3-15-1309/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1309 Haldusasi Baltforce OÜ kaebus kohtulahendiga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 5128,55 € Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – OÜ Baltforce, esindaja Lauri Liiv Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Baltforce määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Baltforce määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1309 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HIPHOP OÜ (praeguse nimega Baltforce OÜ) esitas 21.08.2008 Harju Maakohtule hagi AS Uvic vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Harju Maakohtu 10.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-54906 jäeti Baltforce OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2. AS Uvic esitas 29.06.2012 Harju Maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt on kostja kandnud asjas menetluskulusid 8353,77 € (õigusabikulud 8162,03 € ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 191,74 €), mille palus hagejalt välja mõista. Samuti palus kostja välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Baltforce OÜ esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastuväite, leides, et põhjendatud on välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 381 € (sh riigilõiv).

3-15-1309 2(4)

3. Harju Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 07.03.2013 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 511,29 €. Maakohus määras, et hagejal tuleb kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohtu määruse kohaselt oli tegemist mittevaralise nõudega hagiga, tsiviilasja hinnaks oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt 958,67 €. Hagi kohtusse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 §-s 1 sätestatu kohaselt oli tsiviilasjas hinnaga 15 000 krooni teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 5000 krooni (319,56 €). Nii suuri õigusabikulusid oli pooltel võimalik ette näha ja nendega arvestada. Kuigi kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on olnud 5415,99 €, tuleb Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 319,56 €.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.05.2013 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

5. Riigikohtu üldkogu otsustas 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13: 1) tunnistada TsMS § 174 lg 8, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 2) tunnistada, et TsMS § 175 lg 3 alates 01.01.2006 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon oli põhiseadusega vastuolus; 3) tunnistada, et Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mis kehtis 01.01.2006 kuni 11.09.2008, oli põhiseadusega vastuolus; 4) tunnistada TsMS § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks; 5) tunnistada Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks; 6) tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2013 määrus ja Harju Maakohtu 07.03.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-08-54906 ning saata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

6. Harju Maakohtu 29.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-54906 mõisteti Baltforce OÜ- lt AS Uvic kasuks välja menetluskulud 5639,84 €. Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2014 määrusega jäeti Harju Maakohtu 29.08.2014 määrus muutmata ja Baltforce OÜ määruskaebus rahuldamata. Riigikohus otsustas 16.02.2015 määrusega nr 7-1-2-1270-14 Baltforce OÜ määruskaebust mitte menetleda.

7. OÜ Baltforce esitas 21.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigilt kaebaja kasuks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks summas 5128,55 €. Kaebust põhjendati sellega, et kaebaja sai maakohtusse pöördudes ette näha teise poole menetluskulusid selles summas, mis vastas nende menetluskulude hüvitamise piirmääradele, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal. Kaebaja õiguste tagasiulatuv piiramine rikub tema suhtes põhiseadusest tulenevat õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaebaja eesmärk on taastada olukord, mis oleks esinenud siis, kui riik ei oleks õiguskindlust kaebaja suhtes rikkunud, s.o. hüvitada summa, mille võrra on kaebaja Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 kohtumäärusest tulenevalt pidanud menetluskulusid enam maksma.

8. Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrusega tagastati kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2). Menetluskulude kindlaksmääramise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõude lahendamisega eriregulatsioonis (kohtumenetluse sätetes) sätestatud korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

3-15-1309 3(4) 26.02.2014 määrus nr 3-2-1-153-13, p 18). Kaebajal, kes on ammendavalt ära kasutanud TsMS-s sätestatud võimalused vaidlustada tsiviilasjas nr 2-08-54906 temalt väljamõistetud menetluskulusid, ei ole õigust jätkata halduskohtus menetluskulude üle vaidlust väitega, et kohus on rikkunud kaebajalt menetluskulusid välja mõistes kaebaja õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet. Selleks, et isikul tekiks nõudeõigus kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel, peab kohtunik olema kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo (RVastS § 15 lg 1). See eeldus ei ole täidetud.

9. OÜ Baltforce esitas 30.06.2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrusele. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. OÜ Baltforce palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja võis hagi esitades eeldada, et temalt ei mõisteta hagi rahuldamata jätmise korral välja teise poole menetluskulusid suuremas summas kui Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruses nr 306 sätestatud. Seda õiguspärast ootust rikkudes tekitati kaebajale kahju. RVastS § 15 lg-s

1 sätestatud piirang on põhiseaduse §-ga 25 vastuolus, kui õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise tõttu tekitatud kahju hüvitamine on välistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Praeguses asjas ei nõua kaebaja temalt AS Uvic kasuks välja mõistetud menetluskulude tagastamist ega tsiviilasja lahendanud kohtute lahendite tühistamist. Kaebajale tekitati kahju kohtulahenditega.

12. RVastS § 15 lg 1 välistab nõutava kahju hüvitamise. Kaebaja taotleb jätta selle sätte kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega. Ringkonnakohtu arvates puuduvad kaebusel ilmselgelt eduväljavaated.

13. RVastS § 15 lg 1 piirangu peamine eesmärk on ära hoida kahju hüvitamise nõuete lahendamisel kohtu poolt varasemate kohtulahendite õiguspärasuse hindamine, aga ka riigi rahaliste huvide kaitsmine. Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude piiramise eesmärk on ära hoida olukord, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt primaarnõude läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Sellise võimaluse avardamine tooks kaasa olukorra, kus õigusemõistmisega tekitatud kahjuks saaks pidada ka viimasena nimetatud nõude alusel halduskohtule esitatud kaebuse (ebaõiget) rahuldamata jätmist, mis avaks sama vaidluse lõputult. RVastS § 15 lõikes 1 sätestatud piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus.

14. Seadusandja pidas kahju hüvitamise piiramisel RVastS § 15 lg-s 1 silmas kohtumenetlust, kus kahju on võimalik vältida kohtulahendi edasikaebamisega ning mille puhul jõustunud kohtulahendi õiguspärasuse kontrollimine on keeruline või koguni võimatu. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamisel oli kaebajale kahju tekkimine ja selle suurus selgesti nähtav. Kaebajal oli tsiviilkohtumenetluses võimalik usalduse kaitsele tugineda. Riigikohtu üldkogu sai neid väiteid 26.06.2014 määruses hinnata, samuti oli seda võimalik

3-15-1309 4(4) teha sellele üldkogu lahendile järgnenud tsiviilkohtumenetluses. Kahju hüvitamise eeldus – kahju on kohtulahendiga tekitatud õigusvastaselt – nõuab halduskohtumenetluses hinnangu andmist tsiviilkohtumenetluses tehtud lahenditele, mis on läbinud kõik kolm kohtuastet. Sellise kohtuliku kontrolli piiramine RVastS § 15 lg-s 1 on proportsionaalne. Kaebajale tekkiva hüvitamiskohustuse suurust on konkreetsel juhul tsiviilkohtumenetluses hinnatud ning seda ei ole peetud ebaproportsionaalseks.

15. Riigi rahanduslike huvide kaitsmine on PS § 25 piiramisel eesmärgina legitiimne (Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p 121).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe