4-15-4482/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2015. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-15-4482 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi U.H (U.H) kaebus Lõuna Prefektuuri 1. juuni 2015. a otsusele väärteoasjas nr 2780,15,003587 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks Kaebuse esitanud isik U.H isikukood XXX elukoht: XXXX Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Prefektuuri 01.06.2015 otsus karistuse osas – vähendada karistust Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, esindaja Kert Kotkas Kohtuistung 14.07.2015

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 jätta U.H (U.H) kaebus rahuldamata ja Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 1. juuni 2015 otsus väärteoasjas nr 2780,15,003587 muutmata.

Kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus jõustub käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta kassatsiooniõigust jõustub kohtuotsus 31. juulil 2015. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 24. juulist 2015. a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I Olulised asjaolud

04.05.2015 koostas Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Tiit Voot väärteoprotokolli, mille kohaselt U.H juhtis 04.05.2015 kell 10.25 Tartu linnas Teguri tänaval (Võru tn ja Tähe tn vahel) mootorsõidukit VolvoV70 reg nr XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,45 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 lugeda lõplikuks mõõtetulemuseks 0,40 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga DRAGER ALCOTEST 7110 EST ARDF-0059. Väärteoprotokolli kohaselt on U.H rikkunud liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid ja tema poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 224 lg 2 järgi. Lõuna Prefektuuri 01.06.2015 otsusega karistati U.H LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

U.H esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja taotleb otsuse osalist tühistamist ning karistuse vähendamist.

II Kohtu seisukoht Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et U.H juhtis 04.05.2015 kell 10.25 Tartu linnas Teguri tänaval (Võru tn ja Tähe tn vahel) mootorsõidukit VolvoV70 reg nr XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,45 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 lugeda lõplikuks mõõtetulemuseks 0,40 mg/l. U.H ei ole kaebuses vaidlustanud mõõtmise tulemusi alkomeetriga DRAGER ALCOTEST 7110 EST ARDF-0059.

U.H leiab kaebuses, et talle mõistetud karistus on liialt raske ja palub kohtul vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Kaebuses on märgitud, et juhtimisõigus on oluline töö tõttu ja sellest sõltub isikul töökoha allesjäämine.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või viidatud paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. U.H tabati 04.05.2015 kell 10.25 autoroolist joobeseisundis ja tema seisund on nõuetekohaselt tuvastatud ja fikseeritud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

U.H on avaldanud toimepandud teo osas kahetsust, mida saab käsitleda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. KarS § 58 kohaseid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

U.H on hetkel kaks kehtivat väärteokaristust. 18.11.2013 karistati U.H Tartu

Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-13-7734 LS § 224 lg 2 järgi 12 päeva pikkuse arestiga ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 224 lg 3 p 2 alusel 5 kuuks. 04.05.2015 karistati U.H LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga summas 988 eurot.

Politsei-ja Piirivalveameti andmebaasi kohaselt on U.H-lt juhtimisõigus kas ära võetud või peatatud alates 2003. aastast korduvalt. U.H oli 04.05.2015, so tööpäeval alkoholi tarvitanuna roolis kell 10.25, so ajal, kus liiklus linnas on tihe. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isikut on kuu aja pikkuse vahega kahel korral tabatud autoroolist alkoholi piirmäära ületanuna, on põhjendatud määrata põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, sest on ilmne, et ei varasem arest ega ka rahatrahv pole mõjutanud U.H õiguskuulekalt liiklema. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt karistamise otsuses kajastatud seisukohaga, et LS § 224 lg 2 koosseisu puhul on tegemist ühe raskeima liiklusalase rikkumisega, mis seab ohtu juhi enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et kaebaja selgitusest ei tulene asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse talle inkrimineeritud väärteo eest. Kohus on veendumusel, et U.H on väärteo toime pannud tahtlikult, sest enne sõiduki juhtima asumist oli ta tema enda poole antud ütluste kohaselt eelmisel õhtul tarbinud alkoholi. Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et ta on seisundis, mis lubab sõidukit juhtida. Jüri U.H seda ei teinud. Kohus ei tuvastanud U.H süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Asjaolu, et ta võib kaotada töökoha, ei saa käsitleda asjaoluna, mis välistaks karistusena juhtimisõiguse äravõtmise. Isik, keda on korduvalt karistatud samasisulise lisakaristusega, kuid kes paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid ohtlikke rikkumisi, peab ette nägema, et iga järgmine karistus võib olla raskem ja põhikaristuseks joobes juhtimis eest võib olla ka juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohtuväline menetleja karistas U.H LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks, so lubatud sanktsiooni keskmises määras, sest LS § 224 lg 2 sanktsioon võimaldab juhtimisõiguse ära võtta kuni kaheteistkümneks kuuks. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja U.H süü suurust, on kohus veendunud, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on põhjendatud ja piisav, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteo ühiskonnaohtlikkust ja sellest tulenevat vajadust avalikuks hukkamõistuks silmas pidades ei näe kohus ka võimalust kaebajale määratud karistuse kergendamiseks. Seetõttu tuleb U.H-le määratud karistus muutmata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik