3-15-1176/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1176 Kohtuasi OÜ ATKO Liinid kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10.02.2015 otsuse nr 2-5.7/390 ja 06.04.2015 vaideotsuse nr 2-5.7/645-3 tühistamiseks ning 2015. aasta märtsikuu eest makstava toetuse vähendamise keelamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: OÜ ATKO Liinid, esindaja Keijo Lindeberg Vastustaja: Kohtla-Järve linn, esindaja Jevgeni Solovjov Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 24.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS ATKO Liinid (käesoleval ajal OÜ ATKO Liinid, edaspidi kaebaja) vahel on mais 2013 sõlmitud Kohtla-Järve linna bussiliinide avaliku teenindamise leping (tl 10-16). 10.02.2015 vormistati Kohtla-Järve Linnavalitsuses teade nr 2-5.7/390 (23-25), milles kirjeldati OÜ ATKO Liinid poolt toimunud lepingu rikkumisi, otsustati rakendada tema suhtes 700 euro suurust leppetrahvi ja vähendada selle summa võrra talle märtsi kuu eest makstavat toetust. 06.04.2015 koostatud vaideotsusega nr 2-5.7/645-3 (tl 33-37) jäeti otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 26-32) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud lepingu täitmisega seonduv kirjavahetus (tl 17-18 ja 42-55) sõidulehtvolitus (tl 38), töölepingu nr 222 erakorralise ülesütlemise avaldus (tl 39), bussijuhtide 24.08.2014 töögraafik (tl 40) ning 16.02.2015 ühistranspordi lahendamiseks toimunud poolte esindajate koosoleku protokoll (tl 41).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 06.05.2015 koostatud kaebuses (tl 2-9) kaebuses palus kaebaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10.02.2015 otsus nr 2-5.7/390 ja 06.04.2015 vaideotsus nr 2-5.7/645-3 tühistada ning keelata talle 2015. aasta märtsikuu eest makstava toetuse vähendamine. Ta ei väitis, et on juba pikemat aega olnud vastustajaga erineval arusaamisel sellest, milliseid vahejuhtumeid saab pidada lepingu rikkumisteks ja mis tingimustel on väidetavad rikkumised talle etteheidetavad. Ta väitis, et tegemist on üldsõnalise tüüptingimusi sisaldava lepinguga, mille sisu üle polnud tal võimalik läbirääkimisi pidada ning lisas, et suurem osa asjaoludest, mida on võimalik lepingu rikkumisena käsitleda, pole tema kontrolli all. Seejuures märkis ta ära, et bussijuht läbis enne vahetuse algust joobekontrolli, alkoholi tarbimine toimus aga vahetuse kestel, kus järelevalve teostamine polnud enam tema võimuses ning pidas veootste ära jäämise käsitlemist eraldi rikkumisena põhjendamatuks väites, et see oli tingitud bussijuhi töölt kõrvaldamisest. Veel väitis kaebaja, et kuna leppetrahvi nõudmisest ei teatatud mõisliku aja jooksul, polnud selle nõudmiseks enam alust ning liinide korrapärases teenindamises esinenud häirele kohene reageerimata jätmine tekitas talle õiguspärase ootuse, et vahejuhtumit ei käsitletagi lepingu rikkumisena. Lisaks väitis kaebaja veel ka, et vastustaja teeb süüdistuste esitamisega ettevalmistusi selleks, et temaga sõlmitud leping rikkumiste põhjendusel üles öelda. 01.07.2015 koostatud täiendavas seisukohas (tl 98-100) väitis kaebaja, et haldusakti andmisel on ületatud kaalutluse piire, sest leppetrahvi kohaldamine oli seaduse järgi välistatud. Ta selgitas, et kuna bussijuhtide suhtes teostatakse rutiinset joobekontrolli, on sõidulehele löödud tempel piisav ning kõigi asjaolude dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine oleks ebamõistlikult koormav. Lisaks esitas ta oma seisukohad ka vastustaja vastuse kohta ning palus tunnistajana üle kuulata Kohtla-Järve piirkonna juht, kes saab selgitada, kuidas toimub bussijuhtide joobekontroll ja millised on võimalused kontrollida nende joovet pärast liinile saatmist. 13.07.2015 edastas kaebaja esindaja taotluse ja kuludokumendid (tl 104-117) riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 2117,40 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks.

3. Kohtla-Järve linna (edaspidi vastustaja) kirjalikus vastuses (tl 89-90) peeti otsust ja vaideotsust õiguspärasteks, paluti kaebus rahuldamata jätta ning esitati vastuväited kaebaja väidetele. Muuhulgas märkis vastustaja, et kaebaja kui busside valdaja kohustus on tagada, et oleks välistatud bussi juhtimine joobes isiku poolt. Sõidulehel olevat templit „VÄLJA LUBATUD“ ei pidanud ta piisavaks tõendiks ning lisas, et kaebaja tegevus ei ole vabandatav ka seetõttu, et vahejuhtumist teatati alles kolme päeva möödumisel. Leppetrahvi kohaldamise mõistliku tähtaja ületamise väidete osas viidati vaideotsuse seisukohtadele ja märgiti, et ei peeta nende kordamist vajalikuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vaidlustatud teatest nähtuvalt on kaebajale ette heidetud mitmeid erinevaid rikkumisi, kuid leppetrahvi on otsustatud rakendada üksnes 24.08.2014 toimunud bussi joobes juhtimise ja kolme ära jäänud veootsaga seoses. Kaebuse punktis 2.1.12 on selle esitaja märkinud, et ei peatu seetõttu pikemalt ülejäänud väidetavatel rikkumistel. Samal põhjusel piirdub ka kohus üksnes 24.08.2014 toimunule hinnangu andmisega ega käsitle teisi teates loetletud rikkumisi ja nendega seotud dokumentaalseid tõendeid.

5. Kaebaja kohustused vastustaja ees on reguleeritud Kohtla-Järve linna bussiliinide avaliku teenindamise lepingus. Selle punktidest 4.1, 4.3, 4.4, 4.5.1 f, 5.3.1 ja 5.3.2 lähtuvalt on ta lepingule alla kirjutades võtnud endale kohustused teostada sõitjate vedu kooskõlas õigusaktidega, tagada lepingu kehtivuse perioodil sõitjate igakülgselt ohutu vedu sõiduplaanides ettenähtud liinidel ja kellaaegadel ning korraldada selleks oma asutuse ja sõidukijuhtide töö nii, et oleks tagatud asendusbusside olemasolu ja liinile saatmise juhul, kui mõni buss rikke tõttu liinile minna ei saa või on liini teenindamise katkestanud. Vedaja kohustus tagada veoteenuse kvaliteet ja sõitjate sõiduplaanis ettenähtud ajal ning kõigile ohutusnõuetele vastav kohale toimetamine on kirjas ka majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrusega nr 141 kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 5 lg-s 1. Käesoleval juhul pole kaebaja oma eelloetletud kohustusi täitnud, sest 24.08.2014 jäi ühel liinil kolm väljumist joobes bussijuhi juhtimiselt kõrvaldamise tõttu ära. Sellist olukorda on võimalik käsitleda teates viidatud lepingu punktis 5.3.1 kehtestatud lepingu tingimuste kohase sõitjateveo korraldamise kohustuse ja liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sõidukijuhile esitatud nõuete rikkumisena.

6. Vedaja vastutust ja talle rikkumiste eest kohaldatavaid sanktsioone käsitleb lepingu punkt 8. Selle alapunkti 7 annab tellijale õiguse nõuda vedajast tingitud asjaolude tõttu ära jäänud veootsa eest leppetrahvi ära jäänud veootsa kuni kolmekordsele maksumusele vastavas summas, kuid mitte vähem kui 200 eurot. Alapunkt 9 näeb aga ette õiguse nõuda kuni 100 euro suurust leppetrahvi ka muude lepingu tingimustest tulenevate kohustuse rikkumise eest, mis puudutavad sõidukijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmist, kui mõnest konkreetsest sättest ei tulene teistsugust sanktsiooni. Seejuures ei ole pooled ette näinud, et leppetrahvi ei kohaldata, kui rikkumised on omavahel seotud ja mitu järjestikust veootsa ära jäämist on tingitud samast asjaolust. Seetõttu on võimalik sätestatut tõlgendada üksnes nii, et leppetrahvi saab kohaldada iga rikkumise ja iga ära jäänud veootsa eest. Vaidlusaluses teates käsitletud leppetrahvid lähtuvad eelnimetatust, sest kolme veootsa ära jäämise eest on kaebajale kohaldatud kokku 600 euro suurust leppetrahvi ja bussi joobes juhtimisega seotud rikkumise eest veel ka 100 euro suurust leppetrahvi. Sellega ei ole vastustaja ületanud oma volituste piire, vaid on täpselt järginud talle lepinguga antud õigusi.

7. Kaebaja ei eita küll seda, et 24.08.2014 pidasid politseiametnikud liinil nr 21 kinni joobes juhi ja seetõttu jäi sellel liinil kolm väljumist ära, kuid väidab, et on käitunud igati kohusetundlikult ja tegemist oli temast olenematute asjaoludega. Seejuures pole ta aga arvestanud, et busside komplekteerimine nõuetele vastavate bussijuhtidega ning sõiduplaanide järgimine on lepingu punkti

4 vastavate alapunktide kohaselt ta enda kohustus. Seega oli tegemist just temast tingitud asjaolu tõttu toimunud rikkumistega. Samuti on kaebajal tähelepanuta jäänud lepingu punkt 10, mille kohaselt eeldatakse, et rikkumine on vabandatav üksnes vääramatu jõu korral, milleks loetakse vaid asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mille arvestamist ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes lepingu sõlmimisel oodata.

8. Võimalus, et mõni bussijuht võib mingil isiklikul põhjusel sõidukõlbmatuks osutuda ja seetõttu veootste ära jäämise põhjustada, on olukord, mida pidi lepingu sõlmimisel ja sellega võetud kohustuste täitmise korraldamisel kindlasti ette nägema ja arvestama. Seetõttu ei saa seda pidada rikkumist vabandavaks vääramatuks jõuks, vaid olukorraks, mida saanuks tähelepanelikuma suhtumisega ette näha ja vastava töökorralduse abil ka vältida. Bussijuhtide 24.08.2014 tööjaotusele on märgitud, et sel päeval oli alates kella 14.00 üks asendusjuht olemas. Kriminaalasja nr 1-14-7028 kohta kohtute infosüsteemi vahendusel kätte saadavatest materjalidest nähtuvalt tabati joobes bussijuht kell 15.10. Kaebaja pole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, millest nähtuksid takistused, mis ei võimaldanud tal kuidagi asendusjuhti koheselt liinile saata, vaid suutis seda teha alles kell

17.05 peale seda, kui kolm veootsa olid juba ära jäänud. Kindalasti ei saa olukorda õigustada kaebuse punktis 2.1.17 sisalduvad väited, et reservis bussijuhtidega kontakti saamine ja nende liinile toimetamine ei toimu silmapilkselt ning oli pühapäev ja asendusjuht pidi oma plaanid katkestama.

9. Vabandatav pole ka olukord, kus bussijuht liini teenindamise ajal alkoholi tarvitab. Ka seda saanuks vastava personali hoolikama valiku puhul vältida. Lisaks omavad siinkohal olulist tähendust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-d 1 ja 2. Neis sätestatu kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses või oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandusvõi kutsetegevusega või kohustuste täitmisega. Antud juhul on niisugune seos vaieldamatult olemas, sest kaebaja kasutas joobnuna bussi juhtinud isikut oma lepinguliseks põhikohustuseks oleva sõitjate vedamise teenuse täitmisel ning kuna liiklusseaduse eelnevalt juba osundatud § 69 lg 1 ei luba sõidukit joobnuna juhtida, olid sellest isikust tulenenud asjaolud nende kohustuste täitmisega ka vahetult seotud. Seda olukorda ei muuda kuidagi kaebaja väited, et ta on teinud kõik endast oleneva, kuna bussijuht läbis enne liinile minekut joobekontrolli ega ka see, mida võiks tema teeninduspiirkonna juhist tunnistaja selgitada selle kohta, kas üldse ja millised täpselt olid võimalused bussijuhi hilisemaks kontrollimiseks.

10. Arusaamatuks jääb kaebaja tuginemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 141 p-le 3. Antud juhul ei käi vaidlus leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevate kohustuste, vaid lepinguliste põhikohustuste täitmise üle, mille rikkumise eest on pooled sanktsioonina ette näinud muuhulgas leppetrahvi kohaldamise. Arusaamatud on väited ka selle kohta, et tegemist on tüüptingimusi sisaldava lepinguga, mille sisu üle polnud kaebajal võimalik läbirääkimisi pidada. Lepingu punktist 1.4 järeldub, et see sõlmiti riigihanke tulemusel. Seega pidi tulevase lepingu sisu kaebajale teada olema veel enne, kui ta üldse otsustas hankemenetluses osaleda. Kui hanke tulemusena sõlmitava lepingu tingimused ei olnud talle vastuvõetavad, saanuks neist lähtuvat vastutust vältida hankemenetluses mitte osaledes, endale lepinguga võetud kohustuste nõuetekohast täitmata jätmist see aga ei vabanda. Veel on arusaamatu ja asjakohatu tuginemine lepingu punktis 8.6 nimetatud liiklustakistusele. Joobes juhi roolist kõrvaldamine pole käsitletav liiklustakistusena ning kaebajale ei ole nimetatud punktist lähtuvat leppetrahvi üldse määratudki.

11. Eelnevalt juba käsitletu kõrval heidab kaebaja vastustajale ette ka VÕS § 159 lg 2 rikkumist. Nimetatud sätte kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teata teisele poolele leppetrahvi nõudmisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendites nr 3-2-1-15-08 ja nr 3-2-1-44-09 asunud seisukohale, et mõistlik aeg selle sätte tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning tuleb kindlaks määrata konkreetsete asjaolude ja poolte käitumise alusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Antud juhul on kaebajale süüks pandud rikkumised aset leidnud 24.08.2015 ning vastustaja on vaideotsuses ise kinnitanud, et veootste ära jäämist puudutav osa rikkumisest sai talle ebaregulaarsete veootste aruandest teatavaks juba 27.08.2015. Samas väidab ta aga, et aruandesse polnud märgitud midagi bussi joobes isiku poolt juhtimise kohta ning ta tuvastas selle asjaolu alles käesoleva aasta jaanuarikuus vastava kohtuotsusega kohtulahendite registris tutvudes. Puuduvad tõendid, millised saaksid selle väite ümber lükata. Kuna just nimetatud asjaolu annab leppetrahvi määramise kaasa toonud rikkumistele erilise kaalu, pole bussi joobes juhtimist puudutava rikkumise eest määratud leppetrahvi osas üldse mingit viivitust, muus osas aga saab ligikaudu viie kuu pikkune viivitus asjaoludest ja kaebaja käitumisest lähtuvalt mahtuda mõistliku aja piiridesse.

12. Lisaks leppetrahvi kohaldamisele on vastustaja vähendanud avaliku teenuse lepingu punkt 8.10 alusel 700 euro võrra ka kaebajale märtsi kuu eest makstavat toetust. Kuna nimetatud punkt annab vastustajale kui avaliku bussiliiniveo tellijale õiguse leppetrahvi rakendamise korral vähendada vastava rahasumma ulatuses toetusena makstavat summat, on teade ka selles osas igati õiguspärane.

13. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus pidada Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt kaebajale 10.02.2015 väljastatud teadet ja selle peale esitatud vaide kohta 06.04.2015 tehtud vaideotsust õigusvastasteks, neid tühistada ning kohaldada kaebaja poolt soovitud keeldu. Seega jääb kaebus kõigi selles esitatud nõuete osas rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud 2117,40 euro suurune menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel hüvitamata. Vastustaja oma kulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane