1-09-14104/90 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-14104

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-14104 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Marek Soomaa (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksandr Jakobsoni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu ALEKSANDR JAKOBSON elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 38711203716; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub Kohtuistungi toimumise aeg 07.07.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Jakobson temale Viru Maakohtu 10.06.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-14104 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 10.06.2010. a otsusega tunnistati Aleksandr Jakobson (endine Zemtsov) süüdi KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust; tunnistati süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Jakobsonile karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.11.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 22 päeva vangistust, võrra. Aleksandr Jakobsonile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 11 aastat 11 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 järgi arvati Aleksandr Jakobsoni poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 31.01.2011. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.03.2009. a ja lõppeb 17.03.2021. a. Vangla ei toeta Aleksandr Jakobsoni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Kriminaalhooldusametnik on esitanud arvamuse, mille kohaselt on kinnipeetav avaldanud soovi asuda vabanemisjärgselt elama MTÜ-se Teekond. Tegemist on asutusega, kus sinna elama asunud peavad olema kuus kuud ning elama kindlate reelite järgi. Antud elukohas ei ole isikul omaette tuba, vaid elatakse kaheksakesi toas. Elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on vajalik kõigi sealsete elanike nõusolek. Samuti on vastutus seadme eest ka MTÜ-l. Sellest tulenevalt ei saa MTÜ Teekond anda nõusolekut Aleksandr Jakobsoni vabanemiseks nende juurde. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksandr Jakobsoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokuratuur ei toeta Aleksandr Jakobsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuröri sõnul on head näitajad need, et Aleksandr Jakobson on üles näidanud motivatsiooni õppida selgeks eesti keel ja teha vanglas pakutavat tööd. Lisaks puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuid Aleksandr Jakobsonil puudub vabanedes kindel elukoht. Lisaks kannab kinnipeetav hetkel karistust mitmete eriliigiliste kuritegude eest, mis annab tunnistust tema suhtumisest õiguskorda ja teistesse inimestesse.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Aleksandr Jakobson selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Aleksandr Jakobson selgitab, et tal on kaks põhjust, miks üldse kohtusse pöördus. Kui neid poleks, siis ta seda ei teeks, kuna teab, et istub kinni tapmise eest. Esimeseks põhjuseks on see, et tal on 9-aastane tütar, kes praegu elab 85-aastase vanaemaga, kuna endine elukaaslane suri käesoleva aasta 24. märtsil. Teise põhjusena toob Aleksandr Jakobson välja selle, et praeguseks on ta lõpetanud Tartu Täiskasvanute keskkooli 10. klassi eesti keeles. Eesti keele eksam on tal tehtud B1 tasemel 85% ulatuses. 11. klassis õppimiseks aga vajab ta 100%, mida ei ole ta suuteline tegema. Vabaduses on aga võimalus õppida 60% eesti keeles ja 40% vene keeles. Teda on valmis vastu võtma Tallinna Kalamaja kool. Aleksandr Jakobson ütleb, et tal on olemas tugiisik, kes on öelnud, et hetkel pole mõtet tal elamispinda üürida, kuna ei ole kindel, kas ta üldse vabanebki vanglast. Lisaks on tal võimalus elama asuda Narva vanaema ja tädi juurde, kuid sinna ta minna ei taha põhjusel, et ta satuks samasse keskkonda. Võimalus töötada on tema sõnul olemas, kuna on omandanud keevitaja elukutse. Viimasel kolmel aastal on töötanud Tartu Vangla pesumajas ning oskab õmmelda. Oma tütrega suhtleb ta igapäevaselt. Alkoholi tarbimise poole pealt mõistab enda sõnul Aleksandr Jakobson, et ta ei tohi juua, kuna pole võimeline end alkoholijoobes kontrollima.

3

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Aleksandr Jakobsoni, leiab, et Aleksandr Jakobsoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. 2. Aleksandr Jakobson kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Jakobson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Aleksandr Jakobson andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldused. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Aleksandr Jakobsoni vabanemisjärgset elukohta MTÜ Teekond,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuva MTÜ juhatuse liige on xxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxei ole andnud nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud eeldused, mis on vajalikud selleks, et elektroonilise järelevalve seadmeid reaalselt paigaldada – kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks ja elukoha omanik peab olema nõus elektroonilise järelevalve seadmete kasutamisega elukohas. Kuna kindla elukoha olemasolu ja elektroonilise valve seadmete paigaldamise võimalus elukohta on vältimatuks eelduseks, et isikut tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, puuduvad kohtu hinnangul Aleksandr Jakobsoni puhul formaalsed alused tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3. Isegi, kui Aleksandr Jakobsoni puhul oleksid täidetud formaalsed alused, puuduvad kohtu hinnangul Aleksandr Jakobsoni puhul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused. Seega ei oleks Aleksandr Jakobsoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega põhjendatud ka sisuliselt. Siinjuures tugineb kohus Aleksandr Jakobsoni varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise asjaoludele ja tema vabanemisjärgsetele tingimustele. Aleksandr Jakobson on vaatamata oma noorele eale korduvalt karistatud kriminaalkorras. Aleksandr Jakobsonile on varasemalt antud võimalust kanda karistust vabaduses, sealhulgas Harju Maakohtu 27.03.2008. a määrusega (kriminaalasi nr 1-07-2360) kui ta vabastati tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, katseajaga 1 aasta. Katseajal pani Aleksandr Jakobson toime aga uued kuriteod. Samuti on Aleksandr Jakobson korduvalt rikkunud ka katseajaks määratud kohustusi (kriminaalhooldusametniku arvamus). Kohus leiab, et Aleksandr Jakobsoni toimepandud kuritegude asjaolud on rasked, kuna Aleksandr Jakobson kannab karistust

4

eluvastase kuriteo toimepanemise eest noore ja tema jaoks lähedase inimese suhtes. Raske kuriteo toimepanemise ajal oli Aleksandr Jakobsoni selgituste kohaselt juures ka tema tütar. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Jakobson kandnud ära talle mõistetud karistusest rohkem kui poole, mis ei ole kohtu arvates proportsionaalne toimepandud teoga. Kohus peab oluliseks, et vabanemise korral ei ole Aleksandr Jakobsonil töö- ja elukohta, mis tähendab, et kinnipeetaval on raskendatud resotsialiseeriumine. Aleksandr Jakobsoni enda selgituste kohaselt viiski ta alkoholi tarvitamiseni 2009. aastal muude probleemide hulgas ka töötus. Kindla sissetuleku olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Aleksandr Jakobsonil on suures ulatuses tasumata nõudeid (rohkem kui 13 000 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik