1-15-5903/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-5903

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli

2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5903 (15249000229) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi J.Z-i kriminaalasi KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kiirmenetluses Prokurör Ringkonna Anneli Hinto prokurör S

üüdistatav J.Z

Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, Kalameister - fileerija; töökoht: OÜ Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja Vandeadvokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.Z KarS § järgi ja mõista karistuseks

274 lg 2 p 4 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka J.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.07.2015

. a kuni 20.07.2015. a, s.o 3 päeva.

J.Z-i ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

2

KarS § määrata, et J.Z-ile mõistetud karistust ei pöörata 74 lg 1,3 alusel

täitmi J.Z kaheksateistkümne sele, kui ei pane 18 -( ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: -s

1)

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumisek

s ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.Z-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.Z elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel J.Z-ilt välja mõista riigituludesse

menetluskuludena sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu katteks (ükssada kolmkümmend kaks 132 ) eurot 72 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.Z on õigus menetluskulud

kogusummas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot 22 senti tasuda 1 ( aasta jooksul üks)

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust J.Z alates. on kohustatud

maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt kolmkümmend neli 34 ( ) eurot (viimane osamakse 27,22 eurot) kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99915700051756 -15-5903, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud,

J.Z“.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

KarS kriminaalasja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina juures asitõendiks olev J.Z-ile kuuluv puidust varrega kirves, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

3

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu J.Z-ile ud süüdistus KarS § järgi järgi kvalifitseeritava on esitat 274 lg 2 p 4

kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles alkoholijoobes 18.07.2015. a kella 14.48 ajal

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures pani toime

vägivallaga ähvardamise võimuesindaja vastu relvana kasutatava muu esemega, mis seisnes selles, et hoidis üles tõstetud kahe käega käes kirvest, karjus ähvardavalt korduvalt vene keeles

Politseilitseijaoskonna patrulltalituse ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva po

patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxx, kes täitis ametikohustusi ning kandis politsei eraldusmärkidega vormiriietust, „tapan su ära, tapan su ära“, millise ähvarduse täideviimist oli

alust karta, kuna kirves oli üles tõstetud löögivalmina ja suunatud patrullpolitseinik xxxxxxxxxxx suunas. Karistusseadustiku § 274 lg 2 p 4 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 18.07.-20.07.2015.a. s.o 3 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele . mitte pöörata, kui J.Z 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § -

75 lg 2 p 2 alusel kohustada mitte tarvitama alkoholi. ASITÕEND - kirves, kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeeritakse ja peale k

ohtuotsuse jõustumist hävitatakse.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine

vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.Z-i süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 274 lg 2 p 4

4

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on deks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale menetluskulu kohtueelses menetluses makstud tasu 108,72 eurot (84,72+24) ja kohtumenetluses makstud tasu 24 132,72 eurot. eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201 585 5. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 717,72 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult sundraha vähendamist ½ võrra ja vähendatud menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa jooksul. Prokurör nõustus kaitsja taotlustega. 1 aasta

Kohus leiab, et sundraha vähendamine ½ võrra on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus 2565 - lg le 2, mille kohaselt vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust

tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus arutas kriminaalasja

kiirmenetluses, mistõttu tuleb sundraha vähendada. väljamõistetavaid

Seega on

menetluskulu d kokku 425,22 si eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul. Siinjuures arvestab kohus, et

J.Z töötab ja tema sissetul aadav töötasu ( ekuks on s ligikaudu 450 eurot kuus), Kohus, hinnates ülalpeetavaid J.Z ei ole. J.Z-i

sissetulekuid ja menetluskulude suurust, leiab, et väljamõistetavate J.Z-i

majanduslik seisund ei võimalda kõikide menetluskulude tasumist ühe korraga. J.Z-ile tuleb anda võimalus menetluskulud tasuda vabatahtlikult. Sellest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul.

IV Konfiskeerimine

Kriminaalasj -14). Kokkuleppe kohaselt as on asitõendiks puidust varrega kirves (tl 12 soovitakse konfiskeerida nimetatud kirves kuriteo toimepanemise vahendina ja pärast otsuse jõustumist hävitada. J.Z kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus

kirve konfiskeerimisega. KarS § 83 lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. J.Z on süüdistuse sisuks oleva kuriteo toime pannud

puidust varrega kirvega,

mida on vaadeldud (tl 12-14). Nimetatud kirves on politseiametnike poolt kaasa võetud

sündmuskohalt (tl 10). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Seega tuleb KarS § 83 lg 1 alusel kriminaalasja juures asitõendiks olev kirves konfiskeerida. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

5

KrMS § 126 lg 7 sätestab, et menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvelevõtmise,

hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite ja konfiskeerimise

tagamiseks arestitud vara hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsuse 30.07.2004. a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise,

üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale

tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ § 9 lg 1 järgi on konfiskeeritud vara hävitamise aluseks on menetleja määrus. Kohus leiab, et asitõendiks oleva kirve puhul on tegemist väärtusetu esemega (roostetab, täkete ja kriimudega), mistõttu tuleb see kohtuotsuse jõustumisel eelviidatud sätete alusel hävitada.

Raina Pärn Kohtunik