3-15-1763/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAjavahemikul 28.06.2015 kuni 06.07.2015 on kinnipeetav S.S. (edaspidi taotleja) koostanud kokku kümme vaiet. Neist seitsmes palus ta lõpetada külmkapi kasutamise keelamine ja lubada võtta sealt enda poolt ostetud toitu. Ülejäänutes palus ta lubada oma kaitsjaga suhtlemist, tagastada kõik 24.06.2015 käskkirja nr 6-4/326 alusel kambrist ära võetud asjad ning lõpetada seaduse rikkumisele ja enese vigastamisele kihutamine. 10.07.2015 koostatud vaideotsusega jäeti viis külmkapi kasutamisega seotud vaiet rahuldamata. Ülejäänud vaided on kohtu järelepärimise peale Viru Vanglast 15.07.2015 saadud vastuse kohaselt veel menetluses.
Legislator headnote
AI generated3-15-1763/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige kaks lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal. Taotleja ei ole veel kohtule toidujagaja isikust ja enda ostetud toidu lubamisega seotud kaebust esitanud. Seega ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused arvesse tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks.
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1763 Kohtuasi S.S.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta S.S.i esialgse õiguskaitse taotlus täies ulatuses rahuldamata.
2. Saata määrus taotlejale teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
1. Ajavahemikul 28.06.2015 kuni 06.07.2015 on kinnipeetav S.S. (edaspidi taotleja) koostanud kokku kümme vaiet. Neist seitsmes palus ta lõpetada külmkapi kasutamise keelamine ja lubada võtta sealt enda poolt ostetud toitu. Ülejäänutes palus ta lubada oma kaitsjaga suhtlemist, tagastada kõik 24.06.2015 käskkirja nr 6-4/326 alusel kambrist ära võetud asjad ning lõpetada seaduse rikkumisele ja enese vigastamisele kihutamine. 10.07.2015 koostatud vaideotsusega jäeti viis külmkapi kasutamisega seotud vaiet rahuldamata. Ülejäänud vaided on kohtu järelepärimise peale Viru Vanglast 15.07.2015 saadud vastuse kohaselt veel menetluses.
2. 13.07.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotleja poolt 09.07.2015 koostatud taotlus, milles ta palus enda õiguste esialgseks kaitseks määrata talle ja kinnipeetav I.Grechinile kuni vaidluste lahendamiseni lähenemise keeld, lubada süüa vangla poest ostetud toitu ja tagada vangla sooja toidu andmine teise toidujagaja poolt. Taotleja väitis, et ei võta alates 16.06.2015 vastu vangla toitu, sest nimetatud kinnipeetavast toidujagaja ei järgi sanitaarnorme ja on homoseksuaalne inimene, vanglateenistuse ametnikud aga keelavad võtta külmkapist oma toitu ning õhutavad niigi pingelist olukorda ja kihutavad toime panema seadusevastaseid toiminguid.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige kaks lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal. Taotleja ei ole veel kohtule toidujagaja isikust ja enda ostetud toidu lubamisega seotud kaebust esitanud. Seega ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused arvesse tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks.
4. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt seesama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes. Taotleja on kahjulike tagajärgedena ära nimetanud talle inimesena ebameeldiva kinnipeetavast toidujagajaga suhtlemise ja sellest tuleneda võivad konfliktid. Vajadus suhelda isikuga, kes mingil põhjusel kinnipeetavale ei meeldi, võib talle kindlasti ebameeldiv olla ja ka hingelisi kannatusi põhjustada, kuid ilmselgelt pole tegemist niisuguse olukorraga, mis saab kaasa tuua tema õiguste pöördumatu kahjustumise ja anda seepärast aluse nende esialgseks kaitsmiseks. Vastavat alust ei anna ka viited konfliktide tekkimisele. Taotleja väidetest nähtuvalt tähendab vastav oht seda, et mingi seadusevastase teo võib toime panna tema ise. See aga tähendab, et tema õigustele tulenevate kahjulike tagajärgede vältimine on samuti ta enda võimuses. Taotluse väited lubavad arvata, et selle esitaja võib silmas pidada ka soovi vältida oma tervise kahjustumist, kuna on ebameeldiva toidujagaja tõttu otsustanud vangla toidust keelduda ja tahab tarbida enda ostetud toitu. See põhjendus ei anna samuti alust taotluse rahuldamiseks, sest kahjuliku tagajärje saabumise saab ta ise hõlpsasti ära hoida seeläbi, et hakkab vanglas pakutavat toitu siiski vastu võtma.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive. Osa taotleja poolt külmkapi kasutamise keelamise peale esitatud vaietest on 10.07.2015 koostatud vaideotsusega juba rahuldamata jäetud põhjusel, et 24.06.2015 käskkirjaga nr 6-4/326 keelati tal isiklike esemete omamine kambris. Vastava keelu saab olematuks muuta vaid siis kui vangla tunnistab selle ise kehtetuks või tühistatakse käskkiri kohtu poolt. Vaideotsuses hinnati muuhulgas ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust ning leiti, et tegemist on kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas oleva käskkirjaga. Miski kohtule esitatust ei viita sellele, et seni veel menetluses olevad vaided, sealhulgas ka see, milline on esitatud peaasjalikult nimetatud käskkirjas sisalduvale tuginedes, saavad teistsuguse lahenduse. Erilisi edulootusi ei oleks ilmselt ka võimalikul tühistamiskaebusel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on tegemist kaalutlusotsustusega, mille puhul on kohtulik kontroll piiratud. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas nende kohaldamise üle otsustamisel või meetme valikul esines kaalumisvigu või mitte, kuid ei saa seejuures kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust ega hinnata, millist meedet tuli kohaldada ja kas konkreetse meetme rakendamine oli otstarbekas või mitte.
6. Taotleja poolt soovitud lähenemiskeelu ja sooja toidu teise toidujagaja vahendusel tagamise ning võimalike sarnaste nõudega keelamisja kohustamiskaebuste osas omab olulist tähendust lisaks veel ka see, et vastavate nõuete rahuldamine tähendaks sisuliselt seda, et kohus keelab kasutada taotleja poolt nimetatud kinnipeetavat toidujagajana ja kohustab määrama talle teise toidujagaja.
Seaduseandja ei ole aga kohtule ette näinud pädevust määrata, kes kinnipeetavatest peab mingit konkreetset vangla elukorraldusega seotud ülesannet täitma ega andnud ka kinnipeetavale õigust valida endale meelepärast toidujagajat. Niisuguste küsimuste üle otsustamise õigus on ainuüksi vanglateenistuse ametnike pädevuses. Üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses on ka kinnipeetavast talle endale, teistele kinnipeetavatele ja vangla üldisele julgeolekule tuleneda võivate julgeolekuriskide hindamine.
7. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjendused veenmaks halduskohut selles, et taotleja õigused võiks vaidemenetluse või hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine on vajalik ja võimalik tema enda poolt soovitud või mõne muu esialgse õiguskaitse vahendi abil. Seega jääb taotlus täies ulatuses rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane