3-15-1812/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated18. juulil 2015 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse U.S.’i Taotluse kohaselt 17. juulil 2015 kell 06.51 teatas Põlvamaa, Värska valla, Velna küla, Kooli
Legislator headnote
AI generated3-15-1812/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 18. juulil 2015 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse U.S.’i Taotluse kohaselt 17. juulil 2015 kell 06.51 teatas Põlvamaa, Värska valla, Velna küla, Kooli
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-15-1812
Määruse kuupäev
18. juuli 2015
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Lõuna
Prefektuuri
volitatud
esindaja
taotlus
varjupaigataotleja U.S.’i kinnipidamiseks ja Politsei- ja
Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Lõuna prefektuuri esindaja – Janika Valge
Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – U.S. (sündinud 10.
mai 1991)
Juures olid istungisekretär Berly Lepik ja tõlk Deepak
Ahluwalia
Resolutsioon
Anda luba varjupaigataotleja U.S.’i kinnipidamiseks ja
paigutamiseks kinnipidamis-keskusesse alates 18. juulist
2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise
aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks
kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni
paigutada isik arestimajja.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu
Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva
jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. 18. juulil 2015 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse U.S.’i
kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.
2. Taotluse kohaselt 17. juulil 2015 kell 06.51 teatas Põlvamaa, Värska valla, Velna küla, Kooli
talu elanik Lõuna prefektuuri Saatse kordoni, Värska teenistusse, et tema majapidamises on üks
tumeda nahavärviga meesisik. Kell 07.05 peeti isik kinni. Edasise uurimise käigus nimetas isik
ennast Pakistani Islamivabariigi kodanikuks U.S.’iks, sündinud 10. mail 1991 Pakistanis, vallaline.
Isik on lõpetanud 12 klassi ja esimese kursuse Gujarti Collage. Emakeeleks on urdu keel, lisaks
oskab vähesel määral inglise keelt. Elukohaks on Loray 20, Gujart, Pandžabi provints, Pakistan.
Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni.
3. 17. juulil 2015 kell 18.09 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt
sellele vormistati kinnipidamine ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse (VRKS) alusel. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510136.
Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.
4. Isiku sõnul lahkus Pakistanist esmalt Türgi Vabariiki ja sealt edasi Venemaale St. – Peterburgi.
Esialgselt ei olnud U.S.’il plaanis Venemaalt lahkuda vaid jääda Venemaale ja parandada oma
majanduslikku olukorda. Venemaale jõudis ta 1. detsembril 2014. oma sõnade kohaselt tegi ta
mustalt tööd ja sai selle eest palka 5000 rubla.
U.S. selgitas, et oli püüdnud saada Pakistanis viisat Saksamaale, kuid see ei õnnestunud. Pärast
viit kuud Venemaal võttis ta ühendust ühe kohaliku hinduga, et ta aitaks vormistada Saksamaa
viisat. Viimane soovitas, et võib leida isiku, kes toimetaks isiku Saksamaale. Saksamaale
jõudmiseks pidi esmalt tulema ebaseaduslikult Eestisse. Sellist teekonda soovitas ka U.S.’i vend,
kes elab Belgias ja saatis isikule reisi tarbeks 4000 dollariit. U.S.’i Saleem´i vend soovitas minna
Saksamaale, kuna Belgias on rangemad reeglid ja keeruline saada dokumente. Lisaks võttis isik
ühendust oma isaga, kes andis pojale Eestis elava Indiast pärit isiku telefoni numbri, juhul kui poeg
peaks abi vajama Eestist läbisõidul.
5. U.S. on selgitanud, et soovib tööd leida ettekandjana või kokana. Pakistanis on ta töötanud
mobiiltelefonide parandajana. Kodumaal tema elu ega ka tervis ohus ei olnud. Euroopasse
jõudmise eesmärk oli parema töö leidmine.
6. Lisaks selgitas ta, et tal puuduvad dokumendid, kuna pakistaanlane, kes teda piirini juhatas
võttis need ära, kuna nii olevat isikul parem reisida ja vajadusel varjupaika saada.
7. PPA on kindlaks teinud U. S.´i ebaseaduslik piiriületuse koha, mis asub VPT 513 lähistel. Sealt
on tuvastatud isiku jalajäljed ja jäljerida. Jälgede leidmiseks kasutas PPA teenistuskoera.
8. PPA osutab, et 17. juulil 2015 kolmel korral võttis Lõuna prefektuuri kahe üksusega ühendust
keegi meesterahvas väites, et ta on 17. juuli 2015 hommikul kinni võetud U.S.i´i vend, kes elab
Prantsusmaal. PPA-l ei õnnestunud täpsustada helistaja andmeid. U.S.i’i sõnade kohaselt oli
viimati oma vennaga ühenduses Eesti piiri poole sõitmise ajal.
9. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. Isikul
puuduvad reisidokumendid ning ta on tuvastatud tema enda ütluste järgi. Seega puuduvad
ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et jättis
tahtlikult passi kolmanda isiku kätte. PPA peab veenduma, et isik on see, kelleks ta end nimetab.
Isiku saab tuvastada alles peale ametlikule päringule vastuse saamist. Lisaks saabus U.S. Eestisse
õigusvastaselt, kinnitades, et tema eesmärgiks oli kasutada Eestit transiitriigina Saksamaale
jõudmiseks. Kuna isik peeti kinni Eestis, siis taotleb ta nüüd varjupaika Eestis ja hiljem suunduks
Saksamaale. Isik ei ole kordagi öelnud, et teda ähvardaks kodumaal reaalne oht elule või tervisele.
Kodumaalt lahkumise eesmärk oli pigem parema töö ja õppimise võimaluse saamine Saksamaal.
Seega võib järeldada, et isiku puhul esineb oht, et ta võib põgeneda Eestist enne kui tema kohta on
tehtu otsus varjupaiga staatuse kohta. Ka võib isik kõrvale hoiduda varjupaigamenetluses tähtsust
omavate asjaolude väljaselgitamisel. Arvestades kõiki eelpool mainitud asjaolusid on PPA
arvamusel, et isik võib lahkuda Eestist enne kui varjupaigataotluse menetlemine on lõppenud.
10. Lisaks on U.S. maksnud kolmandale isikule, et talle tehtaks Venemaa viisa. Viisa eesmärk
oligi lahkuda Pakistanist, hakata tegema tööd Venemaal ja see läbi oma majanduslikku olukorda
parandada. Lisaks maksis U.S. venelasele ja pakistaanlasele kes toimetasid ta Eesti piirile lähedale,
selleks, et ta saaks ebaseaduslikult piiri ületada. Sellised tegevused näitavad selgelt, et isik on
vajadusel kasutama kõik võimalusi, et endale meelepärast olukorda saada, kasutades selleks
keelatud võtteid.
11. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud
varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 16. juulil
2015 Belgia suunakoodiga tehtud telefonikõnest taksofirmasse ja PPA üksustesse võib järeldada,
et U.S.’i vend on igati nõus kaasa aitama isiku kiiret jõudmist Saksamaale või Belgiasse.
12. 18. juulil 2015 kohtuistungil kinnitas PPA esindaja, et taotleja hinnangul esineb alus U.S.’i
paigutamiseks kinnipidamiskeskusse kõigil VRKS § 361 lg-s 2 nimetatud alustel, sest isik on
saabunud Eestisse kontrolljoone omavolilise ületamisega, tal puuduvad dokumendid ning
tehnilistel põhjustel ei ole õnnestunud välja selgitada, kas ta on taotlenud varjupaika mõnes teises
riigis.
13. 18. juuli 2015 kohtuistungil selgitas U.S., et lahkus Pakistanist, kuna riik ei taga oma kodanike
turvalisust. Ebaseadusliku piiriületus järel oli eesmärgiks varjupaiga saamine Euroopa Liidu
mõnes riigis. Saksamaad nimetas ta varem seetõttu, et seal pidi varjupaiga saamine väidetavalt
lihtsam olema. Kuna ta on nüüd esitanud varjupaigataotluse Eestis, siis taotluse rahuldamise korral
kavatseb ta Eestisse elama jääda. Varjupaigataotlus ega muid dokumente ei ole U.S. Saksamaa
Liitvabariigile esitanud. Varjupaigamenetluse ajaks kinnipidamiskeskusse paigutamisele vastu ei
vaidle.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS
14. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib
varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid
arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või
ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361
lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui
48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa
varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
15. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses
sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni
pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil
varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
16. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada
järgmistel alustel:
1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;
2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;
3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;
4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul,
kui on olemas põgenemise oht;
5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse
edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks;
6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine;
7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.
Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas
VRKS
§
lõikes
sätestatud
alused
varjupaigataotleja
kinnipidamiseks
ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi
asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab
kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele,
et vajalik on isiku tuvastamine ja tema kodakondsuse kontrollimine ning esineb isiku põgenemise
oht, kuna isiku eesmärgiks võib tegelikkuses olla Rootsi Kuningriiki jõudmine.
17. Käesoleval juhul puuduvad isikul dokumendid ja ta on tuvastatud tema enda ütluste alusel.
Puuduvad ametlikud andmed tema nime ja kodakondsuse kohta. Isik ei pruugi olla see, keda ta
väidab end olevat. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p
1 ja 2 alusel.
Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 17. juuli 2015 õhtul ja seda
pole käesolevaks ajaks lahendatud. Välja pole selgitatud, kas Eesti Vabariik on esimene riik, kus
isik varjupaika taotles. Samuti puuduvad andmed varjupaigataotluse sisuliseks lahendamiseks
oluliste asjaolude kohta. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku põgenemise ohtu tuleb pidada
tõenäoliseks. Tema ütlustest on selgunud, et tegelikkuses oli tema eesmärgiks jõuda Eesti
Vabariigi kaudu Saksamaale. Kuigi isik kohtuistungil sellist kavatsust eitas, tuleb soovi Eestist
edasi liikuda pidada tõenäoliseks, sest isikul puudus varasemalt soov Eestisse jääda, tema
lähisugulane elab Belgias ja on aidanud U.S.’i rahaliselt reisi korraldamisel ning üritanud
korraldada taksoga tema liikumist piirialalt eemale. Vabaduses viibides oleks isikul võimalik
jätkata oma teekonda ilma vahepealse dokumendikontrollita. Omavolilise lahkumise tõenäosust
suurendab asjaolu, et isiku Belgias elav vend on valmis tema lahkumisele kaasa aitama. Seega on
kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.
18. Kuna kohus on leidnud, et esineb alus isiku kinnipidamiskeskusse paigutamiseks loa
andmiseks vähemalt VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 alusel, siis ei analüüsi kohus põhjalikumalt
ülejäänud aluste esinemist. Kohus märgib siiski, et isiku ütlused Eestisse saabumise asjaolude.
oma edasiste kavatsuste kohta ja Belgias elava venna osalus viitavad võimalusele, et
varjupaigataotlus esitati lahkumiskohustuse vältimiseks.
Samas ei nähtu PPA taotlusest VRKS § 361 lg 2 p-des 3, 6 ja 7 nimetatud alustel
kinnipidamiskeskusse paigutamiseks loa andmist tingivaid asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et
U.S. saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudub õiguslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
Olukorras, kus isik ise ei ole väitnud riiki saabumise õigusliku aluse esinemist ja see ei nähtu ka
kogutud tõenditest pole vajalik isiku kinnipidamine riiki saabumise aluse kontrollimiseks. Kohtu
hinnangul ei ole ainuüksi ebaseaduslik riiki sisenemine ja kahtlus, et isik võib varjupaigamenetluse
ajal riigist lahkuda piisav, et jaatada temast tulenevat ohtu riigi julgeolekule või avalikule korral.
Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/2013 sätestatud korras isiku üleandmiseks
pole vajalik isiku kinnipidamine juhul, kui puuduvad andmed selle kohta, et isik oleks mõnes muus
riigis varjupaigataotluse esitanud.
19. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks,
lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist
kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA
teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või
muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et
järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada
ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s
20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Seejuures tuleb arvesse
võtta isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine
vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka
ilmselgelt mittemõõdukas. Niisugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma määruse asjas
nr 3-3-1-52-14 punktis 18.
20. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning
esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu
hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude
korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on
käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse
juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud
kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga
seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava
otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab
kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt
kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära
enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on
lõppenud või mitte.
21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa
U.S.’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 18. juunist 2015 kuni
VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Saar
kohtunik