1-15-5280/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2015.a. Tallinnas

Kohtunik

Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Katrin Kabel Kaitsja

Leelo Viil

Süüdistatav A.S, isikukood XXX,

kriminaalkorras varem karistatud, kehtivaid karistusi 7, viimati karistatud 08.04.2015.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 alusel vangistusega 1 aasta; KarS § 331 alusel vangistusega 3 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja 25 päeva. Vabanes pärast karistuse kandmist 29.05.2015.a. Elukoht: XXX Ei tööta Kinni peetud 25.06.2015 kell 20.02.

Süüdistus KarS § § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi Kriminaalasja nr. 15230103381 Menetluse liik lühimenetlus (kiirmenetluse korras)

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.S KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust.

KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks A.S-i suhtes tõkendit – vahistamine alates 27.06.2015.a. ja võtta A.S vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 25.06.2015.a.

Kriminaalasi nr. 1-15-5280

2

Tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunuid, siis karistuse ärakandmisel.

Asitõend Üks CD-plaat videosalvestusega (asub kriminaaltoimikus) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista A.S-ilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja § 256 5 lg 2, alusel sundraha – 292.50 eurot

2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 168 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata A.S kriminaalmenetluse kulude kogusummas 460.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 38.38 eurot, 12. kuul 38.32 eurot.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (maksegraafik koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse A.S-ile eraldi dokumendina.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest.

Süüdistus

A.S ´i süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 08.04.2015.a. Harju Maakohtu

otsusega karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest vangistusega, mille kandmiselt vabanes 29.05.2015.a., uuesti 25.06.2015.a.

kella 20.02 ajal Tallinnas, aadressil Pikk tänav 11asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Vanalinna Rimi üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil varastada 4 tk Rannarootsi täissuitsuvorsti juustuga maksumusega 2.15 eur/tk,

kogumaksumusega 8.60 eurot ning 3 tk „Moskva“ täissuitsuvorsti maksumusega 2.89 eur/tk, kogumaksumusega 8.67 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 17.27 eurot. Nimetatud kauba

pani kaupluse müügisaalis endale põue ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna A.S oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Seega A.S , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kohtuotsuse põhjendus

A.S tunnistas end täielikult süüdi talle süüks arvatud kuriteos. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega.

Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse on tõendatud: 1) Rimi Eesti Food AS 25.06.2015.a. avaldusega nr 1 millest nähtub, et 25.06.2015.a. kell

20.02 ajal Tallinnas Pikk tänav 11 asuvas Vanalinna Rimi kaupluses möödus isik

kaupluse kassadest, jättes kauba, s.o 4 tk Rannarootsi täissuitsuvorsti juustuga

maksumusega 2.15 eurot/tk, kogumaksumusega 8.60 eurot ning 3 tk „Moskva“ täissuitsuvorsti maksumusega 2.89 eurot/tk, kogumaksumusega 8.67 eurot, kokku kauba maksumusega 17.27 euro eest tasumata.

2) Tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt märkas ta oma töökohal 25.06.2015.a. kella 19.58 paiku, kui meesterahvas peitis põue suures koguses vorsti ja seejärel tiirutas mõnda aega kaupluses ja läbis kassad ja turvaväravad kauba eest maksmata. Kell 20.02 peeti isik kinni, kontrolli käigus turvaruumis avastati kinnipeetu jope põuest kaup, millel puudus ostutšekk. 3) Asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, mille kohaselt on vaadeldud CD-plaadile

salvestatud Vanalinna Rimi turvakaamera 25.06.2015.a. videosalvestist, millest nähtub meesterahva tegevus kaupluse müügisaalis, kui ta paneb endale kaupa põue.

4) Kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt oli 25.06.2015.a. kell 20.02 ajal Rimi

Eesti Food AS kaupluses „Vanalinna Rimi“ neli latti Rannarootsi täissuitsuvorsti juustuga ja kolm latti „Moskva“ täissuitsuvorsti varastada üritanud isikuna kinni peetud A.S.

5) Kahtlustatava A.S-i ütlustega, milles ta tunnistab varguse toimepanemist. Ta läks Tallinna vanalinnas asuvasse Rimi poodi, kust võttis mitu tükki suitsuvorsti ja peitis need põue, möödus kassast, jättes vorsti eest tasumata. Turvatöötaja pidas ta kinni.

Kuritegu jäi katse staadiumi, sest isik peeti peale varguse toimepanemist turvatöötaja poolt kinni, mistõttu on kvalifikatsioon läbi KarS § 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine A.S-i puhul süstemaatiliselt.

(3-1-1-87-08 p 10).

Kuna A.S on eelnevalt korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise

eest, saab väita, et varastamine on jätkuvalt tema elustiiliks ning elatusvahendite hankimise

vahendiks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.S seitse kehtivat

kriminaalkaristust, viimati mõisteti süüdi ja karistati Harju Maakohtu 08.04.2015.a. otsusega sealhulgas KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest (viis episoodi) vangistusega, mille kandmiselt vabanes 29.05.2015.a. Eeltoodust tulenevalt on A.S ühe aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu.

4 Kohus leiab, et A.S pani talle süüks arvatud kuriteo toime kavatsetult, sest tema ütlustest nähtub, et ta läks poodi ja võttis tahtlikult mitu tükki suitsuvorsti ja peitis need põue.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.S-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi.

Täissuitsuvorsti latid tagastati kauplusele, kahju puudub.

Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra

valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kuna A.S on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud vangistusega, ei ole

eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei

oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning tal puudub töökoht, seega puudub tal ka kindel sissetulek. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem seitse korda

kriminaalkorras karistatud, mõistetakse järjekordsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus.

Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada A.S-i

miinimumi lähedases määras, s.o 6- kuulise vangistusega, kuna A.S on oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, millist asjaolu tuleb arvestada karistust kergendavana. Samuti arvestab kohus, et tegu oli ühe varguse episoodiga, mis jäi katse staadiumi ning puudub kahju. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb A.S-ile mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Karistuse algust hakata lugema alates kinnipidamisest, s.o 25.06.2015.a.

Kohus leiab, et A.S-i suhtes tuleb KrMS § 130 lg 4 1

alusel kohaldada süüdimõistva

otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.06.2015.a. Kohtul puudub kindlus, et vabadusse jäämise korral ei hakka

A.S kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kuna teda on varasemalt karistatud

korduvalt reaalse vangistusega ja isik ise soovis karistusena üldkasulikku tööd, on küllaltki

tõenäoline karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kinnipidamisasutusse taas sattumise vältimiseks.

Asjaolu, et isik on haige, ei ole takistuseks vangistuse kandmisele, sest ka vanglatingimustes on tagatud arstiabi.

5 Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1

sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 256 5 lg 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 292.50 eurot. Menetluskuluks on ka tasu õigusabi osutamise eest kokku 168 eurot.

KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu

hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka

kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud.

Kohus juhindub KrMS § 2561, § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313 .

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 24.07.2015. kell 13.00.

Eeluurimiskohtunik /digitaalselt allkirjastatud/