2-15-2463/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.07.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-2463 Tsiviilasi RL hagi AL vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.04.2015 osaotsus abielu lahutamise kohta Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AL apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): RL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Repnau Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.04.2015 osaotsus menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

2(3) Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 16.02.2015 esitas RL (hageja) maakohtule AL (kostja) vastu hagi (parandatud 03.03.2015 ja täiendatud 16.03.2015), milles palus lahutada poolte abielu ja jagada abikaasade ühisvara.

2. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 28.07.1976. Poolte normaalset kooselu pole võimalik taastada. Kostja on abielu lahutamisega põhimõtteliselt nõus, kuid kuna pooltel puudub kokkulepe abikaasade ühisvara jagamises, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole.

Kostja vastuväited

3. Kostja väitis, et ta sai hageja soovist abielu lahutada teada alles siis, kui kohus edastas kostjale hagiavalduse. Pooled on teineteisest võõrdunud. 16.04.2015 kohtuistungil kostja avaldas, et on nõus osaotsusega abielu lahutama.

Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus 16.04.2015 osaotsusega otsustas lahutada poolte 28.07.1976 sõlmitud abielu, jätta kostja perekonnanimeks pärast abielulahutust „L“ ja jätta abieluasjas kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.

5. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu osaotsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

7. Maakohtu 18.03.2015 määruse alusel kohustati kostjat esitama vastus suuliselt 16.04.2015 kohtuistungil. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 2 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et pooled lahutaksid abielu perekonnaseisuametis. Kostja tegi hagejale pakkumise lahendada vaidlus kompromissiga, milles muu hulgas tegi ettepaneku, et pooled lahutaksid abielu Perekonnaseisuametis. Maakohus ei ole põhjendanud, miks menetluskulu ei saa jaotada kostja taotletud viisil.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja

3(3) põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustatud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega menetluskulude jaotuse kohta ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 164 lg 2, ei anna alust jagada menetluskulusid maakohtust erinevalt. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kulude jätmine poolte kanda oleks ebaõiglane ja kahjustaks ebamõistlikult ühte poolt.

11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jätta menetluskulusid abielu lahutamise hagi kohese õigeksvõtu tõttu hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud asjaoludele ja tõenditele, mille põhjal võiks asuda seisukohale, nagu kostja ei oleks oma käitumisega andnud põhjust abielu lahutamise hagi esitamiseks.

12. Apellatsioonkaebuse viide kostja kompromissettepanekule lahutada abielu perekonnaseisuametis on asjakohatu. TsMS § 163 lg 2 oleks võimalik kohaldada eeldusel, et hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnaselt kompromissina pakutuga. Maakohtu otsus on tehtud abielu lahutamise nõude kohta ja otsusega on nõue rahuldatud täielikult.

13. Ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Margo Klaar

Ele Liiv

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/