Legislator Case Law & Legislation
4-15-1039/8 AI generated

4-15-1039/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-15-1039/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-15-1039/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

Väärteoasi 4-15-1039

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.07.2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-15-1039 Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi

Menetlustoiming A.K , (elukoht: XXX, e-post: XXX) esitatud kaebus Politsei

– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.07.2014.a väärteootsusele nr 2302,14,008715; Kaebuse läbi vaatamata jätmine kirjalikus menetluses;

RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale

12.02.2015.a A.K esitatud kaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus A.K-le (A.K).

2. Käesolev kohtumäärus teha teatavaks A.K-le.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 10 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule.

2

Kohtumääruse asjaolud:

12.02.2015.a edastas A.K e-posti teel Harju Maakohtule kaebuse Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.07.2014.a väärteootsusele nr 2302,14,008715.

17.02.2015.a Harju Maakohus koostas kaebuse käiguta jätmise määruse, millises selgitas kaebuse esitajale, et nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele on välja toodud V™S §-s 115. Eelpool märgitud kuupäeval kohus asus seisukohale, et A.K esitatud kaebus ei vasta V™S § 115 nõuetele. A.K esitas kohtule venekeelse kaebuse. Kohus selgitas, et KrMS § 10 lg 3 kohaselt kõik dokumendid, mille lisamist toimikusse taotletakse peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kuna kaebus ei ole esitatud eestikeelsena siis puudub kohtul ka võimalus anda hinnang sellele, et kaebus vastaks V™S § 115 nõuetele. Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu V™S § 115 lg 1 p.p 2 ,4, 5, 9, milliste nõuete kohaselt kaebus kohtuvälise mentleja otsuse peale esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse: kui kaebuse

esitab füüsiline isik, siis tema eesja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress, kui kaebuse esitajal on kaitsja, siis tema eesja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress, otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus

ja aadress, kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev ning füüsilisest isikust menetlusaluse eesja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku nimetus, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse, millises osas otsus vaidlustatakse, isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida. Samuti selgitas kohus, et V™S § 115 lg 2 kohaselt kaebus esitatakse koos koopiatega vastavalt

menetlusest osavõtvate isikute arvule. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebuse esitaja peab kaebuses märkima: kas ta soovib kohtuistungist osa võtta ja, kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole. Kohus märkis koostatud kohtumääruses, et V™S § 115 lg 4 kohaselt kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus. Kohus selgitas, et vastavalt V™S § 115 lg 5 kaebusele lisatakse: kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia, tõendid, tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse ja muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna A.K kaebus ei vasta V™S § 115 s.t eelpool märgitud nõuetele, siis tuleb jätta kaebus käiguta ja anda kaebuse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – 10 päeva arvates määruse kättesaamisest.

3

Kohus pidas ka tähelepanuväärseks asjaolu, et kaebuse esitaja A.K taotles kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuid kohus pidas vajalikuks märkida ja selgitada, et, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades, siis tuleb kaebuse esitajal ülalmärgitud tähtaja jooksul esitada tähtaja ennistamise taotlus koos selgitustega, mis takistas tal kaebust tähtaegselt esitada.

Kohus märkis eelpool märgitud kuupäeval koostatud kohtumääruses, et V™S § 118 lg 1 kohaselt, kui kaebus ei vasta V™S § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti selgitas kohus, et V™S § 118 lg 2 p 1 annab aluse jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 17.02.2015.a koostatud kohtumäärust üritas kohus kaebuse esitajale korduvalt edastada, saates

menetlusdokumenti korduvalt kaebuse esitajale viimase poolt kohtule avaldatud e-posti

aadressile: XXX ning saates menetlusdokumenti Rahvastikuregistris kaebuse esitaja poolt avaldatud tema elukoha aadressile: XXX. Kohus märgib, et kaebuse esitajale elukoha aadressile

edastatud menetlusdokument tagastati kohtule postiasutuse poolt teatega „tagastatud

hoiutähtaja möödumisel, saaja ei viibinud kohal“. Samuti üritas kohus kaebuse esitajale menetlusdokumenti kätte toimetada allkirja vastu kuid tulutult ja nimelt 22.04.2015.a helistati

Harju Maakohtu kohtutõlgi poolt kaebuse esitajale ning viimasele anti teada koostatud kohtumäärusest ja vajadusest sellele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja järgi tulla hiljemalt

24.04.2015.a. 24.04.2015.a ilmus A.K-na esinenud isik Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleisse kuid keeldus menetlusdokumenti vastu võtmast. Samuti keeldus

viimane 28.04.2015.a 17.02.2015.a koostatud kohtumäärust vastu võtmast. 05.05.2015.a edastas A.K Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult venekeelse määruskaebuse, millises viimane vaidlustas 17.02.2015.a Harju Maakohtu poolt koostatud kohtumäärust, millega jäeti ta esitatud kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva arvates määruse kättesaamisest.

Tallinna Ringkonnakohus 13.05.2015.a jättis A.K esitatud määruskaebuse Harju Maakohtu 17.02.2015.a määruse peale väärteoasjas nr 4-15-1039 läbi vaatamata ja tagastas selle määruskaebuse esitajale. Nimelt selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et A.K esitatud

määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Harju Maakohtu 17.02.2015.a kohtumääruse

näol tegemist on käiguta jätmise määrusega, milline ei ole V™S § 191 p 10 kohaselt vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses. Tallinna Ringkonnakohus asus seisukohale, et Harju Maakohus on teinud omalt poolt kõik, et edastada A.K-le 17.02.2015.a koostatud kohtumäärust. Tähelepanuväärseks pidas Tallinna

4

Ringkonnakohus teadmist, et A.K edastas ringkonnakohtule määruskaebuse samalt e-posti aadressilt, kuhu Harju Maakohus saatis 17.02.2015.a koostatud kohtumääruse. Märgitu andis

ringkonnakohtule võimaluse asuda seisukohale, et A.K sai ka maakohtu edastatud

kohtumääruse kätte, kuid ei kinnitanud selle kättesaamist. Samuti pidas ringkonnakohus

märkimisväärseks teadmist, et A.K keeldus 28.05.2015.a peale väärteoasja toimikuga

tutvumist vastu võtmast 17.02.2015.a koostatud kohtumäärust. Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2015.a kohtumäärus jõustus 16.06.2015.a. Kohtumääruse põhjendused:

Kohus selgitab, et vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 118 lg 2 p 3 maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning

tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse esitanud isik ei ole V™S § 118 lg 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. V™S §

114 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kaebuse esitamiseks maakohtule kohtuvälise menetleja otsuste peale. V™S § 118 lg 1 kohaselt, kui kaebus ei vasta V™S § 115 nõuetele,

teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Harju Maakohus tegi vastavasisulise kohtumääruse 17.02.2015.a, andes kaebuse esitaja A.K-le aega kaebuses olevad eelpool märgitud puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Koostatud määruses kohus hoiatas kaebuse esitajat, et puuduste tähtaegsel mittekõrvaldamisel jäetakse kaebus läbi vaatamata. 13.05.2015.a asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et käiguta jätmise määrus ei ole vaidlustatav kaebemenetluses määruskaebe korras ning A.K oli teadlik eelpoolt märgitud kohtumäärusest. Arvestades

Tallinna Ringkonnakohtu poolt 13.05.2015.a kohtumääruses avaldatud seisukohti ning teadmist, et asuda võib seisukohale, et A.K oli teadlik 17.02.2015.a Harju Maakohtu poolt

koostatud kohtumäärusest, kohtule teadmata põhjustel viimane keeldus kohtumäärust vastu võtmast 28.04.2015.a (kohus loeb 17.02.2015.a Harju Maakohtu kohtumääruse nr 4-15-1039

A.K-le kätte antuks) ning, et viimane ei ole temale kohtumääruses loetletud puudusi kõrvaldanud, siis tuleb kohtule esitatud kaebus A.K-le tagastada ja jätta tema – A.K

poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 12.02.2015.a esitatud kaebus Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.07.2014.a väärteootsusele nr 2302,14,008715 läbi vaatamata. Kohus juhindub V™S § 118 lg 1 ja lg 2 p 3; Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/