3-15-1502/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedEesti Meremuuseum (vastustaja) avaldas 09.03.2015 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Meremuuseumi Lennusadama ujuvkai soetamine ja paigaldamine“ (viitenumber 159738) hanketeate. Vastustaja kvalifitseeris 28.04.2015 käskkirjaga nr 1-1/4.1 ühispakkujad Marinetek Estonia OÜ ja Marinetek Group OY (kaebajad) ning ühispakkujad Insenerehituse AS ja OÜ Top Marine (kolmandad isikud) (p 1), tunnistas nii kaebajate kui kolmandate isikute pakkumused vastavaks (p 2) ning kolmandate isikute pakkumuse edukaks (p 3).
Legislator headnote
AI generated3-15-1502/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuna vastustaja on sõlminud kolmandate isikutega hankelepingu ja kaebajad on kaotanud selletõttu võimaluse ise vastustajaga hankelepingut sõlmida, esitasid kaebajad kaebusest loobumise avalduse. Kaebusest loobumise avaldus on esitatud tähtaegselt.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuli 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1502 Haldusasi Ühispakkujate Marinetek Estonia OÜ ja Marinetek Group OY kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.06.2015 otsuse nr 94-15/159738 tühistamiseks ning Eesti Meremuuseumi 28.04.2015 käskkirja nr 1-1/4.1 tühistamiseks riigihankes „Eesti Meremuuseumi Lennusadama ujuvkai soetamine ja paigaldamine“ (viitenumber 159738) ühispakkujate Insenerehituse AS ja OÜ Top Marine kvalifitseerimise osas Vaidlustatud lahend Riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.06.2015 otsus nr 94-15/159738 Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kaebusest loobumise tõttu
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu ühispakkujate Marinetek Estonia OÜ ja Marinetek Group OY kaebusest loobumise avaldus.
2. Lõpetada haldusasja menetlus.
3. Mõista ühispakkujatelt Marinetek Estonia OÜ ja Marinetek Group OY solidaarselt Eesti Meremuuseumi kasuks välja menetluskulu 300 (kolmsada) eurot ning ühispakkujate Insenerehituse AS ja OÜ Top Marine kasuks välja menetluskulu 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot 47 senti.
4. Tagastada riigilõiv 640 (kuussada nelikümmend) eurot Marinetek Estonia OÜ arveldusarvele nr EE602200221037053359 Swedbank AS-s.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja § 278 lg 1).
ASJAOLUD
1. Eesti Meremuuseum (vastustaja) avaldas 09.03.2015 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Meremuuseumi Lennusadama ujuvkai soetamine ja paigaldamine“ (viitenumber 159738) hanketeate.
3-15-1502 2(3)
2. Vastustaja kvalifitseeris 28.04.2015 käskkirjaga nr 1-1/4.1 ühispakkujad Marinetek Estonia OÜ ja Marinetek Group OY (kaebajad) ning ühispakkujad Insenerehituse AS ja OÜ Top Marine (kolmandad isikud) (p 1), tunnistas nii kaebajate kui kolmandate isikute pakkumused vastavaks (p 2) ning kolmandate isikute pakkumuse edukaks (p 3).
3. Kaebajad esitasid 07.05.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 28.04.2015 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks kolmandate isikute kvalifitseerimise osas.
4. VAKO jättis 02.06.2015 otsusega nr 94-15/159738 vaidlustuse rahuldamata.
5. Kaebajad esitasid 11.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 02.06.2015 otsuse tühistamiseks ning vastustaja 28.04.2015 otsuse tühistamiseks kolmandate isikute kvalifitseerimise osas.
6. Kohus võttis 16.06.2015 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse kolmandate isikutena ühispakkujad Insenerehituse AS ja OÜ Top Marine ning andis vastustajale ja kolmandatele isikutele tähtaja kaebusele vastamiseks.
7. Vastustaja ja kolmandad isikud esitasid kaebusele vastuse 25.06.2015, kus juhtisid tähelepanu asjaolule, et vastustaja sõlmis kolmandate isikutega hankelepingu 17.06.2015.
8. Kohus andis 26.06.2015 määrusega kaebajatele tähtaja kaebuse nõuete muutmise või kaebusest loobumise avalduse esitamiseks.
9. Kaebajad esitasid 15.07.2015 kaebusest loobumise avalduse.
10. Kohus küsis 15.07.2015 määrusega vastustaja ja kolmandate isikute seisukohta kaebusest loobumise avalduse kohta.
11. Vastustaja teatas 17.07.2015, et tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas, ning palus mõista kaebajatelt välja menetluskulu 828 eurot.
12. Kolmandad isikud palusid 20.07.2015 seisukohas kaebusest loobumise avaldus vastu võtta, haldusasja menetlus lõpetada ja mõista kaebajatelt välja menetluskulu 262,47 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuna vastustaja on sõlminud kolmandate isikutega hankelepingu ja kaebajad on kaotanud selletõttu võimaluse ise vastustajaga hankelepingut sõlmida, esitasid kaebajad kaebusest loobumise avalduse. Kaebusest loobumise avaldus on esitatud tähtaegselt.
14. HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3). Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus viidatud sätte alusel lõpetada.
15. Kohus selgitab kaebajatele, et menetluse lõpetamise korral puudub neil õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
16. HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (HKMS § 104 lg 9). Kuna Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2015
3-15-1502 3(3) otsusest haldusasjas nr 3-3-1-68-14 (p 33) nähtuvalt ei saa riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi käsitleda haldusorgani igapäevase põhitegevusena, vaid riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon, siis ei kehti riigihanke asjades menetluskulude väljamõistmisel halduskohtumenetluses kehtiv reegel, et haldusorganist vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajal toimub vaid erandjuhtudel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus haldusasjas 3-3-1-63-10, p 32). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 15.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-67-14 (p 32.1), et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. Vastustaja esitas menetluskulu dokumentidena OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid 25.06.2015 arve nr 20150114 summas 828 eurot (sisaldab käibemaksu) ja selle arve tasumist tõendava kontoväljavõtte. Kohtu hinnangul on vastustaja taotletud menetluskulud menetluse aega, asja keerukusastet, vastuse lühidust (sh võrreldes kolmandate isikute vastuse pikkusega) ja esindaja kursisolekut vaidluse asjaoludega (oli esindajaks ka vaidlustusmenetluses) ilmselgelt liiga suured, mistõttu vähendab kohus vastustaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid ja mõistab kaebajatelt vastustaja kasuks välja menetluskulu 300 eurot (sh käibemaks). Kolmandad isikud esitasid menetluskulu dokumentidena Advokaadibüroo Lextal OÜ 07.07.2015 arve nr 2015/06/149 summas 2572,34 eurot ja selle arve tasumist tõendava kontoväljavõtte. Kolmandad isikud taotlevad kaebajatelt menetluskulu väljamõistmist summas 262,47 eurot. Kolmandad isikud ei taotle käibemaksu väljamõistmist. Kohtu hinnangul on kolmandate isikute menetluskulud menetluse aega, asja keerukusastet ja vastuse pikkust arvestades põhjendatud ja tuleb kaebajatelt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Menetluskulud tuleb kaebajatelt välja mõista solidaarselt.
17. HKMS § 104 lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31 eurot 94 senti. Kaebajad on tasunud riigilõivu kokku 1280 eurot (tl 22, 30), seega tuleb neile tagastada riigilõiv summas 640 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik