3-15-391/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-391 Haldusasi K.G.i kaebus Sisekaitseakadeemia Päästekolledži 29.01.2015 (vormistatud 30.01.2015 nr 6.1-9/1) protokollilise otsuse osaliseks tühistamiseks ning kohustamiseks lugeda kaebaja 29.01.2015 tehtud lõpueksam sooritatuks RESOLUTSIOON

1. Tagastada K.G.i 14.06.2015 määruskaebus.

2. Jätta K.G.i riigi õigusabi taotlus läbivaatamata.

3. Tagastada kaebaja nõue tuvastada päästja lõpueksami hindamiskriteeriumide kohta väärinformatsiooni esitamine.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.06.2015 määruse punkt 1, millega lõpetati haldusasja menetlus Sisekaitseakadeemia Päästekolledži lõpueksami komisjoni 29.01.2015 otsuse tühistamise nõudes.

5. Võtta vastu kaebaja avaldus alljärgnevatest nõuetest loobumise kohta ning lõpetada nende osas haldusasja menetlus:

5.1. tühistada Sisekaitseakadeemia 29.01.2015 (vormistatud 30.01.2015 nr 6.1-9/1) protokolliline otsus kaebaja osas (tühistamisnõue);

5.2. kohustada Sisekaitseakadeemiat lugema kaebaja 29.01.2015 tehtud lõpueksami sooritatuks (kohustamisnõue); ning

5.3. hüvitada kaebajale 29.01.2015 otsusega tekitatud varaline kahju (saamata jäänud tulu), mis seisneb lõpueksami mittesooritamise tõttu töötasu suurendamata jätmises (hüvitamisnõue).

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on K.G.i kaebus Sisekaitseakadeemia kohustamiseks lugeda lõpueksam sooritatuks.

Kohus lõpetas 11.06.2015 määrusega haldusasja menetluse Sisekaitseakadeemia Päästekolledži lõpueksami komisjoni 29.01.2015 otsuse tühistamise nõudes ning jättis kahju hüvitamise nõude käiguta.

2. Kaebaja esitas 14.06.2015 kohtule avalduse, kus avaldab arusaamatust, miks toimus kaebaja ärakuulamine telefoni teel. Kaebaja soovib jätkuvalt vaidlustada kolmanda eksamiküsimuse hindamist ja mõiste „ligikaudne“ määratlemist. Kaebaja ei saanud ärakuulamisel aru, millega ta tegelikult nõustub. Kaebaja soovib tühistamisnõude menetlemise jätkamist. Samuti soovib kaebaja riikliku kaitse määramist.

3. Kohus sai kaebaja 14.06.2015 avaldusest aru, et kaebaja soovib esitada Tallinna Halduskohtu 11.06.2015 määruse punktile 1 määruskaebust ning taotleb riigi õigusabi määramist.

4. Kohus jättis 19.06.2014 määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ning kohustas kaebajat tasuma määruskaebuselt riigilõivu summas 15 eurot ning kõrvaldama määruskaebuses esinenud muud puudused. Sama määrusega jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta ning palus kõrvaldada taotuses esinevad puudused, s.t esitada taotlus vastavalt kehtestatud vormile koos kaebaja ja tema pereliikmete arvelduskontode väljavõtetega taotluse esitamisele eelneva nelja kuu kohta.

5. 29.06.2016 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja avaldus, milles kaebaja avaldab, et ta loobub kõikidest nõuetest Sisekaitseakadeemia vastu, välja arvatud eksami hindamiskriteeriumide kohta väärinformatsiooni andmine.

6. Kohus leidis, et väärinformatsiooni andmise tuvastamine on käsitatav uue nõudena ning jättis selle 16.07.2015 määrusega käiguta, kuna kaebaja ei selgitanud, kuidas tuvastamisnõude menetlemine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Samuti selgitas kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ning asjaolu, et selgelt väljendamata taotluse korral loeb kohus, et kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise nõudes esinenud puudusi ning kohus tagastab nõude.

7. 23.07.2015 saabus kohtule kaebaja avaldus kohtu 16.07.2015 määrusele, kus kaebaja väljendab menetluses teistkordselt soovi loobuda kõikidest nõuetest Sisekaitseakadeemia vastu. Samas nähtub avaldusest, et kaebaja soovib jätkuvalt, et kohus tuvastaks päästja lõpueksami hindamiskriteeriumide kohta väärinformatsiooni esitamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse tagastamine

8. Tulenevalt HKMS § 206 lg 1 kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg-st 1 tulenevalt otsustab kohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava

3(5) puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

9. Kohus jättis kaebaja 14.06.2015 määruskaebuse (kd II, lk 18) 19.06.2015 määruse punktiga 1 (kd II, lk 22-23) käiguta põhjusel, et määruskaebuse esitamisel ei tasunud kaebaja riigilõivu ning määras riigilõivu tasumise tähtajaks 10 päeva määruse saamisest arvates. Samuti palus kohus, et kaebaja täpsustaks missuguse lahendi tegemist ta taotleb (HKMS § 205 lg 1 p 3) ning miks on kaebaja hinnangul halduskohtu 11.06.2015 määrus õigusvastane (HKMS § 205 lg 2 p 1). Kohus selgitas kaebajale 19.06.2015 määruse punktis 3, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus määruskaebuse.

10. Kaebaja sai 19.06.2015 määruse kätte 24.06.2015 (kd II, lk 26), mistõttu pidi kaebaja tasuma riigilõivu ning kõrvaldama määruskaebuses esinevad puudused hiljemalt 06.07.2015. Kaebaja ei ole määratud tähtajaks kohtumäärusele vastanud ega määruskaebuse puudusi kõrvaldanud. Tasumata on ka määruskaebuse esitamise riigilõiv (kd II, lk 36). Isegi kui möönda, et kohus võiks määruskaebust tõlgendades seda menetleda, siis riigilõivu tasumata jätmine on selline puudus, mida kohus iseseisvalt ületada ei saa. Seega tagastab kohus HKMS 187 lg 4 alusel K.G.i 14.06.2015 määruskaebuse läbivaatamatult.

11. HKMS § 187 lg 2 ja § 203 lg 2 koosmõjus loetakse määruskaebuse tagastamisel, et määruskaebust ei ole esitatud.

Riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmine

12. Kohus jättis 19.06.2015 määruse punktiga 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta, kuna see ei vastanud riigi õigusabi seaduse §-des 12 ja 13 kehtestatud nõuetele ning selgitas ühtlasi ka korrektse taotluse esitamise eelduseid. Kohus määras kaebajale puuduste kõrvaldamise tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates ning selgitas määruse resolutsiooni punktis 6, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus riigi õigusabi taotluse läbivaatamata. Kaebaja pidi puudusteta riigi õigusabi taotluse esitama hiljemalt 06.07.2015.

13. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotluses sisaldunud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud ning kohtul ei ole võimalik kaebaja asemel koguda andmeid kaebaja majandusliku seisundi kohta. HKMS § 55 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Et taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule vastanud või taotlenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist, ei ole võimalik taotlust menetleda ning seega jätab kohus taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel ning tagastab selle esitajale.

Tuvastamisnõude tagastamine

14. 29.06.2015 esitas kaebaja täiendava nõude, mille sisuks oli tuvastada päästja lõpueksami hindamiskriteeriumide kohta väärinformatsiooni esitamine (kd II, lk 29). Kohus jättis 16.07.2015 määruse punktiga 1 tuvastamisnõude käiguta ning palus kõrvaldada puudused (kd II, lk 30-31 pöördel). Puuduste kõrvaldamiseks määras kohus 10 päevase tähtaja ning selgitas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus nõude. Kaebaja 23.07.2015 avaldusest nähtub, et ta sai 16.07.2015 määruse kätte ning 23.07.2015 avaldus on vastus 16.07.2015 määrusele (kd II, lk 35).

15. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. See tähendab, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste

4(5) kaitseks vajalik – andma kaebajale tulevikus mingi reaalse eelise/kasu. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

16. Kaebaja ei kõrvaldanud 23.07.2015 menetlusdokumendis 16.07.2015 määruses välja toodud tuvastamisnõude menetlusse võtmise eelduseks olevaid puudusi ning kohtu hinnangul on puudused sellised, mis takistavad nõude menetlusse võtmist, kuivõrd kaebaja ei ole ära näidanud, mis on tuvastamisnõude eesmärgiks ja kuidas see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Nõude esitamiseks ei piisa sellest, et kaebaja soovib veenduda, kas vastustaja toimis õigesti või valesti, vaid nõude rahuldamisest peab tulenema kaebajale reaalne kasu (vt 16.07.2015 määruse punktid 7-11). Seega tagastab kohus kaebaja 29.06.2015 esitatud tuvastamisnõude (tuvastada päästja lõpueksami hindamiskriteeriumide kohta väärinformatsiooni esitamine) seda menetlusse võtmata.

17. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Tallinna Halduskohtu 11.06.2015 määruse punkti 1 tühistamine ja loobumise vastuvõtmine

18. Tallinna Halduskohus lõpetas 11.06.2015 määruse punktiga 1 menetluse nõudes tühistada Sisekaitseakadeemia Päästekolledži lõpueksami komisjoni 29.01.2015 otsus. 29.06.2015 saabus kohtule kaebaja avaldus, millest nähtub, et kaebaja soovib loobuda kõikidest menetluses seni esitatud nõuetest (st Sisekaitseakadeemia Päästekolledži lõpueksami komisjoni 29.01.2015 otsuse tühistamise nõudest ning kohustamisnõudest lugeda kaebaja 29.01.2015 tehtud lõpueksam sooritatuks). Kohus selgitas kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ning samuti seda, et on tühistamiskaebuse osas juba menetluse lõpetanud ning 14.06.2015 määruskaebuse jätnud käiguta, mistõttu on võimalik lugeda, et kaebaja 29.06.2015 teade on käsitatav määruskaebuses puuduste kõrvaldamata jätmise teatena ning määruskaebuse tagastamise järgselt jõustub Tallinna Halduskohtu 11.06.2015 määrus. Vaatamata kohtu selgitustele esitas kaebaja 23.07.2015 avalduse, et loobub kõikidest nõuetest Sisekaitseakadeemia vastu, va väärinformatsiooni andmine eksami eel.

19. Kohus jättis 11.06.2015 määruses käiguta kaebaja varalise kahju (lõpueksami mittesooritatuks lugemisega tekitatud tööstasu suurenemata jätmine) hüvitamise nõude seoses selles esinevate puudustega ning kohustas kaebajat hiljemalt 26.06.2015 nõude menetlusse võtmiseks esitada kahjunõuet kinnitavad tõendid (tekkinud kahju suurus, tõendid kahju tekkimise kohta, sh põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel) ning tasuda vajadusel täiendav riigilõiv. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale määruse punktis 3, et kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebaja hüvitamisõnude.

20. Kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise nõudes selle menetlusse võtmist takistavaid puudusi, kuid esitas 29.06.2015 avalduse, mille kohaselt soovib kaebaja loobuda kõikidest menetluses seni esitatud nõuetest, v.a 29.06.2015 menetlusdokumendis esitatud uus nõue. Kohus selgitas 16.07.2015 määruses kaebajale, et kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 4 tõlgendab kohus kahju hüvitamise nõude osas kaebaja tahet selliselt, et kaebaja ei soovi kõrvaldada 11.06.2015 määruse resolutsiooni punktis 2 toodud puudusi ning kohus võib nõude tagastada. Samuti selgitas kohus, et kui kohus on tõlgendanud kaebaja tahet valesti ning kaebaja sooviks on siiski loobuda kahju hüvitamise nõudest, siis tuleb seda selgelt väljendada. Vaatamata kohtu selgitustele esitas kaebaja 23.07.2015 avalduse, et loobub kõikidest nõuetest Sisekaitseakadeemia vastu, v.a väärinformatsiooni andmine eksami eel. Seega on

5(5) kaebaja avaldanud selget tahet nõudest loobuda. HKMS § 152 lg 3 alusel lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui kaebaja loobub kaebusest enne selle menetlusse võtmist.

21. Kuna kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni (HKMS §

153 lg 1), siis tühistab kohus 11.06.2015 määruse punkti 1 ning võtab vastu (HKMS § 155 lg 4) kaebaja avalduse loobuda järgmistest nõuetest: − tühistada Sisekaitseakadeemia 29.01.2015 otsus (tühistamisnõue); − kohustada Sisekaitseakadeemiat lugema kaebaja 29.01.2015 tehtud lõpueksami sooritatuks (kohustamisnõue); ning − hüvitada kaebajale 29.01.2015 otsusega tekitatud varaline kahju, mis on tingitud lõpueksami mittesooritamisega töötasu mittesuurenemisega (hüvitamisnõue).

Kohus lõpetab haldusasja nr 3-15-391 menetluse eelviidatud nõuetes vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile 3.

22. Loobutud nõuete osas ei ole korduva kaebuse esitamine halduskohtule lubatud (HKMS § 40 lg

1 p 2). Kohus on kaebajale nõuetest loobumise tagajärgi 16.07.2015 määruse punktis 13 selgitanud.

Menetluskulud

23. HKMS § 108 lõike 7 kohaselt kannab kaebaja, kes kaebusest loobub, menetluskulud. HKMS § 153 lõike 2 kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist väljaspool kohtuistungit esitatud loobumisavaldusest vastustajale ja kolmandatele isikutele määrates neile vastamise tähtaja. Kuigi HKMS § 153 lg 2 näeb ette, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, et siis sellisel juhul edastab kohus avalduse vastustajale ja määrab vastamise tähtaja, siis selle sätte eesmärgiks on anda vastustajale võimalus esitada taotlused ja kuludokumendid menetluskulude väljamõistmiseks1. Kuivõrd käesolev vaidlus ei väljunud kaebaja igapäevase põhitegevuse raamidest, millisel juhul võiks olla vastustaja menetluskulud hüvitatavad (vt nt Riigikohtu 19.06.2007 otsus nr 3-3-1-24-07, punkt 16; või 06.11.2007 otsus nr 3-3-1-57-07 punkt 10). Samuti ei nähtu kohtutoimikust, et vastustajal võiks olla tekkinud menetluse käigus asja läbivaatamise kulusid või muidu hüvitatavaid kohtuväliseid kulusid, siis ei pea kohus vajalikuks esitada kaebaja loobumisavaldus vastustajale seisukoha edastamiseks, kuivõrd loobumise korral ei ole vastustajal võimaklik nõuda, et kohus loobumist vastu ei võtaks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda.

24. HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest ja tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Käesoleval haldusasja raames on kaebaja tasunud riigilõivu kokku 15 eurot (kd I, lk 7). Kuna asjas tasutud riigilõivu suurus on väiksem HKMS § 104 lg-s 6 sätestatud summast, ei kuulu riigilõiv praeguses asjas tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

1 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 511