3-15-1284/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1284 Kohtuasi R.R.i kaebus Vihula Vallavalitsuse kohustamiseks 06.04.2015 esitatud selgitustaotluse uuele läbivaatamisele Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: R.R. Vastustaja: Vihula vald, esindaja Annes Naan Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 24.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.04.2015 on R.R. (edaspidi kaebaja) esitanud Vihula Vallavalitsusele selgitustaotluse (tl 5), milles esitas kolm Vainupea küla ehitustegevust puudutavat küsimust. Neis soovis ta teada, miks on Vainupea külas üldplaneeringuga lubatud oluliselt väiksem minimaalne elamukrundi suurus, kui teistes külades, milliste dokumentide või andmete alusel nii leiti ning millal ja mis põhjusel muudeti üldplaneeringut ja mis oli enne seda minimaalseks lubatud ehituskrundi suuruseks Vainupea külas. Ühtlasi palus ta viidata konkreetsetele dokumentidele ja nendega tutvumise võimalusele ning võimalusel need elektrooniliselt edastada.

20.04.2015 koostatud vastusega nr 7-6/18-1 (tl 6) anti kaebaja küsimustele selgitused. Küsimuste järjestuses teatati, et kruntide suurused on asulate viisi välja pakutud planeeringu koostamist juhtinud töörühma poolt ja läbi arutatud avalikel koosolekutel ning tegemist pole erandliku miinimumsuurusega, et üldplaneeringu koostamise menetlusmaterjale ei ole elektroonilisel kujul, kuid need on tööaegadel kättesaadavad Vihula vallamajas ning et üldplaneeringut pole muudetud ja enne selle kehtestamist puudus vallal üldplaneering. 23.04.2015 koostatud elektroonilise kirjaga (tl 7) teatas kaebaja, et tema küsimustele 1 ja 2 pole sisuliselt vastatud ning ta ootab jätkuvalt tagasisidet hiljemalt 06.05.2015. Seejuures osundas ta sellele, et elamukrundi minimaalne suurusjärk peab olema millegagi põhjendatud, talle pole aga vastatud, miks leiti, et Vainupea külas võiks see suurus olla 0,25 ha. 20.05.2015 koostatud vastuses nr 7-6/21-1 (tl 18) selgitati kaebajale, et Vainupea küla minimaalse elamukrundi suuruse määramisel on lähtutud üldplaneeringu avaliku menetlemise käigus saadud kogukonna ettepanekutest, see on põhjendatud kogukonna visiooniga oma koduvalla/küla ruumilise kujundamise põhimõtete määramisel ja selleni jõudmine on olnud ühiskondlik kokkulepe. Ühtlasi viidati kolmele konkreetsele töökoosolekule ning teatati, et aastatel 2001 kuni 2003 toimunud planeeringu koostamise dokumentatsioon on paberkandjal ning tutvumiseks kättesaadav tööaegadel vallamajas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 19.05.2015 koostatud kaebuses (tl 2-4) leidis kaebaja, et vastustaja on sisuliselt vastanud ainult tema kolmandale küsimusele ning palus, et Vihula Vallavalitsust kohustataks 06.04.2015 esitatud selgitustaotlust sisuliselt läbi vaatama ja vastama sellele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) §-s 6 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse esitamist põhjendas ta põhiseadusest tuleneva hea halduse põhimõttele ja haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttele tuginedes väitega, et esitas selgitustaotluse ja soovis õigusalase selgituse andmist, mida tulnuks niisugusena ka menetleda. Ta selgitas oma seisukohti MSVS sisu ja kohaldamise ning haldusorganile sellest ja teabe andmise kohustusest tulenevate ülesannete kohta. Seejuures märkis ta, et soovis teada põhjust, mis lubab ühe valla miljööväärtuslike hajaasustuspiirkondade maaomanikke kohelda ebavõrdselt ja saada ka vastavad dokumendid, kuid pelgalt üldine viide töökoosolekute ja avalike arutelude protokollidele ei võimalda tal seda tuvastada, sest üldplaneeringus vastavate suuruste paika panemiseks peavad olema ka vastavad õigusaktidega kooskõlas olevad alusdokumendid ja uuringud. Ühtlasi palus kaebaja, et tema kasuks mõistetaks välja riigilõiv summas 15 eurot. 29.06.2015 koostatud täiendavas seisukohas (tl 25-26) väitis kaebaja, et kuna 20.05.2015 vastusega on antud tema selgitustaotlusele sisuliselt uus vastus, on kohustamisnõue muutunud ebaotstarbekaks ja ta soovib asendada selle nõudega tuvastada 06.04.2015 selgitustaotluse küsimustele 1 ja 2 20.04.2015 vastuses sisuliselt vastamata jätmise toimingu õigusvastasus. Vastavat huvi põhjendas ta väitega, et tema pere kinnistu lähedusse kavandatava ehitustegevuse tõttu on tal ka edaspidi oluline saada ehitustegevust puudutavatele küsimustele tähtaegselt sisulisi vastuseid, muidu võivad tema õigused realiseerimata jääda. Täiendavalt märkis ta, et uue vastusega kinnitab vastustaja ka ise, et on 06.04.2015 esitatud esimesele küsimusele vastamata jätnud. Teise küsimuse kohta antud vastustaja seisukohta ta õigeks ei pidanud väites, et selles osas on tema selgitustaotlust lahendatud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 17 lg 2 p 2 ja 20 lg 3 alusel, kuigi teavet oleks tulnud täiendavalt analüüsida ja dokumenteerida ning lähtuda MSVS-s sätestatust.

3. Vihula valla (edaspidi vastustaja) kirjalikus vastuses (tl 14) kaebusega ei nõustutud, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et kuna kaebus esitati enne täiendavate selgituste saamist, ei olnud kaebajal võimalik hinnata, kas antud teave on piisav või ebapiisav. Veel märgiti, et kaebaja pole kasutanud võimalust üldplaneeringu menetlusmaterjalidega vallamajas tutvuda, vallavalitsusel aga puudub alus eeldada, et nende põhjal ei oleks ta protsessi olemusest aru saanud. Menetluskulud

paluti jätta kaebaja kanda põhjendusel, et talle on esitatud selgitused ja ülevaade viidetega algmaterjalidele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja on kohtumenetluse käigus soovinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lgle 1 tuginedes muuta esialgse kohustamisnõude tuvastamisnõudeks. Nimetatud sättes kehtestatu võimaldab kaebuse nõuet muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. Kuna vastava taotluse väidetest nähtuvalt on nõude muutmine tinginud vastustajalt selgitustaotluse kohta saadud täiendav vastus, puudub vajadus lubada kaebuse muutmist ning kohaldamisele kuulub hoopis HKSM § 152 lg 2, milline võimaldab kaebuses nõutud toimingu tegemise korral menetluse lõpetamise asemel jätkata seda toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja ta seda ka taotleb. Kuna kaebaja on esitanud tuvastamisnõude ja põhjendanud, miks on see tema õiguste kaitsmiseks vajalik, tuleb menetlust jätkata ning anda hinnang sellele, kas kaebaja on saanud oma 06.04.2015 selgitustaotluse kõigile küsimustele 20.04.2015 sisulise vastuse või on olemas alus, et tunnistada vastustaja tegevus selle koostamisel õigusvastaseks.

5. Põhiseaduse § 44 ja § 46 tulenevalt on igaühel õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ning pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametnike poole. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma vastava nõudmise korral oma tegevuse kohta informatsiooni. Selgitustaotlusele vastamise kord on sätestatud MSVS-s. Selle § 5 lg 1 ja 7 lg 1 kohaselt on selgitustaotlusele vastamise kohustus adressaadil ning vastus tuleb anda üldjuhul viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest. Kaebaja nõude aluseks olev 20.04.2015 vastus nr 7-6/8-1 on nimetatuga kooskõlas, sest see on antud selgitustaotluse esitanud isikule ja enne selleks kehtestatud tähtaja lõppemist.

6. 06.04.2015 selgitustaotluse esimeses küsimuses soovis kaebaja teavet selle kohta, miks on Vainupea külas üldplaneeringuga lubatud oluliselt väiksem minimaalne elamukrundi suurus, kui on teistel valla küladel. 20.04.2015 vastuses teatati talle, et kruntide suurused pakuti asulate viisi välja planeeringu koostamist juhtinud töörühma poolt, arutati läbi avalikel koosolekutel ning lisati, et kruntide miinimumsuuruse määramisel on arvestatud erinevate osapoolte ettepanekutega. Veel väideti, et tegemist pole erandliku suurusega, kuna miljööväärtuslike külade lõikes on krundi suurused määratud alates 1000 m2 kuni 0,6 ha või pole ühe küla puhul üldse määratud. Niisugune vastus võib küll olla mõnevõrra üldsõnaline, kuid tuleneb siiski otseselt küsimuse sisust ja võimaldab mõista, et Vainupea küla minimaalse elamukrundi suuruse määratlemisel lähtuti planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekutest ja nende alusel kujunenud seisukohtadest.

7. Selgitustaotluse teises küsimuses tahtis kaebaja teada, milliste dokumentide või andmete alusel leiti, et Vainupea küla minimaalne elamukrundi suurus võiks olla 0,25 ha, palus viidata nii konkreetsetele dokumentidele kui nendega tutvumise võimalusele ning need võimaluse korral elektrooniliselt ka edastada. 20.04.2015 koostatud vastuses teatati selle küsimuse kohta, et üldplaneeringu koostamise menetlusmaterjale (töökoosolekute ja avalike arutelude protokollid koos registreerimislehtedega, sh ettepanekud krundi suuruste osas) ei ole digitaalsel kujul, kuid need on kättesaadavad tööaegadel vallamajas. Ka selle küsimuse osas lähtub vastus küsimusest ja võimaldab vaatamata konkreetsete kuupäevade ja numbritega dokumentide nimetamata jätmisele aru saada, mille alusel on elamukrundi suuruse määramine toimunud ja kuidas saaks soovi korral vastavate dokumentide sisuga tutvuda. Kuna Vihula Valla üldplaneering kehtestati vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19, seega ligikaudu kaksteist aastat tagasi ja menetlus toimus veelgi varem, pole alust kahelda väites, et vastavaid dokumente ei ole digitaalsel kujul olemas, mistõttu polnud võimalust ka nende elektrooniliseks edastamiseks.

8. Kaebaja on oma selgitustaotluses viidanud MSVS §-le 3 ning rõhutanud ka kohtule esitatud kaebuses, et esitas just selle kohase taotluse õigusalase selgituse saamiseks. Nimetatud säte näeb riigija kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ette kohustuse anda tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Seaduseandja on kehtestanud vastava kohustuse selleks, et sundida vastavaid asutusi ja ametnikke oma otsuseid ja toiminguid õigeaegselt põhjendama, vältida seeläbi hilisemad pöördumised ja anda üksikisikutele võimalus saada oma probleemidele tasuta lahendus. Seetõttu saab selgitustaotlusele vastamata jätmine või mittetäielik vastamine rikkuda selgitusi nõudnud isiku subjektiivseid õigusi. Kas mingile selgitustaotluse konkreetsele küsimusele antud vastus on sisuline ja ka piisav, sõltub suuresti vastava isiku subjektiivsetest hinnangutest. Kindlasti saanuks vastustaja anda kaebaja 06.04.2015 selgitustaotluse küsimuste 1 ja 2 kohta üksikasjalikumad selgitused, kuid eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole siiski mingit põhjust leida, et talle ei antud nende osas üldse sisulist vastust. Kaudselt kinnitab seda, et tegemist polnud pelgalt pöördumisele formaalse reageerimisega ning vastus oli siiski nii sisuline kui ka piisav asjaolu, et kaebaja on peale 23.04.2015 pöördumisele 20.05.2015 saadud vastust loobunud kohustamisnõudest ega soovi enam varasema selgitustaotluse uut läbivaatamist. Nimetatud vastus erineb eelnevast üksnes selle poolest, et selles väideti üldplaneeringu kahele konkreetsele avalikule töökoosolekule ja ühele arutelule osundades, et Vainupea küla elamukrundi vähima suuruseni jõudmine oli ühiskondlik kokkulepe. Viide üldplaneeringu koostamise käigus toimunud avalikel koosolekutel arutatule ja väide, et elamukrundi miinimumsuuruse määramisel on arvestatud erinevate osapoolte ettepanekutega sisaldub ka vaidluse põhjuseks olevas 20.04.2015 vastuses. Põhimõtteliselt on see aga sama mõtte väljendamine veidi teistsuguses sõnastuses. Kuna nii varem kehtinud planeerimisja ehitusseaduses kui praegu kehtivas planeerimisseaduses sätestatust tulenevalt peab üldplaneering läbima avaliku arutelu, tähendabki selle kehtestamine, et vastu võetakse ühiskondliku kokkuleppe tulemusel kujunenud otsustused.

9. Arusaamatuks jääb kaebuse täiendava seisukoha punktis 2.3 väidetu. Nimelt märkis kaebaja selles muuhulgas, et kui kohus tuvastab dokumendi väljastamata jätmises seisnenud käitumises õigusvastasuse, saaks vastustaja need hea halduse põhimõttest tulenevalt siiski väljastada. Niisugune võimalus on kindlasti olemas, kuid antud juhul ei saaks see küll kuidagi anda alust tuvastamisnõude rahuldamiseks. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt on kaebaja rõhutanud nii selgitustaotluses kui kaebuses, et soovis saada MSVS § 3 kohast õigusalast selgitust. Nimetatud sättest ei tulene niisuguse selgitustaotluse adressaadile kohustust lisada taotlejale antavale õigusalasele selgitusele veel ka selle sisuks olevat küsimust puudutavad alusdokumendid. Vastavat kohustust ei sisaldu ka üheski muus MSVS sättes. Selgitustaotluse teises küsimuses palus kaebaja, et lisaks Vainupea küla elamukrundi minimaalse suuruse määratlemise alusdokumentidega tutvumist võimaldavale viitele edastataks need võimalusel talle ka elektrooniliselt. Vastustaja on teatanud, et dokumendid on olemas ainult paberkandjal ja selgitanud, kuidas saab nendega tutvuda. Sellega on küsimuse vastavale osale antud ammendav sisuline vastus ning vastustaja ei pidanudki küsimusest aru saama nii, et dokumendid tuleb kaebajale tingimata edastada ka siis, kui need on olemas ainult paberkandjal. Siinkohal omab olulist tähendust asjaolu, et üldplaneeringu menetlemisega seotud dokumendid on avaliku seaduse § 3 lg 1 tulenevalt avalikuks teabeks. Seega saab nende esitamist nõuda mitte MSVS § 3 kohase selgitustaotlusega, vaid nimetatud seaduse § 14 lg 1 nõuetele vastava teabenõudega. Kaebaja pole niisugust nõuet esitanud. Kuna kaebuse täienduse punktis 3.2 väidab ta sõnaselgelt, et vastustajal polnud alust avaliku teabe seadusest lähtumiseks, ei saa ta samas väita ka seda, et dokumentide paberkandjal edastamata jätmise tõttu pole talle selgitustaotluses küsitud teavet üldse väljastatudki. See väljastati selgituse näol ja küsimusega kooskõlas olevas ulatuses juba vastustaja esimese vastusega.

10. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus pidada Vihula Vallavalitsuse poolt kaebaja 06.04.2015 selgitustaotlusele 20.04.2015 antud selgitusi ebapiisavateks ja vastav toiming õigusvastaseks tunnistada. Seega jääb kaebuse muudetud nõue täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 15 euro suurune menetluskulu HKMS § 108 lg 1 alusel hüvitamata. Vastustaja oma kulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane