4-14-8915/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1( )

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. juulil 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-14-8915 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus Krista

Mulenoki

väärteoasjas erakonnaseaduse (EKS) § 1215 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Krista Mulenok i (ik: 47707260247 ’ ) kaitsja , apellatsioon Indrek Västrik RESOLUTSIOON Jätta Harju Maako väärteoasjas nr 4 htu 17. novembri 2014. a otsus -14-8915 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoprotokoll 221014000021 on koostatud 15.09.2014. a selles, et Krista Mulenok kandideeris Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina nr 175 all. Euroopa Parlamendi valimised toimusid 25.05.2014. a.

EKS § 125

lg 2 sätestab kohustuse, et üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid arvelduskontosid, millest ta on teavitanud Erakondade Rahastamise Järelevalve komisjoni (ERJK).

2( ) Seoses Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel kandideerimisega esitas üksikkandidaat Krista

Mulenok peale valimispäeva Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile

valimiskampaania aruande kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta, kus kajastas tegelikud valimiskampaaniaks tehtud kulud ja kulutuste tegemiseks kasutatud vahendid.

Vaatamata valimiskampaania aruande esitamisele jättis üksikkandidaat Krista Mulenok eelnevalt teavitamata Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel valimiskampaania rahastamisel kasutatavast arvelduskontost. Eeltoodule tuginedes rikkus Krista Mulenok EKS §

5 lg 2, millega pani toime EKS § 1215 sätestatud väärteo, s.o üksikkandidaadi arvelduskontost teavitamata jätmise.

2.

Harju Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega -14-8915 tunnistati Krista väärteoasjas nr 4 Mulenok

süüdi EKS § 1215 järgi, mille eest teda karistati rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kohus uuris järgmisi dokumente:

- -94); väärteoprotokoll (tl 90

- -16); erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koosoleku protokoll nr 36 (tl 14

- Vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise kodulehe väljavõtted Euroopa Parlamendi 2014.a valimiste kohta (tl 17-21);

- Krista Mulenoki Euroopa Parlamendi 2014.a valimiste va limiskampaania põhiaruanne kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta (tl 35-37);

- Krista Mulenoki karistusregistri väljavõte (tl 123);

- Krista Mulenoki ja vanemuurija vaheline kirjavahetus, milles Krista Mulenok edastab

TG TG-le ERJK-i poolt K. Mulenokile edastatud kirja (tl 75);

- e-kirjavahetus Krista Mulenoki, ja vanemuurija vahel (tl 139-140; 143-144);

LI TG

- ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespea (tl 141);

- ERJK-st saadetud e-

kiri seoses „Euroopa Parlamendi valimiste 2014 valimiskampaania aruande esitamisega“, e-kirjas ka loetelu isikutest nende e-posti aadressidega, kellele nimetatud kiri edastatud on (tl 142).

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja, tunnistajad, menetlusaluse isiku ning uurinud väärte alljärgnevatele seisukohtadele: oasja kirjalikke materjale asus

Vaidlust ei ole asjaolus, et Krista Mulenok kandideeris Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel üksikkandidaadina EKS § 52

mõttes. Nimetatut kinnitavad ka K. Mulenoki enda ütlused ja

Vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise kodulehe väljavõtted Euroopa Parlamendi 2014.a valimiste kohta (lk 17-21). Vaidlust ei ole ka asjaolus, et Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel kandideerimisega esitas üksikkandidaat Krista Mulenok peale valimispäeva ERJK-le valimiskampaania aruande kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta, kus kajastas tegelikud valimiskampaaniaks tehtud kulud ja kulutuste tegemiseks kasutatud vahendid. Nimetatut kinnitavad Krista Mulenoki enda ütlused ja Krista Mulenoki Euroopa Parlamendi 2014. a valimiste valimiskampaania põhiaruanne kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta (lk 35 37). Seega on tõendatud, et - Krista Mulenok kandis valimiskampaania käigus kulusid ja sai tulusid.

3( ) Vaidlus puudub ka selles, et Krista Mulenok jättis eelnevalt, st enne kulude ja tulude tekkimist teavitamata ERJK-d Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel valimiskampaania rahastamisel kasutatavast arvelduskontost, mida kasutas valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks. Krista Mulenok kinnitab ka ise, et ei teavitanud ERJK-i eraldi oma pangakontost, mida kasutas valimiskampaania käigus kuludeks ja tuludeks. Menetlusalune isik kohtuistungil end süüdi ei tunnistanud. Selgitas, et esitas enda kandidatuuri kandideerimiseks Euroopa Parlamendi 2014 valimisteks 10.04, käis ka SEB Pangas, kus võttis väljavõtte kautsjoni tasumise kohta, kus oli näha tema kui maksja, Krista Mulenoki arveldusarve. Samuti anti talle valimiskomisjoni poolt kaust dokumentidega, küsiti e-maili aadressi. Pöörati tähelepanu sellele, et kindlasti tuleb esitada aruanne. Valimiskomisjonis ei öelnud talle keegi, et enne kui hakkate tulu või kulu üldse tegema peab kindlasti informeerima komisjoni, seda suuliselt ei tehtud, aga aruande osas tehti. Valimised toimusid 25.05.2014 ja

26.05.2014 saadeti tema e-mailile meeldetuletus. Aruande esitamise kuupäev oli eelnevalt teada, see oli 25.06.2014. Tegi aruande ära 14.06.2014, s.o. laupäevasel päeval. Sel päeval ei olnud võimalik kellegagi ühendust võtta, iseenesest ei olnud vaja ka, sest õpetus, kuidas aruannet täita, oli olemas. Vaatas üle ka talle saadetud e maili, et kas kõik asjad on korrektselt - tehtud, kus oli kirjas ka arveldusarvest teatamine. Ei tea miks, kuid arvas, et arveldusarve info saab lisada aruande juurde. Aga seda kohta ei olnud, mingit lisarida, kuhu midagi märkida oleks saanud, ei olnud. Järgmine päev oli pühapäev. Talle helistati kas 15.06, 16.06 või 17.06 ja küsiti täpsustusi. Arveldusarve kohta ei küsitud tema käest midagi, et vabandage, teil on midagi esitamata. Tal on raamatupidamisvallas kogemus ja siis ta küsiski, et kuidas on võimalik üldse kontrollida, kas ta on aruande korrektselt esitanud, kui ei ole väljavõtet, mille alusel kontrollida, et ta võiks saada väljavõtte, kus siis kõik korrektselt kirjas. Kasutas spetsiaalset kontot just valimiste ajaks. Kandideeris esimest korda, luges, ajas sõrmega järgi, aga võib-olla tegi midagi valesti, ei olnud 100% kindel. Teadis, luges, et seadusest tulenevad sanktsioonid, tahtis kõik õigesti teha.

Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et on ERJK esimees. ERJK-l on kohustus kontrollida AO

valimistel kandideerivate erakondade, valimisliitude, üksikkandidaatide kampaania kulusid, tulusid ja muid nõudeid, mis valimisseadus ja EKS kandidaatidele ja erakondadele esitab.

Seoses sellega, et europarlamendi valimistel esitasid üksikkandidaadid oma valimiskulude aruanded, tegi komisjoni ametnik juulis 2014 toimunud komisjoni koosolekul ülevaate sellest, kes kandidaatidest millised nõuded olid täitnud, millised aruanded olid esitatud ja kes olid jätnud nõuded täitmata. Komisjoni koosolekul tuvastati terve rida üksikkandidaate, kes ei ole täitnud nõuet esitada komisjonile enne valmiskampaania kulutuste tegemist pangakonto number, mida ta valimiskampaania tulude-kulude jaoks kasutab. Kuivõrd komisjonil endal puudus seaduse alusel pädevus määrata karistusi või võtta vastu mingeid järgnevaid menetluslike samme, teatati vastavast õigusrikkumisest politseile. Kindlat vormi, kuidas komisjoni kontonumbrist teavitada tuli, ei ole kehtestatud. Komisjonile saab teatada vabas vormis. Kui isik, kes soovis kandideerida, käis valimiskomisjonis ennast kandidaadiks registreerimas, siis Vabariigi Valimiskomisjon andis isikule muuhulgas infomemorandumi, kus olid kirjas kohustused, mis on kandidaadil seoses aruandlusega ja kandideerimisega valimistel.

Ühe punktina oli kirjas ka see, et enne kampaania kulutuste tegemise algust tuleb ERJK-le teatada pangakonto number. Vastav informatsioon oli kättesaadav ka ERJK veebileheküljel.

ERJK-l on üksikkandidaadi arvelduskontonumbrit vaja eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse huvides. Kui komisjonil peaks tekkima kahtlus, kas kandidaat on esitanud oma aruandes kõik tulud või kulud ja kui näiteks kampaania käigus laekub mingi informatsioon, mida on vaja kontrollida, siis on võimalik komisjonil pöörduda vastava isiku poole ja paluda, et ta esitaks siis selle konkreetse pangakonto väljavõtte, selles ulatuses, mis siis võib olla asjakohane.

4( )

Tunnistaja

ZM selgitas kohtuistungil, et töötab Riigikogu kantseleis ERJK nõunikuna.

Valimisteks valmistasid aruande kohuslastele ette meelespea nende nõudmistega, mis siis aruandekohuslane peaks komisjonile esitama ja et see meelespea jõuaks kindlasti iga registreeritud kandidaadini läbi Vabariigi Valimiskomisjoni registreerimise hetkel koos teiste dokumentidega. Valimiskomisjon tagas nende meelespea kaasaandmise kandidaadile, selleks, et informeerida teda EKS-st tulenevate kohustuste täitmisest. Lisaks saatsid süsteemist, aruande keskkonnast välja kõigile aruandekohuslastele meeldetuletuse sama sisuga, mis sellel meeldetuletusbukletil kirjas. Kindlat vormi, kuidas arvelduskonto numbrist teavitama peab, ei olnud, esitada võis vabas vormis. Nii aruande kui ka arvelduskonto kohta käiv informatsioon - sini-must-valge meelespea - olid üles pandud veebilehele, kodulehele juhendi lingina. Aruande vormil endal, mida inimesed täitsid, ei olnud kohta, kuhu arvelduskonto number kirjutada. Aruannet sai esitada elektrooniliselt. Arvestati, et inimesed esitavad aruande elektrooniliselt, mitte ei too käsitsi kontorisse, et kõik andmed oleksid elektrooniliselt töödeldavad, analüüsitavad, võrreldavad ja kontrollitavad, sest nende andmesüsteem ühildub ka

Rahvastikuregistriga õiguste andmiseks ja Äriregistriga. Arvatavasti võttis Krista Mulenok temaga aruandega seoses ühendust, kuidas kajastada välisfirma registrikoodi. Aga täpselt enam ei mäleta, sest aruandekohuslasi ja küsimusi oli väga palju. Seda nüanssi mäletab, et Krista Mulenokiga ei olnud otseselt pangakontost juttu, vaid Krista Mulenok uuris, et kui ta on nüüd aruande ära esitanud, kas ta peaks saatma neile ka pangakonto väljavõtte näitamaks, et need kulud on sealt tehtud. Selle peale vastas, et see ei ole vajalik, pangakonto väljavõtteid nad ei korja, küsivad siis, kui on põhjust kahelda. Aga Krista Mulenoki küsimus ei olnud püstitatud nii, kas ta peaks enda pangakontost teavitama, vaid küsimus oli just see, kas ta saadab neile enda pangakonto väljavõtte, kust on kõik tasumised näha. Vastab ainult küsimusele, mida küsitakse, ei suuda hoomata, kas isikutel võib mingeid teisi probleeme olla või on tal midagi esitamata. Aruandega oli tal kõik korras. Telefonivestlus toimus aruande täitmise ajal, peale valimisi. Meeldetuletuses, mis e-kirjana kandidaatidele saadeti, ei ole otseselt mainitud, millisel e-posti aadressil tuleb komisjoni arvelduskontost teavitada, kuid see oligi meeldetuletus, et tuleb teavitada. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koosoleku protokoll nr 36 (lk 14-16) punkt 1, mis käsitles Euroopa Parlamendi 2014 valimiskampaania aruande võlglasi, kinnitab, et ERJK otsustas pöörduda Politseija Piirivalveameti poole EP 2014 valimistel osalenud oma arvelduskontost mitteteavitanud üksikkandidaatide suhtes väärteomenetluse algatamiseks. Üksikkandidaadile sätestatud kohustus teavitada ERJK d arvelduskontost, mida üksikkandidaat - kasutab valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks oli kirjas lisaks EKS § 125 lg 2 ka Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespeas (lk

141), mis anti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt üksikkandidaadile registreerimisel. Samuti saatis ERJK-st 26.05.2014.a mh menetlusalusele isikule Krista Mulenokile e-kirja seoses „Euroopa Parlamendi valimiste 2014 valimiskampaania aruande esitamisega“, kus oli eraldi välja toodud ka kandidaadi kohustus teavitada ERJK d arvelduskontost, mida üksikkandidaat -

kasutas valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks (lk 142). Lisaks on

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni koduleheküljel aadressil www.erjk.ee alajaotuses „kasulikud lingid“ link Euroopa Parlament 2014 – valimiskampaania aruande esitamise meelespea, millele hiirega vajutades avaneb ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespea elektrooniliselt. Krista Mulenok kinnitas kohtuistungil, et on Vabariigi Valimiskomisjonist saadud infobukleti koos muude dokumentidega kätte saanud ja ühe korra läbi lugenud. Samuti kinnitas, et on 26.05.2014.a e-kirja kätte saanud. Miks ta bukletil välja toodud meiliaadressile arvelduskontost ei teavitanud oli seepärast, et seal oli paar asja, mis olid nagu eksitavad, millest ta tegelikult aru ei saanud. Uuris infomaterjalid üksikasjalikult läbi ja seal oli kirjutatud sõna eelnevalt, kui teha

5( ) kulusid ja tulusid. Teadis sellest reast, seal oli kirjutatud, et eelnevalt. Tema oli juba hakanud tegema kulutusi. Mõtleski, et kas on juba midagi valesti teinud. Võttis välja EKS § 125 lg 2 ja siis ei saanudki aru, mis ajaks peab midagi tegema, et kas oleks pidanud teavitama sama päev, kui seal kohapeal oli või saab seda teha koos aruandega, ja sinna see kõik see hetk jäigi. Kui talle oleks keegi öelnud või veel täpsustanud, et vaadake, kõik rõhutasid, et aruanne tuleb esitada 25.06.2014. Mõtles, et kui ta on midagi valesti teinud, siis võetakse temaga ühendust või tehakse mingi täpsustus. Samas oli tal hea tunne, et ta oli panga väljavõtte sinna kautsjoni juurde esitanud, et see informatsioon on ehk ka nendeni jõudnud. Ühendust kellegagi sel teemal ei võtnud, luges seadust ja seal ei tulnud konkreetset tähtaega, mis ajaks tuleb informatsioon edastada. Plaanis ise ühendust võtta, aga kuna temaga võeti ise ühendust seoses aruandega ja tehti täpsustusi, siis arvaski, et kõik on korras ja uuris ka veel, kas kõik on korras ja vastati, et jah, korras.

Käesoleva väärteoasja kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, et menetlusalune isik ise enda tähelepanematusest on jätnud täitmata talle teadaoleva kohustuse - teavitada arvelduskontost.

Kohustus oli selgesõnaliselt kirjas Valimiskomisjoni poolt antud valimiskampaania aruande esitamise meelespeas ja ka ERJK poolt 26.05.2014.a saadetud e-kirjas, kus nimetatud kohustust samuti meelde tuletati. Menetlusalune isik tunnistas ka ise kohtuistungil, et oli teadlik, et arvelduskontost tuleb teavitada, kuid päris hästi aru ei saanud, millal ja kuidas tuleb arvelduskontost teada anda. Eelnimetatud meelespea (lk 141) on värvilises trükis ja seda lugedes või sellele peale vaadates tuleb paremast tulbast mustas kastis selgelt esile, et arvelduskontodest tuleb komisjoni teavitada aadressil erjk@riigikogu.ee selgitusega

„annetused ja isiklik vara“. Seega ei olnud arvelduskontost teavitamise kohustus peidetud kuskile teksti sisse, vaid oli eraldi välja toodud, esile tõstetud ning ei saanud märkamata jääda. Isikutelt, kes kandideerivad Euroopa Parlamenti, kus nad esindavad mh Eesti Vabariiki ja enda valijaid, on alust eeldada, et nad võtavad vaevaks end kurssi viia kandideerimiseks neile seaduses sätestatud nõuete ja kohustustega ning täidavad neid, ja täidavad neid iseseisvalt. On siiski tavapärane, et olukorras, kui miski jääb arusaamatuks või jääb arusaamatuks asjaolu, mis ilmselgelt on oluline (kohustus arvelduskontost teavitada on sätestatud EKS-s, tuletatud meelde kandideerijale antud meelespeas ja uuesti meelde tuletatud ERJK poolt saadetud e-kirjas) ja inimene on teadlik, et arvelduskontost tuleb teavitada, teeb inimene selle asjaolu endale selgeks. Nimetatud meelespeas ja ka ERJK poolt saadetud e-kirjas olid olemas kontaktandmed, kuhu küsimuste või probleemide korral pöörduda. Nimetatud võimalust ei ole Krista Mulenok arvelduskontost teatamise küsimuses kasutanud.

Kohtu hinnangul on nii Valimiskomisjon kui ka ERJK teinud endast kõik oleneva, et informeerida Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel osalevaid üksikkandidaate neile seadusest tulenevast kohustusest teavitada ERJK-d arvelduskontost, mida üksikkandidaat kasutab valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks. ERJK töökorra I peatüki

„Üldsätted“ punkti 1 kohaselt on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon erakonnaseaduse § 1210

alusel moodustatud komisjon, mis lähtub oma tegevuses erakonnaseadusest, haldusmenetluse seadusest, asendustäitmise ja sunniraha seadusest, muudest riigiasutuste tööd reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast töökorrast. Punkti 2 kohaselt on komisjoni ülesandeks erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi kontrollida tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele. Samuti on sätestatud EKS § 1210 lg

1, et ERJK kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad erakonnaseaduses sätestatud nõudeid. Kuigi sea le pannud kohustust tutvustada kõigile dusandja ei ole ERJK- üksikkandidaatidele neid puudutavaid seaduste sätteid, on komisjon heast tahtest seda korduvalt teinud. Ei saa eeldada, et kui vaatamata korduvatele teavitustele kandidaadid oma kohustusi ei täida, hakkavad ERJK töötajad kandidaatidega veel igaühega eraldi ühendust võtma.

6( ) Ühtlasi märkis kohus, et EKS ei võimalda ERJK l EKS § 12

-

15 sätestatud rikkumise korral teha üksikkandidaadile ettekirjutust. EKS §-s1211 sätestatud konkreetsed olukorrad, millal on ERJK- l võimalik ettekirjutust teha. ERJK l endal puudub ka pädevus viia läbi väärteomenetlus. Nagu -

kohus ka eelnevalt kirjutas, tuleneb EKS § 1220 lg 2, et EKS §-des 1214–1219 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei t ja lõikest kolm, et EKS §

- ja Piirivalveame -des 1214–1219

sätestatud väärteoasju arutab maakohus. Mis puutub Krista Mulenoki ennast õigustavatesse ütlustesse, et on olnud piisavalt hoolas, kuid komisjon oleks võinud ise teha märkuse puuduva arveldusarve numbri osas, pidas kohus vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas on Krista Mulenoki suhtes algatatud väärteomenetlus seoses arvelduskontost e-posti aadressil erjk@riigikogu.ee teavitamata jätmise eest, mitte aga selle eest, et Krista Mulenok ei ole teinud kõike endast olenevat, et seadust mitte rikkuda. Ühtlasi märkis kohus, et käesoleva väärteoasjas ei oma tähtsust Krista Mulenoki argument, et s end europarlamendi saadikukandidaadiks registreerides esitas ta valimiskomisjonile kautsjoni maksmise kohta pangast võetud väljavõtte, kus oli kirjas tema arveldusarve number.

Erakonnaseaduse § 125

lg 2 tuleneb üheselt, et üksikkandidaat teavitab valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutatavast arvelduskontost ERJK-d, mitte valimiskomisjoni. ERJK ei saa olla kindel, et kautsjoni maksmise tõendil olev arveldusarve number on just see, mida kasutatakse valimiskampaania kulutuste tegemiseks. Seepärast ongi ette nähtud kindel nõue teavitada nimetatud arveldusarvest ERJK-d e-posti aadressil erjk@riigikogu.ee. Ka tunnistaja selgitas kohtuistungil, et ERJK on saanud AO

valimiskomisjonilt kõik üldinformatsiooni, mis puudutab valimisel kandideerinud isikuid.

Kuna Vabariigi Valimiskomisjonile ekstra tulenevalt valimisseadusest ei tule pangakontot esitada, siis ilmselt ei ole valimiskomisjon seda ka oma salvestatavate või säilitatavate andmete hulka lisanud. Võimalik, et esitati kautsjoni maksmise tõend, millelt oli maksja pangakonto number näha, aga see ei kinnita, et kasutatakse seda kontot kõikide oma valimiskampaania kulutuste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb EKS-

- esitada pangakonto st tulenev nõue

number - - täita n ö kohaselt, ehk siis selliselt nagu see seaduses kirjas on. Arvelduskonto number tuleb teatada mitte Vabariigi Valimiskomisjonile, vaid ERJK-le. EKS § 125 lg 2 sätte tõlgendamisega seonduvalt märgib kohus järgmist: 01.04.2013.a jõustunud ja käesoleval ajal samas sõnastuses kehtiv EKS § 125 lg 2 sätestab, et üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid arvelduskontosid, millest ta on teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Seletuskirja erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde on nimetatud muudatuse kohta selgitatud alljärgnevat: i poolt valimiskampaaniaks“.

Seadusandja on üksikkandidaatide arvelduskontodest ERJK-d teavitamise sidunud valimisperioodiga ja sellega seonduvalt valimiskampaaniaga ehk on määratletud periood, millel on algus ja lõpp. Valimiskampaania ise algab mingist hetkest. Valimisperioodi algus ja tehtud kulutused ei ole seotud kandidaadi registreerimisega Valimiskomisjonis. Lugedes EKS § 125 lg

2 sõnastust võib üksikkandidaat valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks

7( ) kasutada vaid selliseid arvelduskontosid, millest on eelnevalt ERJK-d teavitanud. EKS § 128 lg

5 sätestab üksikkandidaadile kohustuse esitada aruande valimiskampaania kulude ja kasutatud vahendite päritolu kohta ning tulenevalt EKS § 128 lg 1 tuleb aruanne esitada ERJK-le komisjoni nõutud vormis ühe kuu jooksul valimispäevast alates. Sellest tulenevalt saab aruande esitamise kohustusega lugeda valimisperiood lõppenuks. EKS § 125 lg 2 ja § 128

lg 5

koostoimes tõlgendades on võimalik väita, et seadusandja on pidanud silmas, et arvelduskontost, mida üksikkandidaat kasutab valimiskampaania kulude tegemiseks ja tulude laekumiseks, teavitab üksikkandidaat ERJK-d enne reaalsete kulude tegemist ja tulude laekumist ja hiljem esitab aruande kulude ja tulude osas. EKS § 125 lg 2 teistpidisel tõlgendamisel tekib olukord, kus säte kaotab oma mõtte ja sellel puudub otstarve. Eelnevast johtuvalt on välistatud olukord, kus seadusandja sätestab seaduses mingi konkreetse tähtaja arvelduskontost teavitamiseks sarnaselt aruande esitamisega, kuivõrd igal kandidaadil tekivad valimiskampaania rahastamiseks kasutatavad tulud ja kulud erinevatel aegadel.

Seetõttu ongi seadusandja arvelduskontodest teavitamise sidunud iga kandideerija jaoks individuaalse valimisperioodi algusega. Arvelduskontost eelneva teavitamise eesmärgiks on tagada vajadusel hilisem kontrolli võimalus - kas arvelduskontolt on tasutud just aruandes näidatud summad (kas reaalselt olid sellised tulud ja kulutused nagu on aruandes kajatatud). Lähtudes seaduse seletuskirjast, on seadusandja eesmärgiks ennekõike üksikkandidaadi rahastamise süsteemi ja valimiskampaania aruandluse läbipaistvamaks muutmine. Tunnistaja AO selgitas kohtuistungil, et valimiskampaania kulutuste aruanne tuli esitada ERJK infosüsteemi elektrooniliselt.

Tema mäletamist mööda ei olnud aruande vormis endas kohta, kuhu pangakonto number kirjutada, kuna see tuli teatada juba enne, kui neid kulusid tulusid – tehti. Kui see kontonumber olekski aruandesse kirja pandud, siis ei oleks olnud see õigeaegne seadusesätte täitmine, kontonumbrist teavitamine ei oleks olnud õigeaegne. Komisjon on lähtunud alati printsiibis, et nad peavad seadust täitma ja nende arusaam EKS-st on olnud siiamaani selline, et kontonumbrist tuleb teavitada enne, kui hakatakse tegema valimiskampaaniaga seotud kulutusi, sh saama mingeid tulusid, sest tulud kulud on omavahel – seotud.

ERJK koosoleku protokoll nr 36 (lk 14-16) kinnitab, et 16.07.2014.a seisuga ei olnud Krista Mulenok enda arvelduskontost komisjoni teavitanud. Arvelduskontost teavitas menetlusalune isik ERJK-d 08.09.2014.a, mida kinnitas ka tunnistaja ZM kohtuistungil (lk 149). Seega teavitas Krista Mulenok ERJK- menetluse alustamist. Isegi d arvelduskontost peale tema suhtes väärteo kui K. Mulenok oli segaduses, millal arvelduskontost teavitada, oleks tal ka hiljemalt valimiskampaania aruande esitamisel olnud võimalik arvelduskontost teavitada. Kuid ka valimiskampaania aruande esitamisel ei esitanud K.

Mulenok valmiskampaania kulude ja tuludega seotud arvelduskonto numbrit. Selgitas, et aruande juures ei olnud vastavat rida, kuhu seda näiteks selgitusena märkida. Hoolimata sellest ei võtnud K. Mulenok ka kellegagi ühendust, et uurida arvelduskonto numbri teatamisega seonduvaid asjaolusid ja need endale selgeks teha. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isik ei teavitanud valimiskulutustega seotud arvelduskontost omal initsiatiivil üldse, vaid tegi seda alles siis kui tema suhtes oli alustatud väärteomenetlust.

ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespeal on samuti kirjas alljärgnev:“ erakonna nimekirjas kandideeriv erakonnast eraldi amisel kasutada vaid neid arvelduskontosid, millest nad on ERJK-d teavitanud.“

Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et EKS § 125 lg 2 kohaselt võib üksikkandidaat valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid

8( )

arvelduskontosid, millest ta on eelnevalt teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Tulenevalt eeltoodust on leidnud tõendamist, et Krista Mulenok, jättes teavitamata Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel valimiskampaania rahastamisel kasutatavast arvelduskontost, on oma sellise tegevusega rikkunud EKS § 125 lg 2, millega pani toime EKS § 1215

sätestatud väärteo, s.o. üksikkandidaadi arvelduskontost teavitamata jätmise.

Vastavalt - väärteomenetluse seadustiku § le kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kergemeelsust iseloomustab intellektuaalse elemendi seisukohast see, et isik nägi ette ehk pidas võimalikuks oma teos süüteokoosseisule vastava asjaolu teostumist, voluntatiivse elemendi seisukohast aga lootis, et koosseisupärane asjaolu siiski mingil põhjusel tegelikkuses ei realiseeru ehk lootmine selle vältimisele. Nõutav on, et isik peaks süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist konkreetselt võimalikuks. Nähtuvalt Krista

Mulenoki kohtuistungil antud ütlustest, luges ta seadusest, mis sanktsioonid võivad sellest tulla, tahtis seaduse silmis olla kõike õigesti teinud, kuid ei olnud 100 % kindel, et tegi kõik õigesti (tl 150). Seega pidas Krista Mulenok võimalikuks ja oli teadlik võimalikest tagajärgedest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-4-08 p 19 asunud seisukohale, et „ element -

- kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab ttesaabumisele (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 124-03 - RT III 2003, 32, 328, p et nii kaudse tahtluse kui kergemeelsuse ko kogemust ja teospetsiifikat arvestades adekvaatne ehk peab tuginema ei realiseeru tagajärjes (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-142-05 - RT III, 2006, 8, 70).“ Selleks, et isikule ette heita kergemeelsust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Käesolevas väärteoasjas seisnes menetlusaluse isiku Krista Mulenoki hoolsuskohustus selles, et tema, kui Euroopa Parlamenti kandideeriv isik, peab end kurssi viima seaduses Euroopa Parlamenti kandideerimiseks sätestatud nõuete ja kandidaadile esitatud kohustustega. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et luges valimiskomisjonist saadud juhendmaterjali, luges ka EKS-si ning sai aru, et valimiskulutuste tegemisega seoses tuleb teavitada arvelduskontost, kuid segaseks jäi, mis tähtajaks ning mis tähendab infobukletis sõna „eelnevalt“. Samuti kinnitas menetlusalune isik, et nägi ja luges

ERJK poolt 26.05.2014 saadetud meili, kus tuletati arvelduskontost teavitamise kohustust meelde. Mõtles, et kontonumbri võib teada anda ka koos aruandega. Kuivõrd K. Mulenokil on kõrgharidus, siis on eluliselt usutav, et piisava kohusetundlikkuse ja tähelepanelikkuse korral oleks ta lugenud ja saanud aru arvelduskontost eelneva teavitamise kohustusest. Seega, kui

Krista Mulenok oleks olnud piisavalt kohusetundlik ja tähelepanelik ning oleks piisava

9( ) hoolsusega teinud endale selgeks talle edastatud infovoldiku ja e-kirja sisu (st kuidas korrektselt arvelduskontost teavitada), selgitanud välja seaduses sätestatud nõuete mõtte ja täitmise tähtaja, ei oleks Krista Mulenok arvelduskontost teavitamise kohustust rikkunud. Seega pani menetlusalune isik Krista Mulenok väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Krista Mulenok on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. EKS § § 1215

näeb ette vastutuse valimisliidu või üksikkandidaadi poolt valimisteks sellise arvelduskonto kasutamise eest, millest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni on jäetud teavitamata ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

3. Harju Maakohtu 17. novembri 2014. a otsuse peale esitas apellatsiooni K. Mulenoki kaitsja

I. Västrik, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis väljendub põhistamiskohustuse rikkumises

, ning uue otsuse tegemist, millega lõpetada väärteomenetlus.

3.1. Kaebuses märgitakse, et VTMS § 148 p d 2 ja 3 sätestavad, et ringkonnakohus tühistab -

maakohtus tehtud otsuse järgmistel alustel: materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku § le 149 ja väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt käesoleva - seadustiku §-le 150. VTMS § 150 lg 1 p 7 sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui menetleja ei ole otsust põhistanud, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud, § 150 lg 2 sätestab, et kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Väärteoasjas 3-1-1-77-14 leidis Riigikohus (p 7) viitega lahendile 3-1-1-14-14, et üldjuhul, sh nt kohtuotsuse põhistuste ebapiisavuse või ebaveenvuse korral on kohtuotsuse

põhjendamiskohustuse rikkumine käsitletav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS §

399 lg 2 mõttes ( , . KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi

( ) tuleb

kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised. Põhjenduste puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohtuotsuse põhiosa jäetakse tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. Seadus räägib põhjenduste kui terviku, mitte üksikute põhjenduste puudumisest. Need põhimõtted kohalduvad ka väärteolahendi põhjendamiskohustuse rikkumisele.

Varasemalt on Riigikohus väärteoasjades leidnud (nt lahendis 3-1-1-122-12 p 9), et osade tõendite hindamata jätmine, põhistuste puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetluse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

3.2. Kaitsja leiab et maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohtuotsuse põhistused on osaliselt vastuolulised/osaliselt ebaveenvad/osalt on vastuolus tõenditega ning osad tõendid on jäänud hindamata. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes, juhul kui rikkumisi saab hinnata otsuse põhistamata jätmisega, on tegemist VTMS § 150 lg 1 p 7 rikkumisega. Kohus, jättes väärteomenetluse lõpetamata põhjusel, et teos puuduvad väärteo tunnused, rikkus VTMS § 29 lg 1. Vastavalt VTMS § 150 lg 1 p 1 on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega.

10 14 ( )

3.3. Kohtu põhjendused, miks ei saa lugeda K. Mulenoki poolt valmiskomisjonile enda kandidaadiks registreerimisel esitatud konto väljavõte kautsjoni tasumise kohta,

valimiskulude/tulude tegemiseks kasutatavast kontost teatamisena, ei ole veenvad. Apellant leiab jätkuvalt, et kautsjoni tasumise väljavõtte esitamist saab käsitleda valimiste tulude/kulude kontost teatamisena. Tunnistajad ja (ERJK tegevuses osalevad isikud) kinnitasid, et kindlat vormi, kuidas AO ZM

komisjoni kontonumbrist teavitada tuli, ei ole kehtestatud ning et komisjonile sai kontost teatada vabas vormis. Kontost teavitamise korda ei ole kehtestatud ka õigusaktidega. Infovoldikus märgitu, et kontost tuleb teatada meiliaadressil erjk@riigikogu.ee, ei ole käsitletav arvelduskontost teavitamise korrana (ülekuulatud komisjoni liikmed ise kinnitasid asjaolu, et vastavat korda ei ole). Kohtu järeldus, mille kohaselt on kehtestatud kindel nõue teavitada arveldusarvest ERJK-d e-posti aadressil

erjk@riigikogu.ee, ei ole põhjendatud. Kohtu seisukoht, et mille kohaselt ei saa kautsjoni tasumise kviitungi (kus on näha konto, millelt kautsjon tasuti) esitamist käsitleda valimiskulude/tulude tegemiseks kasutatava arveldusarvest teavitamisena, ei ole põhjendatud. Kautsjoni tasumist loeks mõistlikult arutlev inimene, kes kandideerib valimistel, enda valimistega seonduvaks kuluks. Kautsjoni tasumise kviitungilt on näha, milliselt arvelduskontolt on summa tasutud. Kui konto number on selliselt haldusorganile teatavaks tehtud, saab mõistlikult arutlev inimene eeldada, et valimiskulude/tulude arveldusarve on haldusorganile teada.

Kohus leidis, et ERJK ei saa olla kindel, et kautsjoni maksmise tõendil olev arveldusarve number on just see, mida kasutatakse valimiskampaania kulutuste tegemiseks. Tõepoolest on võimalik, et isik kasutab valimistel ka muud arveldusarvetarvet, aga see olukord saaks olla käsitletav teavitamiskohustuse rikkumisena (ka juhul kui isik saadab ERJK komisjonile e-kirja, tehakse valmistega seonduvaid tehinguid). Kohtu seisukoht, et asjaolu, et komisjon ei saa olla kindel selles, et kautsjoni tasumise arvenumber on just see, mida kasutatakse valimiskulude tegemiseks ja seetõttu ei ole kautsjoni tasumise maksekorralduse esitamine käsitletav arveldusarvest teavitamisena, ei ole põhjendatud.

Kohtu järeldus, et ka see, et kautsjoni tasumise kviitung ei esitatud ERJK-le, vaid valimiskomisjonile ( ), tähendab seda, et teavitamiskohustust on rikutud ja toime on pandud väärtegu, ei ole põhjendatud.

Kaitsja leiab, et ERJK ja valimiskomisjon peavad lähtuma oma tegevuses muu hulgas põhiseadusest ja haldusmenetluse seadusest, milledest tuleneb, et organ peab lähtuma hea halduse tava põhimõttest. kinnitas, et ERJK saab valimiskomisjonilt üldinformatsiooni, AO seega on tegemist organitega, kelle tegevuses on seonduvalt valimistega puutumus. Kui isik on valimiskomisjonile edastanud teabe valimistega seonduvast kontost kautsjoni tasumise kviitungi näol, peaks valimiskomisjon lähtudes hea halduse tavast selle teabe edastama ERJK- le, kui ERJK-l on vaja infot kontonumbri kohta, saaks ta välja selgitada, kas kontonumbri kohta on andmed olemas. Kaitsja leiab, et kautsjoni tasumise kontoväljavõtte esitamisega valimiskomisjonile on kontost informeerimise kohustus täidetud. Kohtu seisukoht, mille koha

selt K. Mulenok on toime pannud väärteo, ei ole põhjendatud.

3.4. Kohtu seisukohad seoses sellega, kuidas isik peab aru saama, millal tuleb kontost teavitada, on vastuolulised. Kohati saab järeldada, et kohus ei pea võimatuks, et kontost teavitatakse ka peale valimiste toimumist (kohus viitab ERJK 26.05.2014 (peale valimisi saadetud e-kirjale), kus tuletati meelde arveldusarve teavitamise kohustust). Samuti heideti ette, et alles

11 14 ( ) väärteomenetluse ajal ( eomenetlust) saatis K. Mulenok teabe konto kohta.

3.5. Kohus tõi välja, et selleks, et isikule ette heita kergemeelsust, peab tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. K. Mulenoki hoolsuskohustus seisneb selles, et tema, kui Euroopa Parlamenti kandideeriv isik, peab ennast kurssi viima kandidaadile esitatud kohustustega. Kuivõrd K. Mulenokil on kõrgharidus, siis on eluliselt usutav, et piisava kohusetundlikkuse ja tähelepanelikkuse korral oleks ta saanud aru arvelduskonto eelneva teavitamise kohustusest.

Kohus on seejuures jätnud tähelepanuta asjaolu, et ERJK-s tegutsevad isikud (kes peaksid ormeeritud isikud seonduvalt kandidaatide kohustustega) pidasid ise võimalikuks, et teave esitatakse peale valimisi ja seega peale kulutuste tegemist (vt 26.05.2014 peale valimisi saadetud kiri). Olukorras, kus isiku kohustuste täitmise kord ja viis on jäetud kehtestamata, rakendas K. Mulenokile parimaid pingutusi, et enda kohustusi täita – pakkus telefonikõnes ERJK le kulude tulude konto väljavõtte esitamist. ERJK ei soovinud - nimetatud kontot.

Kohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et tulenevalt 21.07.2014 väärteomenetluse alustamise teatest ei mõistnud enamus üksikkandidaatidest (sh IT, KO SM, TT) vajadust saata eraldi e- , kiri asjaolu viitab sellele, et e-kirja saatmise kohustus ei olnud selgelt arusaadav. –

K. Mulenok ei oleks selles olukorras pidanud aru saama, et peab tegema seoses kontonumbri esitamisega mingeid täiendavaid toiminguid. K. Mulenoki tegevuses puudub süü.

3.6. Hindamaks, kas on tegemist õigusvastase teo, süüga on kohus jätnud põhjendamatult hindamata alljärgnevad tõendid - ERJK esindaja 08.09.2015 2 e-kirja ja e-kirjad vanemuurija TG-le (tl 75; 139-140; 143-144) . Nendest tuleneb, et ERJK esindaja leiab, et väärtegu ei ole toime pandud ja edastab vastava seisukoha ka kohtueelsele menetlejale.

3.7. Kuivõrd puudub õigusvastane tegu ja puudub süü, oleks maakohus pidanud väärteomenetluse lõpetama

3.8. Apellant ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 3.9. kulude suuruse kohta (arve

Kaebusele on lisatud tõendid menetlus d ja konto väljavõte):

- 03.01.2015 arve nr 1501200 (100.- EUR+km/h; 2 h, kokku 240.- EUR (koos käibemaksuga – määruskaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtusse);

- 06.06.2015 arve nr 1506203 (100.- EUR+km/h; 3 h, kokku 360.- EUR (koos käibemaksuga – apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine); -

Konto väljavõte summade tasumise kohta. Kokku on menetluskulud 600 EUR, mis kaitsja palub

. välja mõista

4. Kuivõrd võtta ei soovi kaebuses teatati ringkonnakohtule, et kohtuistungist apellant osa ,

saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele - menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja oli nõus kirjaliku menetlusega menetleja esindaja hinnangul ei . Kohtuvälise

esitanud Krista Mulenok õigeaegselt valimiskampaanias kasutatud arvelduskonto numbrit

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile, ei enne kulutuse tekkimist ega enne

12 14 ( )

valimiskampaania kuluaruande esitamist. Seega on tema teos täidetud igal juhul süüteokoosseisu objektiivne külg. Selles osas nõustub kohtuväline menetleja Harju Maakohtu 17.11.2014. a põhistustega ning ei hakka neid motiive uuesti refereerima. Subjektiive külje osas on kohtuvälise menetleja seisukoht, et menetlusalune isik pani väärteo toime hooletusest. Vastavalt KarS § 18 lg 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tol hetkel ei teadnud Krista Mulenok süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, aga hoolikamal suhtumisel ja tutvumisel Euroopa Parlamendi valimiste 25.05.2014. a valimiskampaania aruande esitamise meelespeaga, oleks ta pidanud ette nägema, et arvelduskontodest tuleb teavitada eelnevalt Erakondade Rahastamise Järelevalve

Komisjoni, sest see on infovoldikus sõnaselgelt kirjas koos vastava e-posti aadressi viitega.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku esindaja poolt viidatud

Erakondade Komisjoni esindaja 08.09.2014. a e-kirja puhul on Rahastamise Järelevalve LI

tegemist ühe arvamusega rikkumise tehiolude kohta. Menetluse käigus on kogutud ka teisi tõendeid teo kohta, mida Harju Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud. Väärteo ajendi ja aluse esinemisel on kohtuvälisel menetlejal kohustus menetlus läbi viia. E kiri näitab, et -

menetlusaluse isiku käitumises puudus tahtlus, kuid ei näita väärteokoosseisu puudumist. Vastavalt KarS § 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Samuti ei nõua EKS § 1215 koosseisuliste tunnustena tahtlust ning kahju tekkimist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja kaebuses esitatud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu otsuse tühistamise väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu nagu nähtub ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahendist . Nimelt, 3-1-1- 77-14, on p e puudumisega õhjendus tegemist eeskätt siis, kui puudub põhjendus kui tervik, mitte üksikute põhjenduste puudumisel. Käesoleval juhul on maakohtu otsus põhistatud ja maakohus on

lgitav on maakohtu kujunemine hinnanud tõendeid igakülgselt ning jä mõttekäigu analüüsitud tõenditele tuginevalt, mille pinnalt kohus jõudis põhjendatult veendumusele, et K. Mulenok on toime pannud temale etteheidetava süüteo tu mõttekäik on käesoleval juhul . Koh

kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine on seostatud tuvastatud asjaoludega.

Maakohus on otsuses väljatoodud tõendeid uurinud, neid igakülgselt analüüsinud ja neile hinnangu andnud ja lõpuks jõudnud põhjendatult järelduseni süüteo toimepanemises K. Mulenoki poolt. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Küsimust ei ole käesoleval juhul selles, et K. Mulenok jättis õigeaegselt (eelkõige enne kulude ja tulude tekkimist, kuid hiljemalt valimiskampaania aruande esitamisel) teavitamata ERJK-d Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel valimiskampaania rahastamisel kasutatavast üksikkandidaadi arvelduskontost, mida kasutas valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks. Seda on sisuliselt kinnitanud ka K. Mulenok ise, leides aga samas, et ta ei ole süütegu toime pannud, sest ta suhtles ERJK ametnikuga, kes ei teavitanud teda arvelduskonto teavitamise vajadusest. Samas, K. Mulenok ametnikuga suheldes ei küsinud ametnikult seda, kas, kellele, kuhu ja millal kontost on vaja teada anda, vaid tundis huvi vaid selles osas, kas konto väljavõte on v ERJK õigeaegse aja esitada, mida aga vaja ei olnud. Seega, kontost teavitamata

jätmisega on K. Mulenok toime pannud süüteokoosseisu EKS § 1215

. K. järgi Mulnoki puhul ei ole , ringkonnakohus tõusetunud küsimust tahtlikus süüteo toimepanemises nõustub maakohtuga, et K. Mulenok pani süüteo toime ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on aga ettevaatamatu tegu. Antud juhul ringkonnakohus väärteona karistatav ka nõustub maakohtuga ka selles, et tegu oli toime pandud kergemeelsusest. Nimelt kergemeelsuse puhul peab isik konkreetselt pidama võimalikuks oma teos süüteokoosseisule vastava asjaolu

13 14 ( )

teostumist, . Maakohtus toimunud kohtu

kuid loodab selle vältimist istungil antud ütlustest

nähtub, et K. Mulenok oli tutvunud ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespeaga, kus on eraldi kastis välja toodud, et valimiskampaania rahastamisel võib kasutada vaid neid arvelduskontosid, millest on eelnevalt

ERJK-d teavitatud ning kõrval on eraldi välja toodud ka see, et arvelduskontodest tuleb komisjoni teavitada aadressil: . Samuti oli K. Mulenokile saadetud erjk@riigikogu.ee 26.05.2014. a e-kiri ERJK-st, kus lisaks meeldetuletusele esitada valimiskampaania aruanne kuu jooksul, oli välja toodud ka kohustus viitega EKS § 125 lg 2 teavitada komisjoni

arvelduskontost, mida kandidaat kasutab valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks. Viidatud ed kirjas olid välja toodu ka kontaktid, kuhu pöörduda probleemide ja küsimuste korral, K. Mulenok aga ERJK poole konto teavitamisega seotud küsimusega ei pöördunud. K. Mulenok kinnitas maakohtus kohtuistungil, et ta luges ka seadusest, mis sanktsioonid . K. Mulenok võivad sellest tulla, kuid ei olnud 100 % kindel, et tegi kõik õigesti oli seega teadlik kohustusest teavitada valmiskampaania raames kasutatavatest kontode st

ERJK-d, kuid ometi seda ei teinud. Isikut oli sellest eelnevalt informeeritud ja isikul oli võimalus ka üle küsida, kui ta millestki aru ei saanud, mida K. Mulenok ka tegi, täpsustamata aga konkreetset küsimust. Küsimust ei ole selles, et K. Mulenok Euroopa Parlamenti kandideeriva isikuna oleks pidanud ennast kahtlemata kurssi viima kandidaadile esitatud kohustusteg seega a, kuid jättis selle hoolsuskohustuse täitmata. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kui K. Mulenok oleks olnud piisavalt kohusetundlik ja tähelepanelik ning oleks piisava hoolsusega teinud endale selgeks talle edastatud infovoldiku ja e-kirja sisu ja konto esitamise eelneva nõude, ei oleks K. Mulenok arvelduskontost teavitamise kohustust rikkunud. 6.

omenetluse Seejuures ei kummuta teo õigusvastatust ja süüd asjaolu, et K. Mulenok väärte alustamisel tema suhtes lõpuks ka kontonumbrist ERJK teavitas, sest mõistlik inimene -d (kelleks kõrgharidusega Euroopa Parlamenti kandideeriv isik kahtlemata on) pidi kajastatust aru saama, et kontost oleks pidanud teavitama juba enne kulutuste tegemist, aga tulenevalt ekirjast, hiljemalt aruande esitamise ajaks, mitte aga alle Samuti s väärteomenetluse alustamisel. ei kummuta seda kautsjoni tasumise kviitungi esitamine valimiskomisjonile, sest lisaks sellele, et kontost pidi kandidaat teavitama mitte valimiskomisjoni, vaid ERJK- samuti d, et tähenda

iseenesest asjaolu, et kautsjoni ta seda, et sama kontot sumise kviitungil on näha konto kasutatakse valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks. Samuti oli mitmelgi üksikkandidaadil mitu kontot, mida selleks kasutati. Nõustuda ei saa ka kaebuses tooduga nagu kohus jättis hindamata tõendid, mis välistavad õigusvastase teo ja süü, nimelt ERJK esindaja

08.09. e-kirjad ja e-kirjad vanemuurija -ile, millest tuleneb kaebuse kohaselt, et ERJK TG esindaja leiab, et väärtegu ei ole toime pandud ja edastab vastava seisukoha ka kohtueelsele menetlejale. Esiteks vajab -kirju ka uurinud. Teiseks on märkimist, et maakohus on viidatud e

viidatud e-kirjade puhul tegemist ERJK ühe ametniku arvamusega, mitte komisjoni ühtse seisukohaga, kes ise politsei poole väärteomenetluse läbiviimiseks pöördus. Viidatud e-kirjast ei saa aga samuti kuidagi välja lugeda kaebuses esitatud meelevaldset arvamust, et väärtegu ei ole üldse toime pandudki, vaid e kirjavahetusest nähtub, et ametnik on pöördunud uurija poole -

menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, mitte selleks, et tegu pole toime pandud.

Ajen nevalt 08.09.2014. a kell 13.03 saadud edatud on ametniku käitumine kahtlemata eel kirjast, kus K. Mulenok teatab oma kontonumbri ning väljendab pahameelt ERJK töökvaliteedi osas, et vaatamata toimunud telefonivestlusele teda ei teavitatud puudustest teatamata jäänud konto näol ERJK konsultandi arvamus menetluse lõpetamise võimalikkuse kohta otstarbe . kuse kaa asa aidata olukorra lutusel, olukorras, kus ta möönab, et oleks ehk ka omalt poolt saanud ka paremale lahendamisele, ei muuda aga iseenesest olematuks asjaolu, et nii maakohtu poolt välja toodud põhjendustel kui ka ringkonnakohtu poolt väljatoodu pinnalt ei ole kahtlust selles, et K. Mulenok on toime pannud süüteo EKS § 1215 järgi, mille eest teda maakohus põhjendatult ka rahatrahviga karistas. Kusjuures küsimust pole olnudki selles, justkui oleks K. Mulenok

14 14 ( )

tahtlikult oma kontot või kulutusi varjanud, tahtlus ning kahju tekkimine ei ole aga koosseisulise tunnusena nõutavad.

Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.

7. Kuivõrd karistust apellatsioonis ei vaidlustata, siis selles osas ringkonnakohus ka seisukohta ei võta.

8. Mis puutub aga menetluskuludesse, siis seoses tekkinud kuludega tulenevalt Riigikohtusse määruskaebuse esitamisega, oleks vastava taotluse pidanud esitama Riigikohtusse, kes oleks pädev nende poolt lahendatava määruskaebuse ja sellega tekkinud kulude lahendamise otsustamiseks, ringkonnakohtul selles osas pädevus puudub.

Seoses apellatsiooni esitamisega tekkinud kuludega jäävad need KrMS § 185 lg aga -st 2 tulenevalt selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud, s.o K. Mulenok.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 145 lg 1 ja 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 17. novembri 2014. a otsuse muutmata.

Meelika Aava

Julia

Katškovskaja Pavel Gontšarov

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/