2-15-6996/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-6996

Tsiviilasi

XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

18.06.2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: XXXOÜ (reg.kood: XXX; asukoht:

XXX)

Ajutine

pankrotihaldur:

Indrek

Lepsoo

(IK37611282726; asukoht: Roseni 7, Tallinn 10111; e-

post: indrek@pankrotihaldur.ee; tel.nr: +372 50 97 167

ja faks: +372 6 645 135)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 30.06.2015 taotlus XXXOÜ äriregistrist kustutamise

tähtaja edasilükkamiseks kuue kuuni. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood

37611282726) likvideerib XXXOÜ (registrikood XXX) kuue kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

Enne kuue kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada XXXOÜ (registrikood

XXX) äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti kirjalikul

nõusolekul.

3. Kohustada Maksu- ja Tolliametit tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise

halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot. Rahasumma tuleb kohtu

deposiiti tasuda hiljemalt 29.07.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank,

EE221700017003510302

Nordea

Bank

AB

Eesti

filiaalis

või

EE513300333522160001 Danske Bank AS-is. Makse selgituses märkida „deposiit

likvideerimiskulude katteks kohtuasjas nr 2-15-6996“. Kohtule esitada määratud

tähtaja jooksul maksekorraldus või maksmise kontrollimist võimaldavad andmed.

4. Maksu- ja Tolliamet kohustub teavitama kohut ja XXXOÜ ajutist pankrotihaldurit

XXX (ik XXX) vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse tulemustest.

5. Vabastada ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) alates

XXXOÜ (registrikood XXX) äriregistrist kustutamisest.

6. Määrata XXXOÜ (registrikood XXX) dokumentide hoidjaks XXX (isikukood XXX).

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) tasu

suuruseks 960 eurot (sealhulgas käibemaks 160 eurot) ning kulude suuruseks 55 eurot

(sealhulgas käibemaks 9,17 eurot).

8. Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo

(isikukood 37611282726) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 960 eurot (sealhulgas

käibemaks 160 eurot) ning kulude katteks 55 eurot (sealhulgas käibemaks 9,17 eurot).

9. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726)

pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning

kanda

hüvitatav

summa

OÜ

INC

Partner

(registrikood

11008111,

a/a

XXXXXXXXXXXXXXXXXX).

10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

11. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

12. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

13. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

07.05.2015 esitas XXXOÜ (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

21.05.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine haldur esitas 16.06.2015 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul puudub

igasugune turuväärtust omav vara, mis võimaldaks katta edasisi pankrotimenetluse kulusid,

kohustusi on kokku vähemalt 33 496,90 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt

maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ning puuduvad igasugused väljavaated sellisel

kujul tegevuse jätkamiseks (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). XXXOÜ majandustegevuse jätkamine või

tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul

tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda 2014.a. oktoobrikuud, mil Maksu- ja

Tolliamet koostas maksuotsuse suurendades võlgniku käibemaksukohustust kokku summas 24

908,33 eurot. Maksuotsuse tulemusel kasvas võlgniku maksukohustus määras, millega võlgnik

oma äriplaanis ja igapäevases majandustegevuses ei olnud arvestanud ja mille tasumiseks

puudusid võlgnikul vahendid. Samas on võlgnik probleemide ja makseraskuste tekkimisel

pankrotiavalduse esitamise asemel lõpetanud kogu majandustegevuse ning andnud äriühingu

üle XXX ning tema poolt juhitud äriühingule. Ajutise halduri hinnangul võib sellist XXX

poolset eesmärgipärast tegutsemist käsitleda juhtimisveana. XXX ei ole teinud ajutisele

haldurile teadaolevalt ühtegi pingutust maksukohustuse täitmiseks kasvõi osaliselt või

maksukohustuse ajatamiseks. XXXOÜ maksejõuetuse põhjusteks tuleb ajutise halduri

hinnangul muuhulgas lugeda seetõttu ka juhatuse juhtimisvead.

18.06.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi

lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja

kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2500 eurot.

Kohus määras 19.06.2015 kohtumäärusega XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

15.07.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX (isikukood

XXX).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul puudub igasugune turuväärtust omav vara, mis võimaldaks katta edasisi

pankrotimenetluse kulusid, kohustusi on kokku vähemalt 33 496,90 eurot. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu määratud summa.

19.06.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses

lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus

kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva

ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Maksu- ja Tolliamet esitanud kohtule 30.06.2015 taotluse

XXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuue kuuni. Maksuhaldur esitas

05.06.2015 maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, millega maksuhaldur alustas ühtlasi

ka XXXOÜ endise juhatuse liikme XXX (ik XXX) suhtes vastutusotsuse koostamisele

suunatud maksumenetluse. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.06.2015.a kohtumäärusega nr 3-

15-1433 maksuhalduri taotluse. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku

vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu

(vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), siis palub

Maksu- ja Tolliamet PankrS § 29 lg 8 alusel XXXOÜ pankrotimenetluse raugemisel pankrotti

välja kuulutamata pikendada XXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni.

Kohus peab Maksu- ja Tolliameti taotlust põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus,

et ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo likvideerib XXXOÜ kuue kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8). Enne

kuue kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada XXXOÜ äriregistrist kustutamise avaldus

üksnes Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul. PankrS § 29 lg 8 alusel kohustab kohus

Maksu- ja Tolliametit tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja

likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot. Rahasumma kohtu deposiiti tuleb tasuda hiljemalt

29.07.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-

is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Nordea Bank AB

Eesti filiaalis või EE513300333522160001 Danske Bank AS-is. Makse selgituses märkida

„deposiit likvideerimiskulude katteks kohtuasjas nr 2-15-6996“. Kohtule esitada määratud

tähtaja jooksul maksekorraldus või maksmise kontrollimist võimaldavad andmed.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku

dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme XXX . Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX (isikukood XXX).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot (s.h käibemaks) ning

vajalikud kulud summas 55 eurot (s.h käibemaks).

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot (10 h x 80 eurot= 800 eurot + käibemaks 160 eurot)

ning kulude katteks 55 eurot (s.h käibemaks 9,17 eurot).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele

haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või

elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu

lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja

3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike

2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58

lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine

pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik