4-15-5760/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juulil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-5760 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

L.D isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06. 2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315, 15,004990.

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

L.D kaebus jätta rahuldamata.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 18.06.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315,15,004990 jätta muutmata.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Madis Allak koostas 28.05.2015.a väärteoprotokolli AB1369472 selle kohta, et 28.05.2015.a kella 14:40 ajal Harjumaal, Tallinnas Pärnamäe tee Äigrumäe tee ristmiku juures liikudes

Nurmenuku tee suunas juhtis L.D mootorsõidukit JEEP GRAND CHEROKEE registreerimismärgiga XXXD asulasisesel teel kiirusega 123 km/h +/- 7 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 66 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.D liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06.2015.a otsuse alusel väärteoasjas 2315,15,004990 määrati L.D-le karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o

800 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldati L.D suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks.

Kaebuse sisu

Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmise kohta kuueks (6) kuuks.

Kaebaja põhjendab oma taotlust sellega, et autoga liikumine on tema jaoks hädavajalik ja juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks otseselt tema lapsi ja tööd. Autot peab kasutama igapäevaselt laste kooli viimiseks ja toomiseks ja töö ülesannete täitmiseks. Väärteo toimepanemine ei olnud tahtlik, vaid see oli tingitud tänu meelte seisundile (oli hajameelne seoses isiklike probleemide ja töö ülesannete tõttu) ja ei suutnud antud olukorras õigesti käituda. Temale süüksarvatud kiiruse ületamine mis toimus 28.05.2015 14:40 Pärnamäe teel Randvere tee suunas Pirita linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas, juhtus tänu möödasõidu sooritamisega aeglasemalt liikuvast sõidukist (traktor). Kahjuks hajameelsuse tõttu ei jälginud enda sõiduki kiirust ja lasi kiirusel vabalt väheneda. Ees sõitvaid ja vastu tulevaid sõidukeid sel hetkel ei olnud, ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda teiste liiklejate suhtes. Seega palub liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks asendada rahatrahviga.

Soovib lisada, et väärteoprotokollis puudub täielikult väärteo toimepanemise põhjus. Oma poolset seletust ei võimaldatud kohe esitada, vaid see saata e-mailile pohja.lmt@politsei.ee.

Väärteoprotokollis ütluseks sai kirjutada ainult seda, mida politseiametnik Madis Allak soovitas. Kahjuks ei saanud õiget informatsiooni vastulause esitamise kohta ja tema saadetud seletust väärteo toimepanemise kohta vastu ei võetud. Samuti oli informatsioon puudulik kohtuvälise menetleja otsuse kätte saamise kohta. Politseiametnik Madis Allak väitis kindlalt, et otsuse saab kätte kohtuvälise menetleja juurest mitte varem kui 29.06.2015. a. Kordagi ei mainitud, et otsuse võib saada ka e-toimikuga ja dokumendi avamine e-toimikus ongi kohe loetud kui dokument kättetoimetanuks. Kahjuks kokkupuude taoliste dokumentidega ja toimingutega puudub seega ei ole olnud võimalik õigesti ja vastavalt olukorrale tegutseda. Õige informatsiooni puudumine ja liiga hilja asjadest arusaamine on ajanud teda täielikult segadusse.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Menetleja, tutvunud L.D kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et kui isik juhib mootorsõidukit ja hoolsuskohustust rikkudes on jätnud veendumata sõidukiiruses ja selle lubatavuses, vastutab ta LS § 227 järgi. LS § 14 lg 2 kohustab liiklejat järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena juht eirab temale pandud kohustust, võib endaga kaasas tuua väga raskeid tagajärgi, Liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et vältida ohu saabumist või muuta selle tekkimise võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liiklusreegleid ning käituvad sellele vastavalt,

Karistusmäära valikul on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et menetlusalusele isikule on inkrimineeritud lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 66 km/h ning see annab aluse rääkida isiku suhteliselt suurest süüst. Sellist tegu toime pannes pidanuks piisava elukogemusega ja juhtimiskogemusega juht teadma seda, et ta ei ole võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse eest peatuma ega ohutult sellest takistusest ümber põikama. Selle tulemusena aga ei pruugi ta ise enam elusalt ja tervena sihtkohta jõuda. Selline subjektiivne suhtumine teosse näitab üheselt seda, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ja kaasliiklejate suhtes hoolimatu, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu teistele ja temale endale. Kohtuväline menetleja jääb väärteootsuses toodud seisukohtadele ja peab oluliseks ära märkida, et tegemist on tahtliku ja jämeda liiklusreeglite nõuete rikkumisega, mille puhul üle sanktsiooni keskmise määra rahalise karistuse ning lisakaristuse minimaalses määras määramine on põhjendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et L.D kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 2 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 4 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p

3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et L.D juhtis 28.05.2015.a kella 14:40 ajal Harjumaal,

Tallinnas Pärnamäe teel Äigrumäe tee ristmiku juures liikudes Nurmenuku tee suunas mootorsõidukit JEEP GRAND CHEROKEE registreerimismärgiga XXXD kiirusega 123 km/h +/- 7 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 66 km/h.

Kaebaja poolt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumine, s.t asulasisesel teel suurima sõidukiiruse,

50 km/h, ületamine 66 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks L.D süü omaksvõtule, ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et L.D juhtis mootorsõidukit JEEP GRAND CHEROKEE registreerimismärgiga XXXD 28.05.2015.a kell 14:40 Harjumaal, Tallinnas, Pärnamäe teel Äigrumäe tee ristmiku juures Nurmenuku tee suunas kiirusega 123 (+/-7) km/h. Suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Menetlusalusele isikule näidati seadmel lukustatud näitu. Kasutati kiirusemõõturit Stalker Dual nr 046220, antennid 035396 ja

035603, tabloo 046220/DU. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-14/00139.

Kiiruseületus on salvestatud ka CD plaadil, mis on lisatud väärteoasja materjalide juurde.

Tunnistaja Marko Kislenko ülekuulamise protokollist nähtuvalt 28.05.2015.a olles tööl autopatrullis 3692 koos patrullpolitseiniku M. Allakuga teostasid Pärnamäe teel liiklusjärelevalvet. Kell 14:40 nägi kuidas M. Allak lukustas vastassuunas, üksinda läheneva sõiduki kiiruseks 123+/-7 km/h. Sõiduk Jeep registreerimismärgiga XXXD peatatud sinisepunase vilkuriga. Sõidukit juhis L.D (ik XXX) kellele tutvustatud lukustatud näit, isik tunnistas süüd. Kiirus lukustatud Pärnamäe teel Äigrumäe tee ristmiku juures, sõiduk liikus Nurmenuku tee suunas.

Menetlusalune isik tunnistab kiiruse ületamist – kiirust ületas tänu möödasõidu sooritamisega aeglasemast sõidukist, hajameelsuse tõttu ei jälginud enda sõiduki kiirust ja lasi kiirusel vabalt väheneda. Samuti arvestades ületatud sõidukiirust, mis oli lubatust rohkem kui kaks korda suurem pidi isik seda tajuma. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et L.D-le süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h.

Menetlusaluse isiku L.D teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 227 lg 4 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja kahetsust. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvesse võtnud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud 1 samalaadse väärteo, mille eest määratud karistus ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus LS § 227 lg 4 järgi, rahatrahv summas 800 eurot, on määratud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, kuid nimetatud karistus ei ole L.D mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Samuti ei ole isik saanud aru oma rikkumise raskusest, on asunud ennast õigustama. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu arvates määratud rahatrahvi suurus sanktsiooni keskmist määra ületavas määras põhjendatud ning kuna kaebaja ei vaidlusta ka talle määratud trahvi suurust, siis jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse rahatrahvi suuruse osas muutmata.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kaebuse esitajat on ka 23.04.2015.a karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistusena on määratud üksnes rahatrahv. Seega on menetlusalune isik juba järgmise kiiruse ületamise toime pannud veidi üle 1 kuu hiljem s.o 28.05.2015.a, mis tähendab, et L.D ei ole eelnevast karistusest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi, kuid tema käitumisest järeldab kohus, et rahatrahv ei ole avaldanud L.D-le soovitud mõju.

Arvestades, et kaebajal on juba 1 karistus sõidukiiruse ületamise eest ning ta jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kaebaja väide, et juhtimisõigus on tal tööalaselt ning igapäevase elu korraldamiseks vajalik, ei ole aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kaebuse esitaja sõnu uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõigus töö tegemiseks ning oma elu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid L.D-le teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isikut oli juba eelnevalt karistatud kiiruse ületamise eest. Kohus on seisukohal, et õigusrikkumiste jätkuva toimepanemise tõttu oli järjekordse liiklusrikkumise eest trahvi määramine ennast ammendanud ning isikut, süü suurust ja karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on olnud põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine lisakaristusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Kohus leiab, et vähetähtis ei ole ka õigusrikkumise toimepanemise aeg ja koht s.o päevasel ajal Tallinna linnas, kus liiklus on tihe.

Isik, kelle elukorralduslik toimetulek sõltub juhtimisõiguse olemasolust, on kohustatud ise käituma alati viisil, mis välistaks temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmise võimaluse ning ei saa eeldada, et tema erahuvid ja -vajadused kaaluvad igakordselt üle ühiskonna üldise huvi liiklusohutuse suhtes. L.D on küll oma rikkumist tunnistanud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse mittekohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et liiklusseaduse nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. L.D peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liiklusnõudeid ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses väljendatud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Arvestades eelnevate karistuste –kiiruse ületamineolemasolu, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on vajalik selleks, et kaebaja korrigeeriks oma edaspidist liiklusalast käitumist õiguskuulekaks. Lähtudes teo korduvusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse lisakaristuse kohaldamise näol. Samuti on põhjendatud lisakaristuse määramine miinimum määras ,kuivõrd isiku suhtes ei ole varasemalt lisakaristust kohaldatud.

Seega leiab kohus, et puuduvad mistahes alused kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik