4-15-5270/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-5270

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2015, Jõgeva Väärteoasja number 4-15-5270 Väärteoasi Mustvee Linnavalitsuse kaebus 10.juunil 2015.a. väärteoasjas nr 249015000657 tehtud määrusele Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitanud menetlusväline isik: Mustvee Linnavalitsus (registrikood 75024248, asukoht Tartu tn.

28 Mustvee linn 49603); telefon 772 6161, e-post: info@mustveelv.ee

Kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur Jõgeva politseijaoskond Suur t. 1 Jõgeva, kohtuvälise menetleja ametnik Jõgeva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse juht, politseikapten Üllar Sõmera. Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses VTMS § 79 lg.2 alusel

RESOLUTSIOON

1. Võtta Mustvee Linnavalitsuse kaebus menetlusse.

2. Jätta Mustvee Linnavalitsuse kaebus 10.juunil 2015.a. väärteoasjas nr 249015000657 tehtud määrusele (kohtuvälise menetleja toimingule) rahuldamata.

3. Tagastada kohtuvälisele menetlejale väärteoasja nr 249015000657 materjal.

Saata määrus kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitajale.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

Mustvee Linnavalitsus esitas 15. 06. 2015.a. (kuupäev digitaalses allkirjas) kohtuvälise menetleja kaudu kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 10.06.2015.a. määrusele, millega oli jäetud rahuldamata Mustvee Linnavalitsuse kaebus väärteomenetluse lõpetamise määrusele 27.05.2015 väärteoasjas nr . 249015000657. Kaebuse esitaja palub tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 10.06.2015.a. kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 249015000657 täies ulatuses ja jätkata väärteomenetlust.

Kaebuse esitaja Mustvee Linnavalitsus esitas Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonnale

6. mail 2015 teate varavastase süüteo kohta. Mustvee Linnavalitsus märgib teates, et Mustvee Gümnaasiumi territooriumilt, Tartu 11 Mustvee linnas, on ära viidud endise purskkaevu kohale kuhjatud maakivid. Need kivid kandsid sinna koolimaja juurest tänased abituriendid kaks aastat tagasi. Kivihunniku tippu oli paigaldatud Mustveed sümboliseeriv kivist laevuke. Teates märgitakse, et pealtnägijate selgituste kohaselt toimus kivide äraviimine 28. märtsil 2015 ja selle korraldajaks oli Mustvee Gümnaasiumi eelmine direktor xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Mingit eelnevat arutelu kivide äraviimise osas ei toimunud, tänane koolijuht ei olnud sellest teadlik ja sai info toimunust tähelepanelikelt linnakodanikelt. Mustvee Linnavalitsuse esialgsel hinnangul on varaline kahju ca 120 eurot. Kaebuse esitaja palub algatada menetlus varavastase süüteo uurimiseks ja süüdlaselt kahju sissenõudmiseks.

19. mail 2015 lisas Mustvee Linnavalitsus täiendavates selgitustes, et Mustvee Gümnaasiumi

185. juubeliks valmis 2013. aastal õpilaste kaasabil monument, mille tipus asus linna soetatud kivist laevuke. Tegemist oli koolivapil kujutatud sümboliga ja monument valmistati kooli territooriumil asunud kividest. Samuti märkis Mustvee Linnavalitsus, et neile ei ole teada ühtegi lepingut ega kokkulepet kivide koolile soetamiseks, laenamiseks või kooli kinnistule transportimiseks, samuti ei ole teada, et keegi oleks soovinud enda kive ajutiselt hoiustada kooli kinnistul.

Kaebuse esitaja märgib 15.06.2015 kaebuses kaebuse rahuldamata jätmise 10. juuni 2015 määrusele väärteoasjas 249015000657, et väärteoasja nr 249015000657 lõpetamise määrus on koostatud ebaõigetel alustel ja see tuleb muuta.

Kaebuse esitaja arvates on menetleja jätnud lõpetamise määruses täielikult arvesse võtmata Mustevee Linnavalitsuse esitatud tõendid ja selgitused 19.05.2015 ning on lähtunud ainult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et vaidlusalune monument on loodud inimtegevuse tulemusena ja maaga püsivalt ühendatud. Meelevaldne on menetleja tõlgendus, et tegemist on ajutise ehitusega. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. Ilma loata ehitatud ehitis ei ole automaatselt ajutise iseloomuga ehitis ning ehitisele ajutise iseloomu andmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ehitusregistrikande puudumine ei muuda ehitist olematuks ega ajutiseks. AÕSRS § 14 lõike 1 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, maatüki oluline osa. TsÜS § 54 lõike 1 järgi on ehitis kinnisasja oluline osa. TsÜS § 55 lõike 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. MaaPS § 59 lõike 2 kohaselt on füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. MaaPS § 60 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus käsutada, kaasa arvatud kaubastada ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist. MaaPS § 60 lõikest 3 tulenevalt on kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole ühtegi tõendit, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxoleks taotlenud 2008. aastal või 2015. aastal või mõnel teisel aastal Keskkonnaametilt nõusolekut kivide transpordiks või kaubastamiseks.

Kaebaja on seisukohal, et menetleja ei ole võtnud arvesse, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa esimene plaan rajada maakividega vooderdatud tiik ei viita ajutisusele ja kivide andmisele ajutiseks kasutamiseks. Ka see, et kivid asusid Tartu 11 kinnistul vähemalt 7-8 aastat, ei viita ajutistele plaanidele. Isegi kui need maakivid toodi Tartu tn 11 kinnistule kooli töötajate poolt kohast, mille näitas neile nende vahetu juht, tuleb seda pidada selleks, et omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kuna menetleja on jõudnud määruses järeldusele, et tegemist on rajatisega ehk kinnisasja olulise osaga, siis on asjakohatu vaidlus selle üle, kellele kuuluvad kivid, kui vallasomand. Tartu 11 kinnistul asuvad kivid on 2013. aastal muutunud kinnisasja oluliseks osaks ja kuuluvad koos kinnisasjaga Mustvee Linnavalitsusele. Kindlaks on tehtud asjaolu, et ehitise on lõhkunud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kaebaja palub tühistada 10. juuni 2015 kaebuse rahuldamata jätmise määruse ja 27. mail 2015 väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr 249015000657.

Menetluse käik

Kohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamise käigus tegi kindlaks, et kaebus on esitatud VTMS §-s 78 lg.2 p.2 tähtaja piires, see on esitatud VTMS § 78 lg.3 korras. Samas puudub kaebuses igasugune märge selle kohta, millist kaebaja õigust või vabadust kohtuvälise menetleja vaidlustatud tegevus rikub. Olgu märgitud, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatav kaebus on lubatav vaid juhul, kui sellega rikutakse kaebaja õigusi või vabadusi. Kaebaja õiguste või vabaduste rikkumise kohta ei ole esitatud kaebuses mingit viidet. Kuna kaebusest on võimalik aga aru saada, et kaebaja on suunanud oma kaebuse omandiõiguse kaitsele, lähtub kohus arusaamast, et kaebaja soovib kaebusega kaitsta oma omandiõigust.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et Mustvee Linnavalitsus on selles menetluses käsitletav menetlusvälise isikuna, kellel on õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.

VTMS § 76 järgi on kaebuse esitamise õigus kohtuvälise menetleja juhile kohtuvälise menetleja tegevuse peale menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul. Menetlusosalised on menetlusalune isik ja tema kaitsja (VTMS § 16). Mustvee Linnavalitus ei ole neist kumbki. Kaebust esitama õigustatud menetlusväliste isikute ring ei ole piiritletud, kuid selliseks isikuks olemise määrab ära piisava puutumuse olemasolu menetletava asjaga ja tal peab olema põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Kaebust esitav menetlusväline isik peab kaebuses ära näitama, millisel viisil rikub kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsus või toiming tema õigusi. Käesoleval juhtumil ei ole Mustvee Linnavalitsus kaebuses näidatud, millisel viisil kohtuvälise menetleja poolt tema õigusi rikuti või riivati. Samas leiab kohus, et kaebuse asjaoludest saab järeldada Mustvee Linnavalitsuse põhjendatud huvi olemasolu, kuna kaebusest nähtuvalt on kohtuvälisele menetlejale esitatud avaldus palvega alustada menetlust varavastase süüteo uurimiseks ja süüdlastelt kahju sissenõudmiseks. Politseija Piirivalveamet on alustanud väärteomenetlust KarS § 218 lg.1 tunnustel maakivide äraviimise fakti alusel. Kuna avaldaja viitab varavastase süüteo toimepanemise alustele, siis saab sellest järeldada, et avaldaja tunneb ennast isikuna, kellele on tekitatud varalist kahju. Isik, kellele on väärteoga tekitatud kahju, on käsitatav kaebuse esitamiseks õigustatud menetlusvälise isikuna VTMS § 76 kohaselt.

