Legislator Case Law & Legislation
2-15-8682/11 AI generated

2-15-8682/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-15-8682/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada XXX OÜ (registrikood xxx) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757) likvideerib XXX OÜ

Legislator headnote

AI generated

2-15-8682/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Lõpetada XXX OÜ (registrikood xxx) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757) likvideerib XXX OÜ

Keywords

AI generated
earnest money savings deposit monetary debt planning value threshold bank charges special scheme for investment gold
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-8682

Tsiviilasi

XXX OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

26.06.2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: XXX OÜ (reg.kood: xxx; asukoht:

xxx; e-post: xxx)

Ajutine

pankrotihaldur:

Terje

Eipre

(AB

Eipre@Partnerid OÜ, Juhkentali 8, Tallinn 10132;

tel.nr +372 6270 551, faks +372 6270 559; e-post:

terje@eipre.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX OÜ (registrikood xxx) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757) likvideerib XXX OÜ

(registrikood xxx) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757) alates XXX

OÜ (registrikood xxx) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata XXX OÜ (registrikood xxx) dokumentide hoidjaks Xxx(isikukood xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre (isikukood 46806182757) tasu suuruseks

1036,80 eurot (s.h käibemaks 172,80 eurot) ja kulude katteks 219,16 eurot (s.h

käibemaks 36,53 eurot).

6. Välja mõista XXX OÜ-lt (registrikood xxx) ajutise pankrotihalduri Terje Eipre

(isikukood 46806182757) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 1036,80 eurot (s.h

käibemaks 172,80 eurot) ja kulude katteks 219,16 eurot (s.h käibemaks 36,53 eurot).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Terje

Eipre (isikukood 46806182757)

pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning

kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr

EE231010220204462227, AS SEB Pank.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

11. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

08.06.2015 esitas XXX OÜ (registrikood xxx) avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

10.06.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Terje Eipre. Ajutine haldur esitas 25.06.2015 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur

võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku varade väärtus on

teadaolevalt kokku 71,29 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 525 644,56 eurot.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on püsiv

maksejõuetus seega tekkinud 2015.a esimestel kuudel. Samas arvestades, et suur osa võlgniku

kohustustest on tekkinud juba 2013 ja 2014 ning võlgnik pole vahepeal oma tegevuses läbi

viinud

olulisi

muudatusi

või

tutvustanud

haldurile

plaane

maksejõuetusolukorra

parandamiseks, siis halduri hinnangul on võlgniku sisuline maksejõuetus tekkinud juba

ligikaudu aasta-kaks tagasi. Oma tegevuse jätkamisega on võlgnik ainult suurendanud oma

võlakoormat, astumata konkreetseid samme kohustuste vähendamiseks tulevikus. Ajutise

halduri hinnangul on pankrotiavaldus esitatud hilinenult. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei

esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud

pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Halduri hinnangul

ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o.

juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Ajutise pankrotimenetluse

käigus kogutud andmete põhjal põhjustas võlgniku maksejõuetuse nurjunud äriplaan, kuivõrd

ettevõtte klientuur jäi loodetust väiksemaks ja saadud kasum ei katnud võlgniku hädavajalikke

tegevuskulusid.

26.06.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi

lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja

kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot.

Kohus määras 26.06.2015 kohtumäärusega XXX OÜ (registrikood xxx) pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

17.07.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme Xxx(isikukood

xxx).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

XXX OÜ-l (registrikood xxx) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid

rahuldada, võlgniku vara väärtuseks on 71,29 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt

525 644,56 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu määratud summa.

26.06.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib

PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku

dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme Xxx. Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxx.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1612,80 eurot (1344 + käibemaks

268,80 eurot= 1612,80 eurot) ja kulude katteks 219,16 eurot käibemaksuga, mis ei ole kohtu

hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab ajakulu hindamisel

esitatud materjalide sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et ajutine pankrotihaldur piirdus päringute

tegemisel üksnes krediidiasutustega ja riiklike registritega. Kohus on seisukohal, et päringute

tegemine ei ole põhjendatud rohkem, kui 1 h ulatuses, kogutud andmetega tutvumine ja õiguslik

analüüs ei ole põhjendatud rohkem, kui 2 h ulatuses, aruande koostamine ei ole põhjendatud

rohkem, kui 4,5 h ulatuses ning kohtuistungil osalemine ei ole põhjendatud rohkem, kui 0,5 h

ulatuses. Ülejäänud osas teostatud toimingute ajamahuga kohus nõustub, samuti on kohtu

hinnangul põhjendatud kulude katteks määrata 219,16 eurot koos käibemaksuga.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 1036,80 eurot (9,0 h x 96 eurot= 864 eurot + käibemaks 172,80

eurot= 1036,80 eurot) ja kulude katteks 219,16 eurot koos käibemaksuga.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele

haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või

elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu

lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja

3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike

2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58

lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine

pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik