsust perioodil 2008. aasta augustist 2009. aasta aprillini. Maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 3.2 selgitanud, et seonduvalt 2008. aasta augustikuu käibemaksuning septembrikuu tulumaksukohustusega oli vastutusotsuse tegemine 5958 euro ja 83 sendi suuruse summa osas aegunud ning seda ei ole kaebajalt vastutusotsuse raames ka nõutud. Ülejäänud osas aga maksusumma määramise tähtaeg veel möödas ei olnud, sest tegemist oli rahaliste kohustuste tahtliku rikkumisega, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise eeldus oli sellega täidetud.

23. Vastutusotsuse koostamise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 96 lõike 5 teise lausega sätestati, et eelnimetatud seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Arvestades asjaolu, et OÜ Õigusateljee ei tasunud Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 15.03.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/6061-38 tulenevat maksuvõlga, alustas maksuhaldur võla sissenõudmist. Vastutusotsuse punktis 3.1 on maksuhaldur kirjeldanud maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid. Sellest nähtub, et 18.05.2011 esitati korraldus aktsiaseltsile Swedbank ning 31.05.2011 veel üheteistkümnele krediidiasutusele, et selgitada (võimalikel) arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite seisu, kuid nähtuvalt krediidiasutuste vastustest kontod kas siis puudusid või ei olnud seal piisavalt rahalisi vahendeid (AS Swedbank). 21.06.2011 edastas maksuhaldur veel ka avalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks, kuid see ei andnud tulemusi. Vastutusotsuse punktist 3.1 ilmneb, et perioodil 30.06.2011 kuni 21.12.2012 laekus maksuvõla katteks 2747 eurot ja 60 senti, mis ei olnud kogu maksuvõla tasumiseks piisav, kuid seda (tasutud) summat on vastutusotsuse koostamise juures arvestatud ning kaebajalt ei ole seda nõutud. OÜ Õigusateljee maksevõimelisuse analüüsi käigus on vastavate päringute alusel veel selgunud, et eelnimetatud osaühingul ei ole kinnistuid, ehitisi, sõidukeid, laevu ega väikelaevu, mille arvelt maksuvõlgnevust katta. Nähtuvalt haldusasja materjalist nimetatud asjaolude kui selliste osas sisulist vaidlust olla ei saa ning seega ei saa olla vaidlust selles, et alates sissenõudmise alustamisest ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et 38210 euro ja 21 sendi suuruse summa osas vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist haldusasja materjalist ei nähtu, mis ühtlasi tähendab seda, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik