4-15-5267/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juulil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-5267 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

M.J isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 ja 221 lg 1 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.06.

2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 15,008506.

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Rahuldada M.J-i kaebus .

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse

15.06.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,15,008506 tühistada ning teha uus otsus.

Mõista M.J süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 (kuussada) eurot.

Määratud rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 3 (kolme) kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus mitte vähem kui 200 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155107411.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 järgi määratud lisakaristust mitte kohaldada.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Ruudi Räimtaal koostas 26.05.2015.a väärteoprotokolli

20150526376501 selle kohta, et 26.05.2015.a kella 08:59 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Toompuiestee tn ja Tehnika tn ristmikul, liikudes Nunne tänava suunas juhtis M.J mootorsõidukit Skoda Octavia registreerimismärgiga XXX seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,41mg/l +/-0,05mg/l. Juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale, foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.J liiklusseadust § 69 lg 3 ja § 35 lg 10 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.06.2015.a otsuse alusel väärteoasjas 2302,15,008506 määrati M.J-ile karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati M.J-i suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Kaebuse sisu Menetlusalune isik tunnistab temale omistatud rikkumisi, kuid ei saa nõustuda menetleja poolt määratud karistusega. Menetlusalune isik taotleb uue otsuse tegemist.

Määratud karistused peavad panema menetlusaluse isiku seaduskuulekalt käituma ja omama preventatiivset mõju, kuid antud juhtumit asjade kogumis arvestades, ei täida määratud karistus eesmärki ning ei ole kooskõlas karistusõiguse ja väärteomenetluse seaduse üldpõhimõtetega.

Menetlusalusel isikul puuduvad igasugused varasemaid rikkumised. Menetlusalune isik kahetseb siiralt juhtunut ja kinnitab, et ainuüksi temale väärteoprotokolli koostamine omas piisavat preventatiivset mõju, et tulevikus selliseid asju vältida. Menetlusalune isik saab aru, et karistuse määramine on põhjendatud, kuid see peaks jääma mõistlikesse raamidesse - seda eelkõige juhtimisõiguse osas. Antud juhul raskendavad asjaolud puuduvad ning juhtimisõigus on menetlusalusele isikule tööl käimiseks ning pere eest hoolitsemiseks äärmiselt olulised.

Menetlusalune isik töötab XXXOÜ-s turvajuhina ning töö tegemise eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu. Ühistranspordi kasutamine ei ole töö intensiivsust ning marsruute arvestades võimalik. Juhtimisõiguse kaotus võrdub menetlusalusele isikule töö kaotusega ning selle tagajärg oleks mitte niivõrd preventatiivne mõju, vaid pere majanduslikud raskused.

Juhtimisõiguse äravõtmine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid seda peab rakendama võimaliku lisakaristusena olukorras, kus põhikaristus ei ole soovitud tulemust andnud. Ka joove 0,36 mg/1 väljahingatavas õhus on pigem jääknähtude piiril, mitte maksimaalse väärteoasjaks loetava joobe piiril. Antud teo eest on maksimaalne võimalik rahatrahv 1200 eurot. Trahvi määramisel tuleks aluseks võtta keskmine - so 600 eurot ning seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning joobe suurust, mille alusel lõplik otsus kujundada. Kuna joove oli rikutud õigusnormi skaala alumises osas, raskendavad asjaolud puuduvad ning kergendava asjaoluna peaks arvestama menetlusaluse isiku kahetsust, siis võiks määratav trahv jääda alla

600 euro. Lõpliku rahatrahvi suuruse jätab menetlusalune isik kohtu otsustada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et 15.06.2015.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,15,008506 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.J pani toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid. Seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast liikluses ohu loomist ning on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on Riigikohtu üldkogu väärteoajas 3-4-1-2-

05 leidnud, et mootorsõidukit joobes juhtinud isikult võib jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Antud väärteoasjas erandlike asjaolusid ei esine. Lähtudes karistuse üldpreventatiivsetest ja eripreventatiivsetest eesmärkidest on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Vastutust kergendavad asjaolud (sealhulgas isiku kahetsus) ei välista lisakaristuse kohaldamist.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits koostades otsust väärteoasjas nr 2302,15,008506 on järginud karistusseadustiku § 56 sätestatut ning võttes arvesse rikkuja isikut ja rikkumise iseloomu, on teinud seadusliku otsuse ning määranud õige karistuse, M.J on ühe teona toime pandud kaks liiklusalast väärtegu. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele juhile keelatud seisundis sõitis ta reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tule ajal, liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Kuivõrd valgusfoori näol on tegemist liikluskorraldusvahendiga, mis reguleerib liiklejate liikumist ja liiklusvoolu seismajäämist, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pidi valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda keelava fooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ülekäiguraja ületamist alustab. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise iseärasust. Kohtuväline menetleja jääb väärteootsuses toodud seisukohtadele ja peab oluliseks ära märkida, et tegemist on tahtliku ja jämeda liiklusreeglite nõuete rikkumisega, mille puhul üle sanktsiooni keskmise määra rahalise karistuse ning lisakaristuse minimaalses määras määramine on põhjendatud. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et M.J-i kaebus tuleb rahuldada.

Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlust ei ole selles, et M.J juhtis 26.05.2015.a kella 08:59 ajal Harjumaal,

Tallinna linnas Toompuiestee tn ja Tehnika tn ristmikul, liikudes Nunne tänava suunas mootorsõidukit Skoda Octavia registreerimismärgiga XXX seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,41mg/l +/-0,05mg/l. Juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale, foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 26.05.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Ruudi Räimtaal otsustas 26.05.2015.a kõrvaldada M.J-i (ik XXX) sõiduki Skoda Octavia registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. M.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga;

26.05.2015.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 26.05.2015.a kell 09:28-09:32 . M.J alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr. 80-004517 taatlustunnistus nr TTRC-15/00031, mille lõplik lugem oli 0,36 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,41 mg/l; 26.05.2015.a. tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Margus Hunt 26.05.2015.a nägi kell 08:59 kuidas Tallinnas Toompuiestee tn. ja Tehnika tn. ristmikult suunaga Nunne tn. poole sõitis sõiduauto Skoda Octavia registreerimisnumbriga XXX.Liikluspolitseinik Kalev Puidak ütles raadiosaatja teel, et antud sõiduauto sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava kollase tulega.Sõiduauto peatatud

Toompuiestee/Nunne tn. lähedal parklas. Antud sõidukit juhtis M.J (ik.

38009054716).Juhi suust tuli alkoholilõhna ja indikaatorvahend näitas 0,40 mg/l. Edasi toimetati M.J tõendusliku alkomeetri juurde. Juht viibis sõidukis üksi.; õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta ning kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga Menetlusaluse isiku M.J-i ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab ennast süüdi toimepandud väärteorikkumises ning kahetseb juhtunut.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et M.J-i poolt toime pandud väärteod on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg.1 alusel LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud

LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,41 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,36 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on sätestatud rikkumise keskmäärast madalam.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise määra. See aga omakorda tingiks karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole tuvastatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, kuigi A.

M.J oma süüd tunnistas, ka ei ole karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud . Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteokaristusi.

Kohtuväline menetleja on mõistnud M.J-ile põhikaristuse üle sätestatud sanktsiooni keskmise. Põhikaristuse suuruse kohta on kaebaja leidnud, et see on kõiki asjaolusid arvesse võttes liiga range, kuid jätab rahatrahvi suuruse kohtu otsustada. Kohtule esitatud kaebuses on M.J märkinud, et ta kahetseb siiralt juhtunut ja kinnitab, et juba ainuüksi väärteoprotokolli koostamine omas tema jaoks preventatiivset mõju, et selliseid asju tulevikus vältida. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest.

Isiku puhul, kes on toime pannud esimese rikkumise, on võimalik konkreetsel juhul rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest ning kahtlemata tuleb kahetsusavalduse siirust hinnata.

Kuna M.J-ile on mõistetud põhikaristus sanktsiooni keskmisest tunduvalt kõrgemana ning kohtuväline menetleja ei ole karistamisotsuses piisavalt põhjendanud, miks peab varem karistamata isikule ning isikule, kes oma süüd tunnistab, mõistma põhikaristuse keskmisest määrast kõrgemana, siis sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetud põhikaristust tuleb kergendada ja mõista rahatrahv sanktsiooni keskmises määras s.o.

150 trahviühikut, mis on 600 eurot.

Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. M.J on oma kaebuses märkinud , et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööülesannete täitmiseks, kuna juhiloa äravõtmine tähendaks ka töökoha kaotust. Ta töötab XXX OÜ-s turvajuhina ning töö tegemise eelduseks on juhilubade olemasolu. Eelnimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad.

Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud joobes juhtimisega seotud kuritegude puhul lisakaristuse mõistmise võimaluse alates ühest kuust ning väärtegude puhul alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Joobes juhtimisega seotud kuriteo toimepanemine ei tohi olla isikule karistuse mõistes soodsam alkoholi piirmäära ületamisega seotud väärteo toimepanemisest.

Kohus juhib jätkuvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.

Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb ka kohtuvälisel menetlejal lisakaristuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et M.J-i on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest hoiduma, mõistes talle põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras ning jättes lisakaristuse kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik