3-15-1812/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-1812

Määruse kuupäev

18. juuli 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Lõuna

Prefektuuri

volitatud

esindaja

taotlus

varjupaigataotleja U.S.’i kinnipidamiseks ja Politsei- ja

Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Istungil osalenud isikud

Lõuna prefektuuri esindaja – Janika Valge

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – U.S. (sündinud 10.

mai 1991)

Juures olid istungisekretär Berly Lepik ja tõlk Deepak

Ahluwalia

Resolutsioon

Anda luba varjupaigataotleja U.S.’i kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamis-keskusesse alates 18. juulist

2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks

kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni

paigutada isik arestimajja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 18. juulil 2015 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse U.S.’i

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

2. Taotluse kohaselt 17. juulil 2015 kell 06.51 teatas Põlvamaa, Värska valla, Velna küla, Kooli

talu elanik Lõuna prefektuuri Saatse kordoni, Värska teenistusse, et tema majapidamises on üks

tumeda nahavärviga meesisik. Kell 07.05 peeti isik kinni. Edasise uurimise käigus nimetas isik

ennast Pakistani Islamivabariigi kodanikuks U.S.’iks, sündinud 10. mail 1991 Pakistanis, vallaline.

Isik on lõpetanud 12 klassi ja esimese kursuse Gujarti Collage. Emakeeleks on urdu keel, lisaks

oskab vähesel määral inglise keelt. Elukohaks on Loray 20, Gujart, Pandžabi provints, Pakistan.

Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni.

3. 17. juulil 2015 kell 18.09 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt

sellele vormistati kinnipidamine ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) alusel. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510136.

Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

4. Isiku sõnul lahkus Pakistanist esmalt Türgi Vabariiki ja sealt edasi Venemaale St. – Peterburgi.

Esialgselt ei olnud U.S.’il plaanis Venemaalt lahkuda vaid jääda Venemaale ja parandada oma

majanduslikku olukorda. Venemaale jõudis ta 1. detsembril 2014. oma sõnade kohaselt tegi ta

mustalt tööd ja sai selle eest palka 5000 rubla.

U.S. selgitas, et oli püüdnud saada Pakistanis viisat Saksamaale, kuid see ei õnnestunud. Pärast

viit kuud Venemaal võttis ta ühendust ühe kohaliku hinduga, et ta aitaks vormistada Saksamaa

viisat. Viimane soovitas, et võib leida isiku, kes toimetaks isiku Saksamaale. Saksamaale

jõudmiseks pidi esmalt tulema ebaseaduslikult Eestisse. Sellist teekonda soovitas ka U.S.’i vend,

kes elab Belgias ja saatis isikule reisi tarbeks 4000 dollariit. U.S.’i Saleem´i vend soovitas minna

Saksamaale, kuna Belgias on rangemad reeglid ja keeruline saada dokumente. Lisaks võttis isik

ühendust oma isaga, kes andis pojale Eestis elava Indiast pärit isiku telefoni numbri, juhul kui poeg

peaks abi vajama Eestist läbisõidul.

5. U.S. on selgitanud, et soovib tööd leida ettekandjana või kokana. Pakistanis on ta töötanud

mobiiltelefonide parandajana. Kodumaal tema elu ega ka tervis ohus ei olnud. Euroopasse

jõudmise eesmärk oli parema töö leidmine.

6. Lisaks selgitas ta, et tal puuduvad dokumendid, kuna pakistaanlane, kes teda piirini juhatas

võttis need ära, kuna nii olevat isikul parem reisida ja vajadusel varjupaika saada.

7. PPA on kindlaks teinud U. S.´i ebaseaduslik piiriületuse koha, mis asub VPT 513 lähistel. Sealt

on tuvastatud isiku jalajäljed ja jäljerida. Jälgede leidmiseks kasutas PPA teenistuskoera.

8. PPA osutab, et 17. juulil 2015 kolmel korral võttis Lõuna prefektuuri kahe üksusega ühendust

keegi meesterahvas väites, et ta on 17. juuli 2015 hommikul kinni võetud U.S.i´i vend, kes elab

Prantsusmaal. PPA-l ei õnnestunud täpsustada helistaja andmeid. U.S.i’i sõnade kohaselt oli

viimati oma vennaga ühenduses Eesti piiri poole sõitmise ajal.

9. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. Isikul

puuduvad reisidokumendid ning ta on tuvastatud tema enda ütluste järgi. Seega puuduvad

ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et jättis

tahtlikult passi kolmanda isiku kätte. PPA peab veenduma, et isik on see, kelleks ta end nimetab.

Isiku saab tuvastada alles peale ametlikule päringule vastuse saamist. Lisaks saabus U.S. Eestisse

õigusvastaselt, kinnitades, et tema eesmärgiks oli kasutada Eestit transiitriigina Saksamaale

jõudmiseks. Kuna isik peeti kinni Eestis, siis taotleb ta nüüd varjupaika Eestis ja hiljem suunduks

Saksamaale. Isik ei ole kordagi öelnud, et teda ähvardaks kodumaal reaalne oht elule või tervisele.

Kodumaalt lahkumise eesmärk oli pigem parema töö ja õppimise võimaluse saamine Saksamaal.

Seega võib järeldada, et isiku puhul esineb oht, et ta võib põgeneda Eestist enne kui tema kohta on

tehtu otsus varjupaiga staatuse kohta. Ka võib isik kõrvale hoiduda varjupaigamenetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamisel. Arvestades kõiki eelpool mainitud asjaolusid on PPA

arvamusel, et isik võib lahkuda Eestist enne kui varjupaigataotluse menetlemine on lõppenud.

10. Lisaks on U.S. maksnud kolmandale isikule, et talle tehtaks Venemaa viisa. Viisa eesmärk

oligi lahkuda Pakistanist, hakata tegema tööd Venemaal ja see läbi oma majanduslikku olukorda

parandada. Lisaks maksis U.S. venelasele ja pakistaanlasele kes toimetasid ta Eesti piirile lähedale,

selleks, et ta saaks ebaseaduslikult piiri ületada. Sellised tegevused näitavad selgelt, et isik on

vajadusel kasutama kõik võimalusi, et endale meelepärast olukorda saada, kasutades selleks

keelatud võtteid.

11. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud

varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 16. juulil

2015 Belgia suunakoodiga tehtud telefonikõnest taksofirmasse ja PPA üksustesse võib järeldada,

et U.S.’i vend on igati nõus kaasa aitama isiku kiiret jõudmist Saksamaale või Belgiasse.

12. 18. juulil 2015 kohtuistungil kinnitas PPA esindaja, et taotleja hinnangul esineb alus U.S.’i

paigutamiseks kinnipidamiskeskusse kõigil VRKS § 361 lg-s 2 nimetatud alustel, sest isik on

saabunud Eestisse kontrolljoone omavolilise ületamisega, tal puuduvad dokumendid ning

tehnilistel põhjustel ei ole õnnestunud välja selgitada, kas ta on taotlenud varjupaika mõnes teises

riigis.

13. 18. juuli 2015 kohtuistungil selgitas U.S., et lahkus Pakistanist, kuna riik ei taga oma kodanike

turvalisust. Ebaseadusliku piiriületus järel oli eesmärgiks varjupaiga saamine Euroopa Liidu

mõnes riigis. Saksamaad nimetas ta varem seetõttu, et seal pidi varjupaiga saamine väidetavalt

lihtsam olema. Kuna ta on nüüd esitanud varjupaigataotluse Eestis, siis taotluse rahuldamise korral

kavatseb ta Eestisse elama jääda. Varjupaigataotlus ega muid dokumente ei ole U.S. Saksamaa

Liitvabariigile esitanud. Varjupaigamenetluse ajaks kinnipidamiskeskusse paigutamisele vastu ei

vaidle.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

14. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib

varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või

ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa

varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

15. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni

pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

16. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;

2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;

3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul,

kui on olemas põgenemise oht;

5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks;

6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine;

7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas

VRKS

§

lõikes

sätestatud

alused

varjupaigataotleja

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab

kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele,

et vajalik on isiku tuvastamine ja tema kodakondsuse kontrollimine ning esineb isiku põgenemise

oht, kuna isiku eesmärgiks võib tegelikkuses olla Rootsi Kuningriiki jõudmine.

17. Käesoleval juhul puuduvad isikul dokumendid ja ta on tuvastatud tema enda ütluste alusel.

Puuduvad ametlikud andmed tema nime ja kodakondsuse kohta. Isik ei pruugi olla see, keda ta

väidab end olevat. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p

1 ja 2 alusel.

Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 17. juuli 2015 õhtul ja seda

pole käesolevaks ajaks lahendatud. Välja pole selgitatud, kas Eesti Vabariik on esimene riik, kus

isik varjupaika taotles. Samuti puuduvad andmed varjupaigataotluse sisuliseks lahendamiseks

oluliste asjaolude kohta. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku põgenemise ohtu tuleb pidada

tõenäoliseks. Tema ütlustest on selgunud, et tegelikkuses oli tema eesmärgiks jõuda Eesti

Vabariigi kaudu Saksamaale. Kuigi isik kohtuistungil sellist kavatsust eitas, tuleb soovi Eestist

edasi liikuda pidada tõenäoliseks, sest isikul puudus varasemalt soov Eestisse jääda, tema

lähisugulane elab Belgias ja on aidanud U.S.’i rahaliselt reisi korraldamisel ning üritanud

korraldada taksoga tema liikumist piirialalt eemale. Vabaduses viibides oleks isikul võimalik

jätkata oma teekonda ilma vahepealse dokumendikontrollita. Omavolilise lahkumise tõenäosust

suurendab asjaolu, et isiku Belgias elav vend on valmis tema lahkumisele kaasa aitama. Seega on

kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

18. Kuna kohus on leidnud, et esineb alus isiku kinnipidamiskeskusse paigutamiseks loa

andmiseks vähemalt VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 alusel, siis ei analüüsi kohus põhjalikumalt

ülejäänud aluste esinemist. Kohus märgib siiski, et isiku ütlused Eestisse saabumise asjaolude.

oma edasiste kavatsuste kohta ja Belgias elava venna osalus viitavad võimalusele, et

varjupaigataotlus esitati lahkumiskohustuse vältimiseks.

Samas ei nähtu PPA taotlusest VRKS § 361 lg 2 p-des 3, 6 ja 7 nimetatud alustel

kinnipidamiskeskusse paigutamiseks loa andmist tingivaid asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et

U.S. saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudub õiguslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.

Olukorras, kus isik ise ei ole väitnud riiki saabumise õigusliku aluse esinemist ja see ei nähtu ka

kogutud tõenditest pole vajalik isiku kinnipidamine riiki saabumise aluse kontrollimiseks. Kohtu

hinnangul ei ole ainuüksi ebaseaduslik riiki sisenemine ja kahtlus, et isik võib varjupaigamenetluse

ajal riigist lahkuda piisav, et jaatada temast tulenevat ohtu riigi julgeolekule või avalikule korral.

Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/2013 sätestatud korras isiku üleandmiseks

pole vajalik isiku kinnipidamine juhul, kui puuduvad andmed selle kohta, et isik oleks mõnes muus

riigis varjupaigataotluse esitanud.

19. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks,

lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist

kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA

teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või

muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et

järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada

ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s

20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Seejuures tuleb arvesse

võtta isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine

vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka

ilmselgelt mittemõõdukas. Niisugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma määruse asjas

nr 3-3-1-52-14 punktis 18.

20. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning

esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu

hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude

korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on

käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse

juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga

seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava

otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab

kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt

kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära

enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on

lõppenud või mitte.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa

U.S.’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 18. juunist 2015 kuni

VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Saar

kohtunik