Seetõttu võtab kohus kaebuse VTMS § 78 lg.1, § 79 lg.1 alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas menetlusse. Kaebus on esitatud kohtuvälisele menetlejale 15.06.2015, edastatud koos väärteotoimikuga kohtule 30.06.2015. Kaebus on menetlemiseks määratud kohtunikule, kes oli puhkusel ja puhkuselt naasmisel 08.07.2015 asus kaebust menetlema. Kaebuse läbivaatamise käigus uuris kohus kohtuvälise menetleja poolt esitatud väärteoasja nr 249015000657 materjale ja esitatud kaebust.

1. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on lõppkokkuvõttes õigesti hinnanud asjaolusid, andnud neile õige õigusliku hinnangu ja selle alusel lõpetanud väärteomenetluse 27.05.2015 määrusega VTMS § 75, § 29 lg.1 p.1 alusel. Kohtuvälise menetleja juhi ülesannetes tegutsenud Üllar Sõmera on määrusega 10. juunil 2015 jätnud põhjendatult esitatud kaebuse rahuldamata.

2.Väärteomenetluse lõpetamise määrusega 27.05.2015 on väärteomenetleja Helen Paulus lõpetanud väärteomenetluse Mustvee Linnavalitsuse poolt esitatud avalduse asjaoludel: Mustvee Gümnaaasiumi territooriumilt Tartu tn. 11 Mustvees on ära viidud endise purskkaevu kohale kuhjatud maakivid. Kivide äravedamine toimus 28.03.2015, selle korraldas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxMustvee Gümnaasiumi põhimääruse § 25 alusel on Mustvee Linnavalitsus seisukohal, et kivid olid kooli kasutuses ja selle vara omanikuks on Mustvee Linn. Maakivide vargusega tekitati Mustvee Linnavalitsusele kahju esialgse suurusega 120 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et maakivid, mida kasutati endise purskkaevu kaunistamisel ning hiljem kivikuhjatiseks olnud kaunistusel, kuulusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKohtuväline menetleja oli seisukohal, et sündmuse objektiks olevad maakivid kuuluvad jätkuvalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Viitega AÕS §-le 68 lg.1 leiab kohtuväline menetleja, et KarS § 218 lg.1 süüteokoosseisu täitmise eelduseks olevat võõra asja hõivamist ei ole tõendatud ja maakivide kuuluvuse küsimus tuleks lahendada omavahelise kokkuleppe või hagimenetluse kaudu. VTMS § 75, § 29 lg.1 p.1 alusel lõpetas kohtuväline menetleja väärteoasjas menetluse.

3. Kohtuvälise menetleja juhi ülesannetes tegutsenud politseikapten Üllar Sõmera on hinnanud Mustvee Linnavalitsuse kaebuses esitatud väiteid – et kohtuväline menetleja on lähtunud ainult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa ütlustest, aga mitte Mustvee Linnavalitsuse poolt esitatud tõenditest ja et ehitusregistrikande puudumine ei muuda ehitist olematuks ega ajutiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole aastatel 2008 ja 2015 taotlenud Keskkonnaametilt nõusolekut kivide transpordiks ega kaubastamiseks. Kohtuvälise menetleja juht jäi selle juurde, et asja materjalist nähtuvalt toodi kivid kooli territooriumile kinnistult, mis omandisuhete poolest on seotud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Sündmuse objektiks olevad kivid kuuluvad jätkuvalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kellel on AÕS § 68 lg.1 järgi õigus neile ka omandiõigust teostada. Kohtuvälise menetleja juht jättis kaebuse rahuldamata.

4.Väärteoasja materjalide põhjal on tuvastatavad KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu tunnusedasi või varaline õigus, selle väärtus, asja või varalist õigust kahjustav varakäsutus. Varavastase süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara, kaitstakse asja kui omandi koostisosa või omaniku varalisi huvisid. Omandi määratlemine toimub seejuures AÕS §

68 sätete alusel. Seetõttu on varavastase süüteokoosseisu kohaldumise tingimuseks omandiõiguse määratlemine.

Kohtule esitatud materjali alusel on põhijoontes kindlaks tehtavad järgmised faktilised asjaolud: kivide toomine gümnaasiumi territooriumile endise purskkaevu augu juurde ja mujale kooli territooriumile toimus enne 2010 aastat (tunnistaja xxxxxo ütlused, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused). Kivid toodi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorraldusel ja temale kuuluvalt kinnistult. Kividega vooderdati endise purskkaevu auku ja neid laoti kooli seina äärde. (tunnistajaxxxxxxxütlused,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused, fotod). Mõni aasta hiljem laoti nendest kividest kivikuhil, millele paigutati laevuke. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused, Mustvee Linnavalitsuse selgitus, xxxxxx ütlused, fotod). Kivid viidi ära xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt 29.märtsil 2015.a.

Menetluse aluseks oleva süüteokoosseisu Kars § 218 lõike 1 täitmise eelduseks on süüteokoosseisu tunnusena võõra vallasasja äravõtmine, kahjustamine või muu süütegu asja vastu. Varavastaste süütegude all tuleb mõista Kars-i koosseise, mille puhul on kuritegu suunatud asja või mistahes muu varaühiku vastu. Antud juhul peab vara – vallasasi olema süüteo toime pannud isiku suhtes võõras. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Seetõttu tuleb analüüsida, kas maakivid, mille äraviimise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu tn 11 asuva kooli juurest organiseeris, olid tema omandis jätkuvalt või olid need maakivid tema jaoks võõras vara.

Asja lahendamisel tuleb kontrollida, kas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kui ta organiseeris 2009. või 2010. aastal kooli juurde kivide toomise oma kinnistult, xxxxxxxxxxxxxxx linnas, kas siis läks omandiõigus maakivide osas üle Mustvee linnale. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli Mustvee Gümnaasiumi direktor 21.08.2006 kuni 30.12.2014.

Vallasasja omandiõiguse üleandmist käsiteleb AÕS § 92. AÕS § 92 lõike 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega peavad vallasasja omandiõiguse ülemineku puhul olema täidetud kaks tingimust:

1. Asjaõiguslik kokkulepe asja üleandmise kohta

2. Asja üleandmine. Üks pool peab asja üle andma ja teine asja vastu võtma.

Antud asja materjalidest nähtub, et asjaõiguslikku kokkulepet kivide kui vallasasja ülemineku kohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja Mustvee Linnavalitsuse vahel ei olnud. Seda asjaolu kinnitab ka Mustvee Linnavalitus 19. mai 2015 täiendavas selgituses Jõgeva Politseijaoskonnale. Mustvee Linnavalitsus märgib, et neile ei ole teada ühtegi lepingut ega kokkulepet kivide koolile soetamiseks, laenamiseks või kooli kinnistule transportimiseks, samuti ei ole teada, et keegi oleks soovinud enda kive ajutiselt hoiustada kooli kinnistul. Seega ei ole sõlmitud asjaõiguslikku kokkulepet kivide üleandmise kohta.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas on toimunud asja üleandmine. Asja üleandmine peab toimuma selliselt, et antakse üle valdus omandajale kooskõlas võõrandaja tahtega. Asjaoludest ei tulene xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtahet kivide valdust ega omandit linnale või koolile üle anda. Asja üleandmist ei ole seega toimunud. Seetõttu on kohus seisukohal, et kivide üleandmist ei ole toimunud. Kivide omanik oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kui ta lubas oma koolidirektoriks olemise ajal viia kivid kooli territooriumile, et heakorrastada kooli juures oleva vana betoneeritud purskkaevu auku, olid need nähtavad ja vallatavad talle endale, sellisest kivide viimise toimingust ei saa järeldada, et omanik on loobunud nendest kividest. Seetõttu ei saa järeldada omaniku nõusolekut asja üleminekuks konkludentselt. Kividega soovis isik kaunistada kooli õue, olles samal ajal kooli direktor ning kivid olid tema mõjusfääris jätkuvalt. Senine kivide omanik ei jätnud kive määratlemata kohta, mis näitaks kivide senise omaniku loobumist oma omandist. Tegemist ei olnud ka peremehetu varaga. Samuti nähtub asjast, et ka valdus ei läinud koolile üle, sest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa valdust ei lõpetatud ega kehtestatud uut valdust. Tegelik võim maakivide üle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxl säilis, samuti soov teostada seda võimu, ta sai koolis töötades asja vahetult, ilma takistuseta mõjutada. Maakivid asusid kooli territoorimil, kus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpidevalt liikus ja viibis, tema valitsetaval territooriumil, seega olid kivid tema valduses.

Kohus märgib, et omandiõiguslike nõuete esitamisel (vindikatsioon) tuleb nõude esitajal tõendada, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel (AÕS § 81). Käesoleval juhtumil on kaebuse esitaja Mustvee Linnavalitsus ka ise märkinud, et kivide saamise kohta kooli (linnavalitsuse) omandiks puuduvad igasugused tõendid ja kokkulepped. Seetõttu ei saa süüteomenetluses lugeda tõendatuks, et omand kividele kuulus Mustvee Linnavalitsusele.

Maakivid ei ole muutunud ka kinnisasja oluliseks osaks. Maakividega kaunistatud kujundust ei saa nimetada ei rajatiseks ega ehitiseks Ehitusseaduse mõttes. Väärteoasja materjalist ja eriti lisatud fotodest nähtub, et tegemist on aia (õue) kujunduselemendiga, millel ei ole püsivat iseloomu ja mis on kergelt ümberkujundatav. Maakivid ei olnud ühendatud püsivalt maapinnaga. Asja materjalist nähtub, et neid ladusid koolilapsed üksteise peale ja kujundasid sellise tegevusega endise purskkaevu ala. Väärteomenetleja on õigesti järeldanud, et kuna seda kivikuhjatisest kujundust ei ole Ehitusregistrisse kantud, siis näitab see selle kujunduse ajutisust. Ka Mustvee Linnavalitsuse poolt esitatud fotod kivihunnikust “enne ja pärast” näitavad, et kivide olemasolu või puudumine ei muutnud oluliselt nähtavat pilti ega kinnistu püsivust, kivikuhil ei kujutanud endast selle kinnisasja olulist osa. Kohus märgib siinkohal, et väärteoasjas kasutatud viited Ehitusseadusele, Asjaõigusseaduse Rakendamise seadusele ja Maapõueseadusele ei ole asjakohased. Nii Ehitusseadus kui ka AÕSRakS peavad ehitise või rajatisena silmas asju, mis oma olemuse poolest vastavad ehitise või rajatise kvaliteedile. Kaunistuselemendi kujundamist õue (aeda) või selle ümberkujundamist ei reguleerita Ehitusseaduse ega AÕSRakS sätetega, ka maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei kujuta endast kinnisasja osa ja see ei muutu kinnisasja oluliseks osaks (TsÜS § 54 lg.2). Seetõttu ei ole alust rääkida selliste kujunduselementide kandmisest Ehitusregistrisse või muudesse registritesse.

Samuti leiab kohus, et väärteomenetleja seisukoht selles osas, et maakivide toomine ja paigutamine kooli territooriumil asuvasse rajatisse oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isiklik otsustus ja initsiatiiv kooli direktorina, kaunistamaks selle tegevuse kaudu kooli ümbrust ja linnapilti, on põhjendatud. Sellise tegevusega ei antud üle omandit ega valdust. Menetluse aluse sündmuse objektiks olevad maakivid kuuluvad jätkuvalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Arutelu selle üle, kust sai xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kivid enne aastat 2010 (või 2008) ei kuulu käesoleva väärteoasja raamidesse, vastus sellele küsimusele ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ega vabadusi. Seetõttu on asjakohatu ka Maapõueseaduse sätete käsitlus.

Kohus hindab kohtuvälise meneleja ja tema juhi tegevust süüteomenetluse lõpetamisel KrMS § 6, VTMS § 58 lg.1, § 59 lg.1, lg.2, § 29 lg.1 p.1, KarS § 12 lg.1 sätete alusel. VTMS § 29 lg.1 p.1 sätestab: väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

KarS § 12 lg.1, lg.2 lg.3 kirjeldab süüteokoosseisu tunnused, mida kohtul tuleb süüteokoosseisu olemasolu kindlakstegemiseks hinnata.

Käesolevas asjas on kindlaks tehtav, et kivid toodi ja viidi Mustvee Gümnaasiumi territooriumile ja territooriumilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa korraldusel, kes teostas sellega oma valdamisja käsutamisõigustust ehk omandiõiguse sisusse kuuluvaid õigustusi.

Seetõttu ei ole alust rääkida muude isikute omandiõiguse rikkumisest ega väheolulisest varavastasest süüteost KarS § 218 lg.1 järgi. Puuduvad KarS § 12 loetletud nõutavad süüteokoosseisu tunnused. Kohtuväline menetleja on õigesti ja põhjendatult lõpetanud menetluse varavastase süüteokoosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel.

VTMS § 79 lg.3 p.1 alusel jätab kohus Mustvee Linnavalitsuse kaebuse rahuldamata.

VTMS § 191 p.12 järgi ei saa kohtu määruse peale, mis on tehtud VTMS § 79 korras, määruskaebust esitada.

Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab: Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Käesolevas asjas on tegemist kaebuse läbivaatamise menetlusega analoogia alusel KrMS §-ga

187 lg.1 ja lg. 2, mistõttu menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag