3-14-185/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-185 Haldusasi Rexest Grupp OÜ kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 25.11.2013 otsuse nr 1-25/220 ja 22.01.2014 vaideotsuse nr 1-16/9 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Rexest Grupp OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud esindajad Silver Nittim ja vandeadvokaat Marit Toom Asja läbivaatamine 10.04.2015 kohtuistungil üleminekuga kirjalikku menetlusse

RESOLUTSIOON 1. Jätta Rexest Grupp OÜ kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.08.2015, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-185 2(35) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rexest Grupp OÜ (kaebaja) esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja) 03.11.2009 (täiendatud 17.01.2010) taotluse projekti „Ladestatavate plastjäätmete taaskasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks“ elluviimiseks ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks summas 7 900 000 krooni (504 902 eurot). Taotleja omafinantseering oli 11 208 590 krooni (716 359 eurot). Projekti raames sooviti hankida jäätmete töötlemisliin plastiku sulatamiseks-tihendamiseks. 2. Vastustaja rahuldas 23.04.2010 otsusega nr 1-25/36 (II kd tl 92-93p) taotluse ja maksis kaebajale välja toetuse 504 310,78 eurot. 3. Vastustaja tunnistas 25.11.2013 otsusega nr 1-25/220 (I kd tl 9-17p) oma 23.04.2010 otsuse nr 1-25/36 tagasiulatuvalt täies ulatuses kehtetuks ja nõudis kaebajalt tagasi toetuse summas 504 310,78 eurot. Tagastatavale summale lisandus intress tagastatava summa jäägilt iga päeva eest tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates kuni toetuse täieliku tagastamiseni. Põhjendused: 3.1. Kaebaja on rikkunud toetuse kasutamise nõudeid, kasutanud toetust mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks ja esitanud teadlikult ebaõigeid ja eksitavaid andmeid, kahjustades Euroopa Liidu finantshuve. Seetõttu esineb alus toetuse tagasinõudmiseks. 3.2. Algselt 22.03.2010 välja kuulutatud hanke tulemusena sõlmiti 08.04.2010 leping seadmete tarnimiseks Duratrust Ltd-ga (Duratrust), kuid kaebaja väidete kohaselt täitis Duratrust lepingu osaliselt, jättes üle andmata jäätmete töötlemisliini. Kaebaja korraldas vastustajaga kooskõlastamata uue hanke, mille raames esitas ainsa pakkumise väidetavalt OÜ Rammel Group (Rammel; kustutatud 04.01.2013). Kaebaja sõlmis 14.01.2011 Rammeliga plastiku sulatus-tihendusseadmete ostu-müügilepingu summas 475 000 eurot. Vastustaja tuvastas, et jäätmete töötlemisliini ei tootnud Rammel, vaid see osteti 14.01.2011 lepinguga Istello OÜ-lt (Istello). Seade oli toodetud 2002. a Itaalia ettevõttes Officine Meccaniche Costarelli S.r.l. Unipersonale (Costarelli). Istello omandas seadme 12.01.2011 lepinguga Itaalia ettevõttelt Germanplast di Ramella German Paolo (Germanplast). Asjaolu, et kaebaja on omandanud Germanplasti seadmed, kinnitab mh see, et Istello poolt on Germanplastiga sõlmitud lepingu allkirjastanud juhatuse liige ja osanik A.V., kes on ka kaebaja emaettevõtte osanik ja kaebaja juhatuse liige. Istello ja Germanplasti vahel sõlmitud lepingu preambulas on mainitud, et lisaks A.V.le on soetatava liini Itaalias üle kontrollinud A.K. ja A.S.. Viimased ei ole Istello juhatuse liikmed ja neil puudub avalikest registritest nähtuvalt selle ettevõtte esindamise õigus, küll aga on tegemist kaebaja juhatuse liikmetega. Istello ja Germanplasti vahelise lepingu kohaselt oli seadme hinnaks 55 000 eurot, mille Istello ka tasus. Istello müüs liini 14.01.2011 edasi Rammelile hinnaga 569 616 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellele järgnes 14.01.2011 tehing Rammeli ja kaebaja vahel ning seadmete hinnaks märgiti juba 570 000 eurot (sisaldab käibemaksu). Germanplast kinnitas vastuseks vastustaja järelepärimisele 29.01.2013 kirjas, et Istelloga sõlmitud lepingu esemeks olevad seadmed transportis ostja ja seade transporditi kahes osas (Itaaliast pandi seadmed teele 24.01.2011 ja 29.01.2011). Seade müüdi Istellole algse konfiguratsiooniga, seadme monteeris ostja vastavalt tootja tehnilistele joonistele ja seade oli täielikult komplekteeritud koos kõigi osadega vastavalt 12.01.2011 lepingule. Istello ja Germanplast koostasid 23.02.2011 kontrollakti seadmete testimise tulemuste kohta, mille allkirjastasid mõlema ettevõtte esindajad. 3.3. Arvestades, et Germanplast müüs 12.01.2011 Istellole liini hinnaga 55 000 eurot ja kaebaja omandas 14.01.2011 liini hinnaga 475 000 eurot (millele lisandus käibemaks), tekib põhjendatud küsimus, millest tulenevalt kasvas 2 päevaga liini hind ca 8,6-kordseks. Kaebaja väitis, et seade on pärast selle ostmist Germanplastilt ümber ehitatud. Samas on kaebaja esitanud

3-14-185 3(35) vastuolulisi seisukohti selle kohta, millal, kuidas ja kelle poolt on algselt omandatud seadet ümber ehitatud. Algul väideti, et ümberehitused tegi kaebaja ise. Hiljem väideti, et seda tegid Rammel ja Istello. Ühelt poolt väidab kaebaja, et Rammelilt osteti toimiv terviklahendus, teiselt poolt väidab ta, et kaebaja ehitas seadet hiljem ümber. Kuigi kaebajal on väga hea ülevaade selle kohta, millised on seadme ümberehitused, on ta korduvalt keeldunud täpsustamast, millised ümberehitused on tehtud tema enda poolt ja millised enne seadme ostmist. 3.4. Kaebaja esitatud selgitusi ja dokumente koosmõjus arvestades ei ole eluliselt usutav ega tõendatud, et Germanplastilt soetatud töötlemisliini oleks enne selle saajale üleandmist ümber ehitatud või muudetud. Rammeli ja Istello, Istello ja OÜ Agrolain (Agrolain; kustutatud 06.08.2013) ning Rammeli ja kaebaja vahelised tehingud on näilikud ja nendega sooviti varjata tegelikku tehingut, milleks on kaebaja poolt töötlemisliini omandamine Germanplastilt hinnaga 55 000 eurot. 12.01.2011 ja 14.01.2011 lepingutest nähtub, et lepingu ese oli kõigis lepingutes sama – plastiku sulatus-tihendusseade D1300/01 koos lisadega. Nii Rammeli ja Istello kui ka Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud lepingute kohaselt kohustusid müüjad seadme võõrandama ning selle paigaldama ja häälestama. Kusjuures Rammeli ja Istello vahel sõlmitud lepingus rõhutati, et paigalduse hinna hulka ei kuulu ehitustööd. Ühestki lepingust ei nähtu müüja kohustust seadet oluliselt ümber ehitada või muuta. Kui lepingute sisuks olnuks ka seadmete oluline ümberehitamine, et saavutada kaebaja sõnade kohaselt maailmas ainulaadne tootmisseade, oleks lepingus detailselt kokku lepitud, kuidas tulnuks masinat ümber ehitada ning millistele tingimustele pidanuks masin pärast nii olulist ümberehitust vastama. Samuti oleks juhul, kui lepingu esemeks oleks olnud maailmas ainulaadse jäätmete töötlemissüsteemi väljatöötamine, leping sisaldanud endas ka autoriõigusega seotud regulatsiooni. Rammeli ja Istello ning Rammeli ja kaebaja poolt 17.02.2011 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et kaebajale anti üle samad Germanplastilt soetatud seadmed. Aktides ei ole märgitud, et seadmetele oleks tehtud ümberehitusi. Kuna seadmed transporditi Germanplasti juurest Eestisse otse kaebaja juurde Väätsa Prügilasse, olid need kaebaja juurde jõudes samas olekus, nagu need Germanplastilt soetati ja mingeid ümberehitusi ei olnud neile võimalik enne kaebaja juurde toimetamist teha. 3.5. Istello ja Germanplasti lepingust nähtuvalt pidi masina paigaldama Istello, kuid Germanplast pidi pärast masinate paigaldamist tagama, et masina ühendused on teostatud korrektselt ja töötlemisliin töötab korralikult. Osa hinnast pidi Istello tasuma pärast seadmete töökorra testimist. Germanplasti ja Istello vahel 23.02.2011 Väätsa Prügilas (kaebaja tegevuskohas) allkirjastatud kontrollaktist nähtub, et pooled kontrollisid seadmete töökorda. Kontrollaktist sõltus see, kas Germanplastil on õigus saada ülejäänud 10 000 eurot. Aktis ei ole märget, et seadmed oleks ümber ehitatud või ühendatud seadmetega, milliseid pole Germanplast võõrandanud. Ükski mõistlik müüja ei võtaks endale kohustust tagada seadmete ühendamine elektrivõrguga ja nende korrasolek olukorras, kus võõrandatud seadmeid oleks oluliselt ümber ehitatud või muudetud. Seda enam, et sellest sõltus ülejäänud ostuhinna tasumine. Vastustaja leiab, et jäätmete töötlemisliin paigaldati kaebaja juures hiljemalt 23.02.2011 ja seda ei olnud Germanplasti poolt kontrollimise hetkeks ümber ehitatud ega muudetud. 3.6. Seadmete ümberehitamine saanuks teoreetiliselt toimuda ainult 2 nädala jooksul pärast seadmete transporti Itaaliast (esimene osa transporditi 24.01.2011–31.01.2011, teine osa 29.01.2011–07.02.2011) ning enne nende üleandmist 17.02.2011 ja lõplikku paigaldamist kaebaja juures (mis pidi olema tehtud hiljemalt 23.02.2011, kui Germanplast masinat kontrollis), mis on ilmselgelt liiga lühike aeg laiaulatuslikeks ümberehitusteks, et luua maailmas uudne tehnoloogiline lahendus. Kaebaja tellitud ekspert K.K.selgitas, et masinaehituslikult ei ole ümberehitused keerukad. Keerukad on need seetõttu, et on vaja töödeldavast materjalist lähtuvat teadmist. Vaja oli eelteadmisi sellistest liinidest ning keegi pidi pidevalt testima ja

3-14-185 4(35) katsetama. K.K.. viitas sellise protsessi aeganõudvusele. Samuti viitas kaebaja soovitud tulemuseks vajalike ümberehituste aeganõudvusele algse seadme tootja Costarelli. 3.7. Seega isegi kui seadmetele tehti enne kaebajale tarnimist mingeid ümberehitusi, siis vaid vähesel määral, mis ei saanud tõsta hinda pea kümnekordseks. Samas tõendab Germanplasti esitatud kontrollakt, et seade oli pärast selle üleandmist 23.02.2011 algses konfiguratsioonis ja ümberehitusi ei olnud toimunud. Seega omandas kaebaja algses konfiguratsioonis ümberehitamata seadme, mille tegelik hind oli 55 000 eurot. Ümberehitused tehti tõenäoliselt kaebaja enda poolt aeganõudva testimise abil. Tegelikult kinnitas kaebaja 19.08.2013 vastuse faktiliste asjaolude juures, et tootmistehnoloogilise terviklahenduse on välja töötanud kaebaja ise pärast seda, kui seadmed 17.02.2011 talle üle anti. Kaebaja kinnitas, et vastava lahenduse väljatöötamine on võtnud aega rohkem kui 2 aastat. 3.8. Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelised tehingud olid näilikud ning tehtud eesmärgiga varjata seadmete tegelikku ostuhinda, eksitada vastustajat ja taotleda suuremat toetust. Kaebaja esitatud tõendid näilike tehingute toimumise kohta tuleb lugeda ebaõigete andmete esitamiseks. Kaebaja on rikkunud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS2007_2013) § 21 lg-t 1 ning § 22 p 2 ja 4. 3.9. Kaebaja uute selgituste kohaselt koosnes Istello poolt Rammelile ja Rammeli poolt kaebajale müüdu lisaks Germanplastilt hangitud seadmele ka Agrolaini poolt 24.01.2013 Istellole müüdud seadmetest, mis olid Germanplasti seadmetega ühendatud. Nende seadmete lisandumine tõigi väidetavalt kaasa lõviosa tehingute hinnavahest. Agrolaini müüdud seadmete hinnaks oli ilma käibemaksuta 371 000 eurot. Kuna kaebaja ei esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, miks hangiti Agrolainilt samad seadmed, mis kaebaja oli juba varem soetanud Duratrustilt, siis järeldas vastustaja, et tegelikult Agrolain Istellole seadmeid ei müünud ja kaebaja neid seadmeid Rammelilt ei omandanud, vaid soetas need juba varem Duratrustilt. Sama kinnitas kaebaja suuliselt ka 07.10.2013 toimunud kohtumisel. Samas 14.10.2013 esitatud täiendavas kirjalikus seisukohas väitis kaebaja, et ei tea Agrolaini ja Istello vahelisest tehingust midagi. Seega on kaebaja väited vastuolulised. Isegi kui uskuda kaebaja väidet, et tegelikult soovisid Istello ja Agrolain kokku leppida ainult kaebajale kuuluvate seadmete ümberehitamises, mitte müügis, peaks selline töö nähtuma ka järgnevates lepingutes. Neis aga kaebaja poolt Duratrustilt omandatud seadmete ümberehitamise või Germanplastilt soetatud seadmega ühendamise kohta mingit viidet ei ole. Samuti puuduvad sellele viited kaebaja poolt Rammelile esitatud lähteülesandes, Rammeli pakkumuses, väljamaksedokumentides, kaebaja varasemates selgitustes jne. Asjakohaseid lepinguid, arveid ja tööde vastuvõtmise akte ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et need oleks käsitlenud ka Duratrusti poolt tarnitud seadmete ümberehitamist. Kuna see töö maksis kaebaja selgituste kohaselt 370 000 eurot, tähendaks see üheselt, et kaebaja on kuni 14.10.2013 teadlikult varjanud määrava tähtsusega infot Rammelilt soetatud seadme/tellitud töö olemuse kohta, esitades selle kohta järjepidevalt ebaõiget ja eksitavat dokumentatsiooni. Kaebaja selline väide tähendaks ka seda, et kuna algne leping ei sisaldanud toetuse saajal juba olemasolevate seadmete tarnimist, siis järelikult käsitles see täies mahus ümberehitustöid. See tähendaks, et 371 000 eurot maksva lepingu tegelikus sisus lepitakse kokku alles hiljem sõlmitavas lepingu lisas ja jäetakse ka siis see määratlemata (Agrolaini ja Istello vahel 24.01.2011 sõlmitud lepingu kohaselt pidi Agrolain hankima ja müüma Istellole tehase sisseseade. Hind sisaldas transporti Väätsa prügilasse ja seadmete paigaldust ning häälestust. Paigalduse hinna sisse ei kuulunud ehitustööd. Väidetavalt sõlmiti 26.01.2011 lepingu lisa, mille kohaselt pidi Agrolain teostama ka tarnitud seadmete parendus- ja ümberehitustööd. Seda, milliseid töid ja mis mahus pidi teostama, lisas ei täpsustatud. Tööd pidid jääma põhilepingus kokku lepitud hinna sisse.). Sellisel kokkuleppel puudub igasugune loogika. Vastustaja leiab, et ka leping Agrolainiga on üks osa näilikest tehingutest, millega kaebaja soovis näidata seadme hinda kõrgemana, kui ta selle tegelikult omandas. Lepingu

3-14-185 5(35) näilikkust kinnitab ka asjaolu, et see on sõlmitud pärast Istello lepingut Rammeliga. Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu esemeks ei olnud ega saanud ka ajaliselt olla Agrolaini poolt väidetavalt võõrandatud seadmed, ümberehitustööd või seadmete ühendamine Agrolaini poolt võõrandatavate seadmetega. Agrolainiga sõlmitud leping ei saanud mõjutada Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu hinda. 3.10. Ka juhul, kui mitte lugeda tehinguid näilikeks, on kaebaja rikkunud STS2007_2013 §-s 22 sätestatud kohustusi. Kaebaja ei ole andnud vastustajale kõiki nõutud andmeid ja dokumente ega ole sellega võimaldanud vastustajal teostada kontrolli toetuse kasutamise nõuetekohasuse ning kulude põhjendatuse ja mõistlikkuse üle. Kaebaja selgitused on olnud olulises osas vasturääkivad, mis on kontrolli veelgi raskendanud. Sellest tulenevalt ei olnud vastustajal võimalik tuvastada projekti elluviimisel tehtud kulude abikõlbmatust enne väljamaksete tegemist. Tehingute võimaliku näilikkuse kahtlus tekkis vastustajal täiendava kontrolli läbiviimise käigus, mis viidi läbi pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet oli vastustajat teavitanud, et menetleb alates 06.02.2012 projektiga seonduvat kriminaalasja sooduskelmuse kahtluse põhjal. A.K., A.S. ja A.V. (olles Istello ja Germanplasti vahelise lepingu sõlmimise juures) olid kursis sellega, et 2 päeva hiljem omandab kaebaja sama seadme algsest soetusmaksumusest 10 korda kallimalt. Kaebaja juhtkond pidi olema teadlik võimalusest soetada vajalikud seadmed Germanplastilt hinnaga 55 000 eurot. Seega ei ole vastavad isikud taganud STS2007_2013-s toetuse saajale toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmist. Vastavad isikud on esitanud vastustajale teadlikult ebaõiget infot seadmete tegeliku hinna kohta. Väidetavalt läbi viidud tehingute kaudu tekitati põhjendamatu ja ebavajalik kulu, mida ei saa lugeda Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektis mõistlikuks, põhjendatud ja vajalikuks kuluks, sõltumata sellest, kas tehing oli näilik või mitte. 3.11. Projekti taotluseelarve kohaselt pidid projektijuhtimise kulud moodustama projekti eelarvest 1 200 000 krooni (77 121 eurot). Projektijuhtimise hankel osales vaid üks vastavaks tunnistatud ettevõte, OÜ Business Advisor (Business Advisor), kelle juhatuse liikmeks oli kaebaja juhatuse liige A.S.. Sama isik on erinevate ettevõtete kaudu ka mõlema ettevõtte omanike ringis. Kaebaja sõlmis Business Advisoriga lepingu 08.04.2010 hinnaga 77 121 eurot. Leping sisaldab peamistest ülesannetest projektijuhi kohustust läbi rääkida ja teha kõik ettevalmistused tootmisliinide lepingu sõlmimiseks. Samas oli tootmisliinide hange viidud läbi projektijuhtimise hankega samal ajal ja projektijuhtimise leping sõlmiti samal päeval kui tootmisliinide leping Duratrustiga. Kaebaja 19.08.2013 vastusest nähtub, et leping Duratrustiga sõlmiti 08.04.2010 ajaliselt enne projektijuhtimise lepingu sõlmimist. Projektijuhtimise lepingu maksetingimuseks oli, et esimene makse 30% lepingu summast tehakse pärast tootmisliinide hankelepingu sõlmimist. Vastav akt hankelepingute ettevalmistamise, läbirääkimiste ja lepingu asjaajamise eest on 22.04.2010 ka alla kirjutatud ning 360 000 krooni kaebaja poolt projektijuhile tasutud. Eelnev näitab, et vähemalt 30% projektijuhtimise lepingu tasust maksti tööde eest, mida tegelikult pärast lepingu sõlmimist enam ei eksisteerinud ja mida projektijuht seega tegelikkuses enam teha ei saanud. Seega oli ka siin tegemist näiliku tehinguga või sooviti projektijuhtimise teenuse osutajale maksta teadlikult 30% rohkem, kui olnuks mõistlik, põhjendatud, vajalik ja eesmärgipärane. Mõlemal juhul on tegemist vastustaja teadliku eksitamisega, kas siis kulude suuruse või nende põhjendatuse osas. Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide, et Business Advisor tegi kõnealused tööd ära enne lepingu sõlmimist. See tähendaks, et Business Advisor tegi vabatahtlikult tööd 360 000 krooni eest teadmata, kas talle selle eest ka makstakse. Vastustaja järeldas, et sisuline kokkulepe selle kohta, et Business Advisor hakkab projektijuhtimistöid tegema, oli tehtud juba enne näiliku hanke korraldamist ja hankelepingu sõlmimist. Kuna projekti abikõlbulikkuse periood algas 01.04.2010, tehti Duratrusti lepingu ettevalmistustööd ära enne seda kuupäeva, st väljaspool abikõlbulikkuse perioodi. Kulu saab lugeda abikõlbulikuks vaid juhul, kui kulude tekkimise aluseks olevad

3-14-185 6(35) tegevused toimusid projekti abikõlbulikkuse porioodil. Kuna kaebaja on kasutanud toetust mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks, on olemas STS2007_2013 § 18 lg 6 p-st 1 tulenev alus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 3.12. Kaebaja pidi viima kõik hanked läbi vastavalt riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. Kaebaja on esitanud vastustajale ebaõigeid andmeid seoses varasema seadmete hankega Duratrustilt. Kaebaja osanikud sõlmisid 10.12.2009 lepingu, milles lepiti kokku, et kaebaja osanikuks olev Cardinal Mark Ltd (kelle ainuomanikuks on ka Duratrust ainuomanikuks olev R. J. B.) kohustub kaebaja ees Duratrusti kaudu tarnima ja paigaldama projekti raames soetatavad tootmisseadmed. See tähendab, et tarnijas ning hangitavate seadmete ostus ja müügis oli kokku lepitud enne vastustaja poolt taotluse rahuldamist ning 3-4 kuud enne hanke läbiviimist, mis järelikult oli näilik. Lepingu olemus, vorm ega sõnastus ei viita sellele, et tegemist oli eellepinguga, nagu väidab kaebaja. Kaebaja, rikkudes keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 “Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused” (Määrus nr 47) § 16 lg 1 p 5, ei teavitanud vastustajat sellest, et Duratrust jättis lepingu täitmata. Kaebaja teavitas vastustajat vaid sellest, et seadmete tarne lükkub edasi, mitte sellest, et lepingu täitmine on ohus. Lepingu lõpetamisest Duratrustiga, uue hanke läbiviimisest ja lepingu sõlmimisest Rammeliga sai vastustaja teada alles tagantjärele. Samuti ei ole kaebaja suutnud ligilähedaseltki saavutada projekti eesmärki toota aastas 2400 tonni jäätmetest ehitusmaterjale. Kaebaja viis läbi formaalse hanke avalikustamise üleriigilises ajalehes, kuid pidas sisuliselt otseläbirääkimisi ja küsis pakkumust ainult Duratrustilt. Kaebaja selgitas, et Duratrust pakutavad seadmed olid oma olemuselt täiesti uudne lahendus plastikjäätmete ringlusse suunamisel ning pärast mitmeaastaseid uuringuid ei ole kaebajale teada ühtegi analoogsete seadmete tarnijat Euroopas ega väljaspool. Duratrusti pakkumine aktsepteeriti kui ainuvõimalik. Ometigi korraldas kaebaja pärast lepingu lõpetamist Duratrustiga uue hanke ja soetas töötlemisseadme. Seega ei olnud seadmete tarnimine Duratrustilt ainuvõimalik ja väited liinide unikaalsuse kohta ei ole enam usutavad. Isegi kui otseselt selliseid liine valmistoodetena ei pakutud, näitavad faktid, et nende ümberehitamine projekti eesmärkidele vastavaks oli võimalik. Seega pidanuks kaebaja võtma liinide hankes erinevaid pakkumisi rahvusvahelistelt tootjatelt. Ainult nii oleks olnud tagatud konkurentsi kohane ärakasutamine. Kuna Eestis vastavaid liine ei toodeta ja tavapäraselt ka ei vahendata, siis ei ole üleriigilises ajalehes eestikeelse hanketeate avaldamine piisav. Kuna kaebaja pakkumusi ei võtnud ja asus mõlema liini hankimisel läbirääkimistesse ainult ühe pakkujaga, ei ole vastavate liinide hankimine kooskõlas RHS § 3 p-dega 2, 3 ja 4 ning sellest tulenevalt taotluse rahuldamise otsuse p-ga 17.2. Nimetatud rikkumise korral on Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe andmise tingimused ja kord“ (Määrus nr 278) § 111 lg 3 p 13 alusel võimalik toetus tagasi nõuda 25% konkreetse tegevuse või tegevuse koguse maksumusest. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks välismaised seadmetootjad ei oleks suutnud soovitud lahendusi pakkuda. Väide, et välismaine ettevõtja poleks suutnud pakkuda sama garantiid, on põhjendamata ja spekulatiivne. Samuti pole õige väide, et originaaltootjalt oleks seadme otse ostmine tulnud kallim. Kaebaja tõendab seda Costarellilt saadud pakkumusega uuele seadmele, samas kui kaebaja hangitud seade oli valmistatud 2002. a. 3.13. Kaebaja soetas Rammelilt kasutatud seadme, kuid ei teavitanud sellest vastustajat ega esitanud tõendeid Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlbulikkuse või mitteabikõlbulikkuse määramise tingimused ja kord“ (Määrus nr 26) § 10 tingimuste täitmise kohta. Ka kaebaja esitatud uue Costarelli seadme pakkumine oli madalama hinnaga kui Rammelile makstud summa, seega ei ole tõendatud, et seadmetega seoses tehtud kulud olid põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud.

3-14-185 7(35) 3.14. Abikõlbulik ei ole ka Duratrustiga sõlmitud lepingu alusel Mäo töötlemisliini eest tasutud 112 000 eurot, sest lepingu kohaselt on tegemist tasuga töötlemisliini litsentsi eest, kuid kaebaja ei ole esitanud tõendeid litsentsi või varaliste või mittevaraliste intellektuaalsete õiguste omandamise kohta. Eestis registreeritavatest tööstusomandit puudutavatest registritest vastustaja vastavat tööstusdisaini lahendust ei leidnud. Samas näeb tööstusdisaini kaitse seadus (TDKS) ette kohustuse intellektuaalse õiguse üleminekul see registreerida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on tühine tehing, mille puhul pole järgitud kohustuslikku vormi. 3.15. Kuna kaebaja on esitanud vastustajale toetuse abikõlbulikkuse tõendamiseks näilikke dokumente ja viinud vastustaja eksimusse projekti raames tehtud kulutuste suuruse ja abikõlbulikkuse osas, esineb STS2007_2013 § 18 lg 6 p-dest 1 ja 3 ning § 15 lg 3 p-st 2 tulenev alus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Kuna kaebaja rikkumised olid rasked, tuleb otsus tervikuna kehtetuks tunnistada. 4. Kaebaja esitas otsuse peale 23.12.2013 vaide (III kd tl 194-196). 5. Vastustaja jättis 22.01.2014 vaideotsusega nr 1-16/9 (I kd tl 19-21p) vaide rahuldamata. Põhjendused: 5.1. Kaebaja väide, et teine hange viidi läbi vastustajaga kooskõlastatult, ei ole põhjendatud. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et kaebaja jättis teise hanke hankedokumentatsiooni vastustajale eelnevaks läbivaatamiseks esitamata. Vastustaja teavitamine sellest, et Duratrust tarne hilineb, ei ole hankedokumentatsiooni läbivaatamiseks esitamine. Samuti ei muuda rikkumise fakti asjaolu, et toetus maksti hiljem välja. Teise hanke läbiviimisel ei saanud lähtuda sellest, et hankedokumendid kooskõlastati algse hanke läbiviimisel. Isegi kui hange oli tõepoolest analoogne, tulnuks dokumente teatud määral muuta – nt kuupäevade osas ja võtta välja juba tarnitud seadmete osa. Kaebaja ei eita, et vastustaja sai hanke toimumisest teada tagantjärele. See rikkumine polnud siiski vaidlustatud otsuse sisuliseks aluseks, vaid täiendab otsuse põhiargumentatsiooni. 5.2. Kaebaja väitis, et A.K. ja A.S. ei olnud Istello esindajad, neil puudub selle ettevõttega seos ja nad ei olnud seni teadlikud Istello ja Germanplasti vahelise lepingu sisust. Vastustaja arvates ei oma antud vaidluse seisukohalt keskset tähtsust küsimus, kas A.K. ja A.S. olid teadlikud Istello sõlmitud lepingutest. Kaebaja kui juriidiline isik on teadlik kõigist asjaoludest, millest on teadlikud tema esindusõigusega juhtorgani liikmed. A.V., kes allkirjastas Istello nimel 12.01.2011 lepingu Germanplastiga, oli siis ja on ka nüüd kaebaja juhatuse liige, kellel on osaühingu täielik esindusõigus. Seetõttu on arusaamatu väide, et kaebaja nägi lepinguid käesoleva vaidluse ajal esimest korda. Ettevõtte seaduslik esindaja ongi suhetes kolmandate isikutega ettevõtte esindaja ning see, mil määral ta saadud infot ettevõtte töös kasutab või oma kolleegidega jagab, on ettevõttesisene küsimus (seondub juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusega). Sellest loogikast lähtuvad üheselt nii äriseadustik kui ka TsÜS. 5.3. Usutav ei ole kaebaja väide, et A.K. ja A.S. ei ole seadmeid enne nende soetamist Istello poolt üle kontrollinud ja selline asjaolu pandi Istello ja Germanplasti lepingusse sisse teadmata põhjusel. Kuna nad vaatasid lepingu kohaselt seadme enne ostu üle, olid nad teadlikud lepingu tingimustest ja hinnast. Kaebaja vastupidine väide on põhjendamata. 5.4. Vastustaja ei ole eitanud, et seadmete transpordil Itaaliast Eestisse oli oma hind, kuid see sai moodustada vaid marginaalse osa hinna kasvamisel 55 000 eurolt 570 000 eurole. 5.5. Vaidlustatud otsuses on kaebaja vasturääkivused põhjalikult välja toodud. Kaebaja ei ole neid ümber lükanud. Samuti on otsuses piisavalt põhjendatud, et tegelikkuses on kaebajal

3-14-185 8(35) suurepärane arusaam sellest, millised ümberehitused on seadmele tehtud. Kaebaja väide, et ta ei tea, kes ja mil määral on seadmeid muutnud, on väär ja viitab kaebaja soovimatusele sellist infot anda. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks kõigi olemasolevate asjaolude pinnalt tuleb eeldada, et kaebaja omandas seadme ümberehitamata kujul. 5.6. Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kasutatav tehnoloogia ei võiks lõplikul valmiskujul olla oma olemuselt unikaalne. Samas ei ole kaebaja tõendanud, et seade oli unikaalne või ümberehitatud juba enne selle omandamist Rammelilt. 5.7. Vastustaja arvates ei ole tõendamata väide, et Duratrustiga sõlmitud lepingu ettevalmistustööd olid tehtud enne 31.03.2010. Eeldusel, et hange viidi läbi korrektselt, pidid lepingutingimused olema võrdse kohtlemise tagamiseks pakkujatele selged enne pakkumuse esitamise kuupäeva. Seega tulenesid lepingutingimused hankedokumentidest ja olid koostatud enne 31.03.2010, sest Duratrust esitas pakkumuse 31.03.2010. Projektijuhtimise leping sõlmiti pärast lepingut Duratrustiga. Viimane sõlmiti 08.04.2010. Seega tehti projektijuhtimise tööd enne abikõlbulikkuse perioodi algust (01.04.2010) ja need on abikõlbmatud. 5.8. Kaalukas ei ole kaebaja argument, et äripraktikas on tavaline olukord, kus tehakse tasuta tööd, lootuses saada endale klient ning võimaluse korral vähemalt osaline kompensatsioon eelnevalt tehtud töö eest. Vastustaja leidis, et summa suurust vaadates ei ole tegemist kulude osalise kompenseerimisega. Kaebaja ei ole põhjendanud vabatahtlikult tehtud töö eest tasumist. Tegemist ei saa olla mõistliku, põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Business Advisor ei saanud valmistada Duratrustiga lepingu materjale ette ilma kaebajaga tihedalt koostööd tegemata. Samal ajal viidi läbi projektijuhtimise hanget, kus hangiti juba Business Advisori poolt tehtavat tööd. Business Advisori osanik ja juhatuse liige on A.S.. Need asjaolud viitavad üheselt sellele, et kaebajal ja Business Advisoril oli enne hanget tehtud mingi eelnev kokkulepe ja hilisem, pärast hanget sõlmitud projektijuhtimise leping oli näilik. 5.9. Kaebaja väide, et läbirääkimisi ei peetud ainult Duratrustiga, on üllatav, sest seni on kaebaja väitnud, et tegemist oli unikaalse tehnoloogiaga, mistõttu ei olnud teistelt isikutelt võimalik nimetatud lahendust saada ja mingeid läbirääkimisi ei saanud teiste pakkujatega toimuda. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks pidanud nimetatud hanke käigus läbirääkimisi teiste pakkujatega. 5.10. Kaebajal on õigus selles, et TDKS § 74 lg 4 kohaselt on litsentsi registreerimine õigus, mitte kohustus. See ei muuda aga vaidlustatud otsuse järeldust, et Duratrustilt omandatud litsents ei ole lepingus mingil moel sisustatud. Ei ole selge, mis on kaebaja omandatud õiguste sisu, mida ja mil viisil võib ta kasutada jne. Seetõttu jõuti õigustatult seisukohale, et litsentsi eest makstud tasu mõistlikkus, põhjendatus ja vajalikkus ehk selle kulu abikõlbulikkus ei ole tuvastatav. 6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd tl 2-8; IV kd tl 10-12p, 27-28p; VI kd tl 2-9, 123-131, 145-148, 152-156; VII kd tl 52-63, 71-71p, 121-130, 141-143p) vastustaja 25.11.2013 otsuse nr 1-25/220 ja 22.01.2014 vaideotsuse nr 1-16/9 tühistamiseks. Põhjendused: 6.1. Kaebaja loodi 2008. a eesmärgiga teha segaplastikjäätmetest tooteid. Kui seni tehti tooteid sorteeritud plastikjäätmetest, siis kaebaja soovis jätta välja tülika, raha ja aega nõudva plastikjäätmete sorteerimise. Kaebaja taotles vastustajalt toetust projekti elluviimiseks ja viis läbi hanke, mille võitis Duratrust. Duratrustiga sõlmiti 08.04.2010 leping, millega Duratrust kohustus tarnima seadmed 2010. a juunis ja juulis. Leping koosnes 2 osast: 1) tootmisliinid segaplastikust ehitusmaterjalide tootmiseks ja käitamislitsents Rexylon koguhinnaga 517 000 eurot. Tootmisliinid seati üles kaebaja Mäo tehases; 2) plastikjäätmete töötlemisseadmed ja SALTUS käitamislitsents koguhinnaga 622 000 eurot. Töötlemisseadmed tuli tarnida Väätsa

3-14-185 9(35) prügilasse. Duratrust täitis esimese osa lepingust korrektselt, kuid ei suutnud täita teist osa. Kaebaja saatis Duratrustile mitmeid märgukirju, millele ei vastatud. Duratrust suutis tarnida vaid mõne üksiku seadme, millel puudus iseseisev väärtus. Kuna kaebaja kasutab Mäo tehases Duratrusti litsentsi, siis ei olnud mõistlik kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid ja nõuda lepinguliste kohustuste täitmist, sest sellega võinuks kaebaja kaotada Rexyloni tootmise litsentsi, mis tähendanuks terve projekti läbikukkumist. Kaebaja võttis vastu osalise täitmise ja hakkas otsima alternatiivseid lahendusi. Kaebaja palus pikendada abikõlbulikkuse perioodi, mida vastustaja ka tegi. Kaebaja kuulutas välja uue hanke töötlemisliini hankimiseks samadel tingimustel, mis olid eelnevalt vastustajaga kooskõlastatud. 6.2. Kaebaja soovitud terviklahenduse töötas välja Istello, kes aga ei saanud ise hankel osaleda, sest ei vastanud hanketingimustele. Kuna projekti abikõlbulikkuse perioodi tähtaeg lähenes, polnud kaebajal enam võimalik vastustajaga varem kooskõlastatud hanketingimusi muuta. Seetõttu osales hankel Rammel, kes volitas projekti läbi viima Istellot. Rammel andis ka garantii, mis andis kaebajale kindluse, et probleemide ilmnemisel lahendatakse need operatiivselt. Garantiitöid kohustus läbi viima Istello. Asjaolu, et Istello juhatuse liige A.V. on ka kaebaja juhatuse liige, ei välista garantii teostamist Istello nimel. Vaatamata sellele, et Rammel teenis tehingust vaid väikese kasumi, oli tal motivatsioon ja huvi Istello koostatud süsteemile garantiid anda, sest nägi pikemas perspektiivis võimalust teha ka edaspidi kaebajaga koostööd. Rammel tarnis plastikjäätmete töötlemise seadme “võtmed kätte” tingimusel terviklahendusena. Kaebaja esitas vastustajale hankeplaani ja projekti seirearuande, seega oli vastustaja teadlik, et seade hangiti Rammelilt. 6.3. Küsimusele, kes, millal ja kui palju on seadmeid ümber ehitanud, ei osanud kaebaja vastata, sest neid ümberehitusi ei teinud tema. Seetõttu võib kaebaja ütlustes olla vasturääkivusi. Seadmeid on muudetud nii enne kui pärast tarnet. Arusaamatu on väide, et Rammel ei saanud tarnida kaebajale toimivat terviklahendust, kuna sellele on tehtud ümberehitusi ka pärast tarnet. Kuna tegemist on unikaalse tehnoloogiaga, mis töötati välja katse-eksituse meetodil, ja tehnoloogiat on hiljem täiustatud, siis on tehtud seadmele parendusi ka hiljem, mis aga ei tähenda, et Rammel ei saanud tarnida kaebajale terviklahendust. 6.4. Seadmete muudatuste tulemusena on aglomeraatori lõikeribade laagripukk ümber ehitatud. Paigaldatud on lisalaagrid ja survetihendid. Muudetud on juhtimispõhimõtet – tõstetud on töötemperatuuri, mitmekordselt on vähendatud aglomeerimise vee kogust, muudetud on mootori pöördeid jne. Pesemata plastjääde on väga abrasiivne, seega muudeti aglomeerimiskamber kulumiskindlaks. Kulumiskindlad vaheseinad on asendatavad. Välja on töötatud ning lisatud õhkeralduse süsteem. Loodud on uus terade ja vastuterade süsteem, mis muudab seadme tööloogikat – jäätme lõikamine on asendatud löökidega. Muudetud on terade asetust ja kinnitust. Seadmestik on ehitatud ümber talviseks tööks, sest Väätsa prügila seadmed asuvad välitingimustes. Lisatud on vee- ja õlisüsteemide soojendus, soojavaheti ning kasutusele on võetud külmakindel jahutusaine. Seadmed töötavad suurema rõhu all. Lisatud on valmistoodangu jahutustsükkel, mis parandab väljundmaterjali polümeeride kvaliteeti. Turul pakutavad plastjäätmete töötlemisseadmed erinevad oluliselt kaebaja seadmest, mis võimaldab ümber töödelda pesemata ja erinevaid termoplaste ühes tootmistsüklis. 6.5. Germanplastilt soetatud aglomeraator tarniti Itaaliast Väätsa tootmisüksusesse ning Istello ehitas seadme ümber 3 päevaga. Juba olemasolevad seadmed ning Istello poolt täiendavalt ostetud seadmed ehitas Istello ümber enne aglomeraatori kohalejõudmist. Seadme terviklahenduse seadistus ja testimine võttis omakorda 3-4 päeva. Seadme terviklahendus anti kaebajale üle 2011. a veebruaris ja sellega alustati koheselt ka tööd.

3-14-185 10(35) 6.6. Mitmed meediakajastused kinnitavad, et plastikjäätmete töötlemisseade oli töökorras abikõlbulikkuse perioodi lõpul ehk hiljemalt 28.02.2011. Ka AS Väätsa Prügila kinnitab, et seade alustas 2011. a veebruaris koheselt tööd. Väätsa Plast OÜ (likvideerimisel; Väätsa Plast) jäätmearuandest nähtub, et ta töötles 2011. a ümber 250 tonni jäätmeid. Valminud terviklahenduse olemasolu kinnitavad ka 2011. a märtsis tehtud fotod. Tootmistegevuse edukat alustamist tõendab kaebaja müügikäibe aruanne, mis näitab, et 2011. a esimese kvartali käive oli 5886,56 eurot. Kaebaja esitas esimese PlastRex toote müügiarve 28.03.2011, mis tõendab, et plastjäätmete töötlemisseade alustas tööd 2011. a veebruaris. Kui plastjäätmete töötlemisseadet ei oleks tarnitud terviklahendusena, ei oleks kaebajal olnud toorainet, et toota PlastRex tooteid. 6.7. Vastavalt kokkuleppele kuulub Istello poolt välja töötatud tehnoloogilise lahendi intellektuaalne omand kaebajale. Intellektuaalse omandi üleminekut kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud nii Euroopa kui Ameerika patenditaotlused. Kuna terviklahendus on välja töötatud kaebaja tellimusel ja seade on töötanud juba mitmeid aastaid, ei ole ebaõige kasutada väljendit “Rexest Grupp väljatöötatud lahendus”. 6.8. Töötlemise tulemusel muudetakse madalakvaliteedilised määrdunud segaplastjäätmed graanuliteks, mida kasutatakse ehitusmaterjali PlastRex tootmiseks. PlastRex on omakoda täielikult taaskasutatav. Tegemist on eksperimentaalse tehnoloogiaga, millele ei ole täpset vastet mujal maailmas. Seda tehnoloogiat on välja töötatud alates 2008. a, kui kaebaja loodi. Maailmas on olemas tehnoloogia, mis lubab teha tooteid sorteeritud plastikjäätmetest, kuid mitte segaplastikjäätmetest. Kaebaja tehnoloogia unikaalsust tõendavad Tallinna Tehnikaülikooli doktor A.V., professor M.K., professor A.K. ja professor W.H.i asjatundja arvamused, K.K..i hinnang ja patendivolinik M.P. arvamus. Kaebaja on saanud korduvalt tunnustust oma tegevuse eest. 6.9. Vastustaja ei ole põhjendanud väidet, et tegemist oli kaebaja poolt tahtliku ja suuremahulise väärkasutamisega. Terviklahendus, mis toetusega omandati, erineb oluliselt algsest seadmest, mis omandati Germanplastilt. Istello omandas Germanplastilt seadme, mida oluliselt täiendati ja muudeti, ning alles seejärel võõrandati see edasi Rammelile. Istello juhtis terviklahenduse loomist, töötas välja sobiliku tehnoloogilise lahenduse segaplastjäätmete ümbertöötlemiseks, planeeris süsteemi paiknemise Väätsa prügila piiratud tingimustes, kuhu algselt oli planeeritud Duratrusti tarnitav teistsuguse tehnoloogilise lahendusega süsteem, hankis vajaliku seadmepargi, komplekteeris terviklahenduse, viis läbi seadmete muudatused, paigaldas seadmed, sünkroniseeris ja seadistas seadmed, tagas järelevalve, koolituse, jooksva juhenduse ning garanteeris terviklahenduse töötamise. Kaebaja poolt omandatud seade oli lõplik unikaalne terviklahendus, mis on välja arendatud protsessi käigus. Germanplastilt ostetud seade on ainult osa nimetatud terviklahendusest. Istello poolt Germanplastilt omandatud seade üksi ei võimalda toota määrdunud plastjäätmetest plastgraanuleid. Kaebaja seadme terviklahendusega on võimalik toota määrdunud plastjäätmetest graanuleid, seega on kaebaja kasutanud toetust sihtotstarbeliselt. Ebaoluline on, kui palju maksis Istello mõne seadme komponendi eest Germanplastile. Kuna kaebaja ostis toimiva terviklahenduse, siis ei olnud oluline, millised ümberehitused olid seadmetele tehtud, millal need tehti, kes neid tegi ja kui palju need maksid. Neid ei pidanud lepingus kajastama. 6.10. Kui vastustaja väidab, et Istello, Rammeli, Agrolaini ja kaebaja vahelised tehingud olid tühised, peab ta tõendama, et need tehti kaebaja juhtimisel ja teadmisel. Samuti tuleb tõendada poolte tahteavalduste mittevastavust lepingus sätestatule ja tehinguid tuleb hinnata sisuliselt. Vastustaja paljasõnalised väited tehingute tühisuse kohta ei ole piisavad. Kuna kaebaja ei olnud Istello ja Rammeli ning Istello ja Agrolaini vaheliste tehingute osapooleks, siis on tal raske esitada vastuväiteid vastustaja väidetele tehingute tühisuse kohta. Vastustaja ülesanne on

3-14-185 11(35) tõendada, et kaebaja on pannud toime pettuse, mitte ei pea kaebaja tõendama, et ta ei ole pettust toime pannud ja on kasutanud toetust sihipäraselt. 6.11. Toetuse andmise eesmärk on ennekõike majanduslik areng ja konkurentsivõime säilitamine, arvestades Euroopa riigiabi regulatsiooni. Praegusel juhul ei ole rikutud konkurentsiõigust ega -võimet. Kaebaja on kasutanud toetust sihipäraselt, tema projekt õnnestus ja aitab saavutada Euroopa Liidu ambitsioonikaid jäätmekäitluspoliitika eesmärke. Tema tehnoloogia on innovaatiline, mille abil luuakse lisandväärtust, võimaldades Eestist eksportida jäätmetest toodetud keskkonnasõbralikke tooteid. Vastustaja on väljamaksed heaks kiitnud ja veendunud toetuse sihipärases kasutamises. Toetuse tagasinõudmine tekitab ohu kaebaja pankrotistumiseks. Seega kaotab vastustaja ja eelkõige Euroopa Liit enda eesmärkides ja kõiges selles, mida väljamakstud toetusega sooviti saavutada ja ka saavutati. 6.12. Kaebaja ei ole toetust väärkasutanud ega varjanud vastustaja ees infot. Kaebaja ei olnud kuni eelmise aastani teadlik kolmandate isikute tehingute täpsest sisust ega hindadest. Seega ei saanud ta panna toime tahtlikku toetuse väärkasutust ega infot varjata. 6.13. Kui vastustaja leidis, et toetust on kasutatud osaliselt mitteabikõlbulike kulude katmiseks, siis tulnuks tal põhjendada, miks otsustati toetus terves ulatuses tagasi nõuda. Vastustaja oleks pidanud tegema tagasinõude otsuse, mitte tunnistama toetuse määramise otsust kehtetuks. 6.14. Kaebaja omandas terviklahenduse turuhinnaga, mitte ülepaisutatud fiktiivse hinnaga. Seda tõendavad professor M.K. asjatundja arvamus ja K.K..i hinnang. Turuhind ei koosne vaid materjali, seadmete ja töötundide hinnast, vaid sisaldab ka oskusteavet (know how). Turuhind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. Analoogsete terviklahenduste hinnapakkumised Itaalia ja Saksamaa jäätmekäitlusvaldkonna seadmetootjatelt tõendavad, et kaebaja omandas terviklahenduse turuhinnaga ja tegelikult isegi odavamalt. Costarelli hinnapakkumine terviklahendusele oli 1 021 597 eurot ja WiPa Werkzeug- und Maschinenbau GmbH (WiPa) oma 1 325 000 eurot. Seejuures eeldavad Costarelli ja WiPa seadmed töötamist sisetingimustes, Väätsa üksus aga töötab välistemperatuuril. Kaebaja seadmestik on tunduvalt kuluefektiivsem, eemaldades tootmisprotsessist ebaökonoomsed plasti pesemise, eraldamise ja jahvatamise etapid. Kaebaja seadme puhul ei ole vajadust ehitada sisetingimustele vastavat tehasehoonet ega ruume kütta. Samuti ei pea tegelema pesuvee utiliseerimise ja sellest tuleneva saastega. Kuna kaebaja peamiseks varaks on vaidlusalune terviklahendus, siis tõendavad nimetatud terviklahenduse väärtust ka ettevõtte dokumendid, millest nähtub, et terviklahendust on hinnatud 4-6 korda kõrgemaks selle soetushinnast. Kaebaja seadmete ja masinate bilansiline väärtus oli 01.01.2013 seisuga 1 483 747 eurot. Kaebaja majanduslikust edust ja ärilisest väärtusest annab tunnistust mh asjaolu, et kaebaja üks osanikest Anotan Invest OÜ on 10.10.2013 teinud rahvusvahelise investori, biofüüsika doktori S.K.iga väärtpaberitehingu väärtusega 3 000 000 eurot, mille käigus Anotan Invest OÜ kandis 49% kaebaja osast S.K.i väärtpaberikontole. Omanike investeeringud kaebajasse kinnitavad, et nende huvi on eelkõige kaebaja jätkusuutliku ja perspektiivika majandustegevuse arendamine ja väärtuse loomine, mitte näilike tehingute abil pettuse korraldamine ja hõlptulu teenimine. 6.15. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on välja töötatud katse-eksituse meetodil peamiselt kaebaja väikeosaniku A.V. poolt ja juhtimisel. Aastate jooksul on A.V. tehnoloogiat täiustanud ja parandanud. Kuna tegemist on unikaalse ja veel täielikult lõpetamata tehnoloogiaga, siis on tehtud seadmetele pidevalt muudatusi ja parendusi eesmärgiga parandada toodete kvaliteeti ja valmistamise kiirust. A.V. saab ise ainukesena anda ütlusi tehnoloogia väljatöötamise kohta. Vastustaja oli teadlik, et seadme ehitas ümber Istello A.V. juhtimisel, kuid ei ole pöördunud Istello poole selgituste saamiseks. Kuna A.V. on Antotan Invest OÜ kaudu kaebaja väikeosanik,

3-14-185 12(35) ei saanud eeldada, et ta oleks pidanud oma oskusteabe tasuta kaebajale ära andma. A.V. soovis end realiseerida läbi 100% temale kuuluva ettevõtte Istello. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et jäätmekäitlussüsteemid ehitatakse eritellimusel ning kõige väärtuslikum osa süsteemi juures on know how. 6.16. Tõepoolest olid kaebajal üksikud terviklahendusse kuuluvad seadme komponendid varasemalt olemas, aga eraldiseisvana oli neil väärtus üksnes metallina. Aglomeraator ja muud seadmelahenduse komponendid ei moodusta ümberehitamata kujul seadme terviklahendust. Juhul, kui seadmeid ei oleks ümber ehitatud, ei suudaks kaebaja töödelda määrdunud plastjäätmeid graanuliteks. Seadme komponendid on loodud pestud kilejäätmete ümbertöötlemiseks. Seega on ekslik vastustaja väide, et vaidluse all ei ole mitte tootmisliini, vaid aglomeraatori väärtus. Kaebajale eraldati toetus terviklahenduse omandamiseks, mitte üksikute komponentide soetamiseks. Kaebaja omandas toetuse eest terviklahenduse. 6.17. Toetuse tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus, otsus ei ole põhjendanud ega proportsionaalne. Töötlemisliini soetamine on projektiga otseselt seotud, vastasel korral ei oleks kaebaja taotlust rahuldatud. Vaidlust ei ole selle üle, et soetatud seade vastab Määruse nr 26 § 10 p-dele 1 ja 3. Töötlemisliin vastas ka turuhinnale (Määruse nr 26 § 10 p 2), mida tõendavad ekspertarvamused. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist. Vastustajal puudub seadusest tulenev alus hinnata eelnevaid tehinguid, mille osapooleks ei olnud kaebaja. Vastustaja ei saa panna vastutust kaebajale selle eest, mida kolmandad isikud on omavahelistes lepingutes sätestanud ja milliseid tingimusi seadnud seadmetele või nende hinnale. Kaebaja on kasutanud toetust ettenähtud tingimustel ja kulud on abikõlbulikud. 6.18. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks nõutakse tagasi litsentsitasu ja projektijuhtimise tasu, kui selle väljamaksmisega võrreldes ei ole faktilised asjaolud muutunud ja vastustaja oli kõigist asjaoludest teadlik. Tõendamata ja pahatahtlik on vastustaja väide, et Business Advisorile makstud 30% projektijuhtimise tasust on näilik tehing või et kaebaja soovis maksta projektijuhile 30% rohkem kui olnuks mõistlik. Samuti on vale vastustaja väide, et projektijuhtimise tööd tehti enne abikõlbulikkuse perioodi algust. RHS § 31 lg 2 p 3 kohaselt peavad hankedokumentides sisalduma mh tulevase hankelepingu tingimused, mis aga ei tähenda, et hankedokumentidega koos peab esitama juba valmis lepingu. Business Advisori ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu p 1.2.1 kohaselt sisaldab projektijuhtimise teenus kogu asjaajamist, mis on seotud tootmisliini hankelepingu ettevalmistamise, läbirääkimiste korraldamise ja lepingu sõlmimisega. Viidatud lepingu kohaselt valmistas Business Advisor ette hankedokumentides olnud lepingutingimustele vastava lepingu, pidas läbirääkimisi pakkujatega ja organiseeris lepingute sõlmimise. Kuna projektijuhtimise kulu oli projekti kogumaksumusest vaid 6,3%, ei ole põhjendatud projektijuhtimise lepingule viidates nõuda tagasi väljamakstud toetust täies ulatuses. 6.19. Vastustaja leidis ebaõigesti, et kaebaja ei ole omandanud PlastRex tootmise litsentsi. Duratrust andis kaebajale koos tootmisliiniga Rexylon ehitusmaterjalide tootmiseks üle käitamislitsentsi. Rexyloni kaubamärk ja patent kuulub Duratrustile. Vastuvõtmisakt tõendab, et kaebaja on litsentsi saanud. Kuna kaebaja ei tohiks ilma litsentsita PlastRex ehitusmaterjali toota, siis oli litsentsi omandamine mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Litsentsitasu oli Duratrusti seadmete pakkumise lahutamatu osa ja seotud põhivara soetusmaksumusega, seetõttu ei kajastata seda bilansis eri real. 6.20. Vastustaja kohtleb kaebajat võrreldes teiste toetuse saajatega ebavõrdselt. Vastustaja on jaganud miljonitesse eurodesse ulatuvaid toetusi mitmetele jäätmeprojektidele, mis on seni lõpetamata või ei toimi, kuid ei ole neilt toetusi tagasi nõudnud. Kaebaja on täitnud projekti korrektselt, omandanud vajalikud seadmed, loonud Järvamaale uusi töökohti, alustanud

3-14-185 13(35) plastjäätmete ümbertöötlemist, saanud oma tehnoloogia eest 3 patenti, omandanud tunnustuse ja võimaluse laieneda välisriikidesse. 7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata (I kd tl 101-111; IV kd tl 17-19p; VI kd tl 116-119; VII kd tl 3-10, 66-68, 74-74p, 135-139p, 145-148). Põhjendused: 7.1. Kaebaja on alles kohtumenetluses esitanud detailsed väited projekti elluviimise ja plastiku sulatus-tihendusseadme soetamise kohta. Millegipärast ei teinud ta seda haldusmenetluses, kuigi vastustaja esitas talle korduvalt päringuid. Selgituste korduv täiendamine ja esitamine alles kohtumenetluses näitavad, et need on tagantjärele otsitud. Seetõttu on kaebaja positsioon ebausaldusväärne. Kaebaja väited on suuremas osas paljasõnalised, asjakohatud, omavahel vastukäivad, vastuolus kaebaja varasemate väidete ja ka olemasolevate dokumentaalsete tõenditega. 7.2. Rammeli, Istello, Agrolaini ja kaebaja vahel tehtud tehingud on näilikud TsÜS § 89 mõttes ja need tehti kaebaja juhatuse liikmete teadmisel. Kõigil lepingutel on sama isiku allkiri, kes on ka kaebaja juhatuse liige, seega ei saa olla küsimust sellest, kas kaebaja oli tehingutest teadlik. Rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamisega on otseselt seotud Rammeli ja kaebaja tehing, kuna nimetatud ostutehingu alusel maksti välja toetus seadme soetamiseks. Kuid nimetatud tehingu näilikkuse põhjendamisel on oluline ka selgitada ülejäänud tehingute näilikkust. Vastustaja on põhjendanud tehingute näilikkust vaidlustatud otsuses põhjalikult. 7.3. Kaebaja väitis kaebuses, et ümberehitused masinale tegi Istello, kes müüs hiljem terviklahenduse edasi Rammelile. Selline väide on vastuolus kaebaja varasema väitega, et ta ei tea, kes ümberehitused tegi. Samuti ei lähe selline väide kokku esitatud dokumentidega, kuna Istello ja Rammeli 14.01.2011 leping sõlmiti oluliselt varem kui Istello ja Agrolaini 24.01.2011 leping ning Istello ja Rammeli vaheline leping ja Rammeli ja kaebaja vaheline leping ei käsitlenud lepingu esemena Germanplastilt soetatud seadet, millega olid ühendatud Agrolaini seadmed, vaid lepingu esemeks oli sama Germanplastilt soetatud seade. Mingeid viiteid, et seade müüakse ümberehitatuna või ühendatuna muude seadmetega, lepingus pole. Samuti ei olnud mingeid viiteid terviklahendusele või “võtmed kätte” lahendusele. Ei saanudki olla, sest Agrolainilt osteti väidetavad seadmed 10 päeva hiljem kui Rammel ja kaebaja lepingu sõlmisid. Seejuures pidi Istello ja Agrolaini lepingu 26.01.2011 lisa kohaselt täpsustamata ehitustööd teostama Agrolain, mitte Istello. 23.02.2010 seadmete ülevaatamise aktis ei ole märget, nagu oleks seadet ümber ehitatud või ühendatud muude seadmetega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et enne seadme müüki kaebajale ja selle kaebajale üleandmist oleks sellele tehtud mingeid ümberehitusi. Ainus erinevus Rammeli ja Istello ning Rammeli ja kaebaja vahelises lepingus on Rammeli antud 12-kuuline garantii, mis anti väidetavalt vaid 384 euro eest. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et ümberehitustöödes on kokku lepitud. Rammeli esindaja I.V. kinnitas kohtuistungil, et kõik, milles kokku lepiti, pandi kirja ka lepingusse. Ümberehitustöödest ei räägi ka hanketingimused, mis kirjeldavad väga üldiselt seadmeid, ega ka ajalehes avaldatud hanketeade, mis mainib lihtsalt plasti töötlemise seadet. Suur osa tootmiseks vajalikest seadmetest olid Väätsa ja Mäo käitistes juba olemas enne Rammeliga lepingu sõlmimist ja neid juba kasutati edukalt jäätmete töötlemisel. Kaebajal ei olnud Rammelilt vaja mingit terviklahendust, vaid üht puuduolevat osa. Vastustaja ei vaidle vastu, et seadmed mingil määral ümber ehitati, kuid tõendamata on, millal, kuidas ja kelle poolt. Väide, et Rammel müüs kaebajale edasi ümber ehitatud seadmed, on võimatu, sest leping kaebaja ja Rammeli vahel sõlmiti juba siis, kui seadmed olid alles Itaalias. Esitamata on ka ümberehitusi tõendavad dokumendid – projektid, skeemid, aktid, joonised jms. Väidetavalt Agrolainilt soetatud seadmed olid kaebajal juba varem olemas ja neid oli kajastatud väljamaksetaotluses abikõlbulike kuludena. Seega kaebaja kas valetab, et Rammeli poolt tarnitud seadmete hulka kuulusid ka Agrolainilt soetatud seadmed, või on kaebaja ostnud samu

3-14-185 14(35) seadmeid 2 korda ja esitanud neid projektis 2 korda topeltfinantseerimise eesmärgil. Tunnistaja A.V. on andnud kohtuistungil Agrolaini kohta põiklevaid ja vastuolulisi selgitusi. Rammelilt tellitud “võtmed kätte” lahenduse vastu räägivad kaebaja enda väited ja K.K..i kinnitus, et tehnoloogia töötati välja katse-eksituse meetodil pikema katsetusperioodi jooksul. Seega ei saanud neid ümberehitusi teha ajavahemikul 07.02.2011–17.02.2011. A.V. kinnitusel andis ta kaebajale üle ka ümberehitusi käsitleva dokumentatsiooni, seega pidi kaebajal olema täpne ülevaade sellest, milliseid toiminguid ja millal tehti. A.S., kes oli ka hankedokumentide koostaja, pidi omama põhiteadmisi liini toimimisest ja selleks vajaminevatest seadmetest. Kuna muudatuste ja parenduste aega ja täpset sisu ei ole esitatud, ei ole võimalik veenduda, et seade tänasel kujul ja tänases väärtuses oli olemas juba 17.02.2011, st enne abikõlbulikkuse perioodi lõppu. 7.4. Kaebaja on oma vastustes näidanud, et teab suurepäraselt, millised ümberehitused on seadmetele tehtud. Seda tõendab kaebaja 18.12.2012 kiri vastustajale, kus anti ülevaade ümberehitustest, kuid eirati palvet nimetada konkreetsete ümberehituste tegija ja aeg. Isegi juhul, kui kaebaja juhatuse liige ei ole osalenud seadme (väidetavates) ümberehitustest enne selle omandamist kaebaja poolt, oleks kaebajale teada ümberehituste kogu ulatus ja ka see, millised neist on tehtud kaebaja enda poolt. Seega peaks kaebaja olema võimeline välja tooma, millised ümberehitused tehti seadmele enne selle omandamist kaebaja poolt. Istello ja Germanplasti vahelise lepingu sõlmimisel osalesid ümberehitamata seadme kontrollimisel kõik 3 kaebaja juhatuse liiget, seega olid nad teadlikud seadme algolukorrast ja said seda võrrelda seadmega pärast ümberehitusi. 7.5. Vastustaja usub, et seadet ei olnud enne selle kaebajale võõrandamist ümber ehitatud. Väheusutav on väide, et kaebaja ei teadnud, et seade soetati algselt Germanplastilt 55 000 euroga ja see jõudis kaebajani algses konfiguratsioonis. Seadme vastuvõtmine Istello ja Germanplasti lepingu raames ning selle kontroll toimus kaebaja enda tegevuskohas. Samuti on väheusutav väide, et kaebaja ei teadnud nendest tehingutest, mille kaudu seade kaebajani jõudis. Kaebaja ise esitas need dokumendid vastustajale. Vaidlusaluste tehingute osapoolte tihe seotus juhatuse liikmete ja omanike kaudu kinnitavad, et kaebaja oli hästi teadlik kõikidest temani jõudnud seadet puudutavatest asjaoludest, sh sellest, et seda oli võimalik soetada Germanplastilt hinnaga 55 000 eurot. 7.6. Kaebaja selgitas, et tehnoloogia on katse ja eksituse meetodil välja töötanud A.V. ja ainult tema saab anda ütlusi tehnoloogia väljatöötamise kohta. A.V. oli nii kaebaja kui ka Istello juhatuse liige. Ettevõtte seaduslik esindaja ongi suhtes kolmandate isikutega ettevõtte esindaja ja see, mil määral ta saadud infot ettevõtte töös kasutab või kolleegidega arutab, on ettevõttesisene küsimus. Teadmine, mis A.V.l oli, tuleb omistada nii kaebajale kui ka Istellole. Ei saa väita, et ühe äriühingu esindajana oli ta teatud asjaoludest teadlik, kuid teise äriühingu juhatuse liikmena ei olnud ta samadest asjaoludest teadlik. Sama kehtib ka teiste kaebaja juhatuse liikmete kohta, kes Istello ja Germanplasti vahelise lepingu kohaselt olid seadme üle kontrollinud. Seega on väide, et kaebajal ei ole infot selle kohta, kes ja mida tegi seadmetele enne nende üleandmist kaebajale, täielikus vastuolus väitega, et tehnoloogia on välja arendanud A.V.. 7.7. Väide, et Rammeliga tehtud tehingu raames oli kõige väärtuslikum osa üle antud know how, on täiesti uus. Varem väideti, et tehingu hinda tõstsid Agrolainilt soetatud seadmed. See, et selliseid väited ei esitatud kohe menetluses alguses, näitab, et need on jooksvalt välja mõeldud, õigustamaks tehingu kõrgemat hinda. Tegelikud motiivid tehingu tegemisel olid muud – tehingu hinda paisutati kunstlikult suuremaks, et vastustajalt saaks rohkem toetust küsida. Struktuuritoetuse reeglite kohaselt peab kulu olema mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kuna tehing on toimunud seotud isikute vahel, siis ei saa kaebaja kulu mõistlikkuse, põhjendatuse ja

3-14-185 15(35) vajalikkuse osas tugineda üksnes ühe seotud isiku väidetele, et tal oli õigus oma teadmiste eest mitusada tuhat eurot küsida. Väide, et vastustaja pole küsitlenud Istellot ja A.V.d, ei ole põhjendatud. Vastustaja küsis infot kaebajalt. Kaebaja varjas andmeid vastustaja eest, kuigi tal olid need andmed oma juhatuse liikme kaudu olemas ja seetõttu ka kohustus need esitada. Kuna A.V. teadmised saab omistada kaebajale, siis ei olnud vastustajal mingit põhjust esitada eraldi küsimus veel ka A.V.le isiklikult. 7.8. Kaebaja ei teavitanud vastustajat, et leping Duratrustiga lõpetatakse ja korraldatakse uus hange. Kaebaja teavitas vastustajat vaid hanke viibimisest ja seadmete tarnimisest hiljemalt 2010. a novembris. See, et kaebaja ei esitanud hankedokumente eelnevalt vastustajale läbivaatamiseks ega teavitanud vastustajat hanke läbiviimisest enne selle toimumist, oli vaid üks nimetatud hanke läbiviimise õigusvastasuse aluseid, kuid mitte olulisim. Teisi hanke õigusvastasuse aluseid ei ole kaebaja käsitlenud. Kaebaja rikkumine oli vastuolus projektitaotluse rahuldamise otsusega ja Määruse nr 47 § 16 lg 1 p-ga 5. 7.9. Kaebaja korraldatud uus hange ei ole läbipaistev, sest pole selge, mille alusel tunnistati edukaks Rammeli pakkumine, mis ei vastanud hankedokumentidele. Kuna Istello ja kaebaja juhatuse liikmed kattuvad, siis teadis kaebaja, millise hinnaga on võimalik seadet Itaaliast omandada. Rammelit ei olnud ostu-müügiahelasse vaja ja kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ta hankel sisuliselt ka ei osalenud. Kogu töö tegi ära A.V., kes oli ka garantiitööde teostajaks. Puuduvad mõistlikud selgitused, miks ei muudetud hankedokumente selliselt, et Istello oleks saanud ise hankel osaleda. On absurdne rääkida usaldamatusest kahe äriühingu vahel, kus sisulise töö tegija on kõigile teada ja äriühingute juhatuse liikmed kattuvad. Abikõlbulikkuse tähtaja lähenemine ei anna õigust hanke korraldamise reegleid rikkuda. Nõuetekohase ja õigeaegse hanke läbiviimise riski kannab taotleja. Kaebaja väide, et Rammel andis kindluse, et süsteem hakkab tööle, ei vasta tõele, sest lepingud ei käsitlenud terviksüsteemi ega saavutatavat tulemust. Tegelikult oli Rammelit tehingute ahelasse vaja seadme tegeliku päritolu peitmiseks. Seda kinnitavad ka kohtuistungil antud vastuolulised tunnistused. Kui Rammeli esindaja I.V. rääkis, et tema ei teadnud tehingust midagi ja garantii korras midagi teha ei tulnud, siis A.V. selgitas, et I.V. aitas seadme ümberehitamisel kaasa oma teadmistega teatud sõlmede juures ning garantii korras tuli masinat ca 10 korda parandada. Istello ja A.V. roll seadmete ümberehitusel selgus haldusmenetluses alles järk-järgult. Esimeste päringute ajal käitus kaebaja nii, nagu ei teaks ta seadme päritolu. Paikvaatlusel kinnitas A.V. ise, et ümberehitused tegi Rammel. Kaebaja selgitused seadme hinna muutumise osas ei ole usaldusväärsed. Kaebaja on oma seisukohti korduvalt muutnud vastavalt sellele, kuidas on vastustaja selgituste ebaloogilisusele tähelepanu juhtinud. Ka A.V. ütlused ei ole erapooletud ja ebausaldusväärsed, sest ta on nii Istello kui kaebaja kaudu huvitatud isik. Seejuures on kaebaja vastustajale väitnud, et ehitas ise seadme ümber pärast seda, kui see talle üle anti. Väited selle kohta, et Rammeli hankel osalemise motivatsiooniks oli soov teha tulevikus kaebajaga koostööd, ei ole usutavad. Jääb arusaamatuks, kuidas pidi selline formaalne vahendajaks olemine tõstma Rammeli reputatsiooni kaebaja silmis, kuna tegelikult pidi kõik probleemid lahendama Istello. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, mis oli kaebaja ja Istello motiiv teha tehingut Rammeli kaudu. Väited selle kohta, et Istello ei kvalifitseeru, ei ole usutavad. 7.10. TsÜS § 65 räägib konkreetse eseme kohalikust keskmisest müügihinnast, mitte sarnase funktsionaalsusega seadme keskmisest müügihinnast. Kuna WiPa ja Costarelli pakkumised ei kajasta seadme müügihinda, mille kaebaja soetas Rammelilt, siis ei ole need asjakohased tõendid turuhinna tõendamisel. Pealgi on seadme hind turul üsna täpselt tuvastatav Germanplasti ja Istello lepingu põhjal. Kui kaebaja soovib väita, et soetas Rammelilt muud, kui dokumentaalsed tõendid näitavad, tuleb tal seda tõendada. Kusagilt ei nähtu, et kaebaja oleks omandanud Rammelilt terviklahenduse. Lepingust nähtub, et ta soetas Rammelilt samad seadmed, mis soetati Germanplastilt. Seega omab vaidluses keskset tähendust, millise hinnaga

3-14-185 16(35) need konkreetsed seadmed osteti ning miks nende hinda vahendustehingute abil peaaegu kümnekordistati. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab seadmel, mis on kaebaja väitel unikaalne, olla tavaline turuhind, mida tõendatakse mitteunikaalsete seadmetega. 7.11. Investorite väärtpaberitehingud ja kaebaja enda raamatupidamisdokumendid on asjakohatud tõendid. Seejuures ei nähtu kaebaja bilansist Duratrusti litsentsi olemasolu. 7.12. Väide, et Duratrusti tarnitud seadmetel puudus igasugune iseseisev väärtus, on eksitav, sest kaebaja maksis nende seadmete eest Duratrustile 151 137,40 eurot ja lasi kulu vastustajal hüvitada. Tegu oli jäätme- ja plastitööstuses kasutatavate seadmetega. Duratrusti seadmed oli kaebaja tootmises vajalikud ja kasutuskõlblikud juba enne Germanplastilt seadme soetust. 29.11.2010 paikvaatluse käigus fikseeriti, et need seadmed olid üles seatud ja andsid toodangut. Kaebaja esindajad kinnitasid, et puhta plasti puhul puudub vajadus neid aglomeraatoriga purustada-tihendada-hügieniseerida ning need läbivad vaid purustuse etapi. 7.13. Kaebaja esitatud tehnoloogia unikaalsust tõendavad ekspertarvamused ei puutu asjasse, sest vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kasutatav tehnoloogia ei võiks pärast mitmeaastast tööd ja ümberehitusi olla lõplikul valmiskujul oma olemuselt unikaalne. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et seade oli unikaalne juba siis, kui see Rammelilt soetati. Ekspertiis peaks käsitlema seadme maksumuse vastavust turuhinnale 14.01.2011 seisuga, mitte 2014. a suve seisuga. Sellise ekspertiisi teostamine võimalikkus on omaette küsimus, sest kaebaja on masinat korduvalt ümber ehitanud ega ole olnud võimeline selgitama, millised need ümberehitused täpselt on. M.K. ekspertarvamuses võrreldakse võrreldamatuid – Costarelli ja WiPa pakkumised sisaldasid lisaks osi, mis Rammeli pakkumusse ei kuulunud ja mis olid kaebajal juba varasemast olemas, samuti tegid Costarelli ja WiPa pakkumused uute seadmete kohta, Germanplastilt soetati aga vana seade. M.K. ekspertarvamus on paljasõnaline, ei tugine tõenditele ja sellel puudub tõendina väärtus. Seejuures on turuhind tuvastatud vaid Costarelli pakkumuse kaudu. A.K. ekspertarvamus käsitleb vaid erinevusi algse aglomeraatori ja kaebaja poolt kasutatava plastjäätmete tihendusliini vahel, kuid ei käsitle muudatuste tegemise aega, kohta, läbiviijat ega maksumust. Kuna vastustaja ei vaidlusta ümberehituste tegemise fakti, siis on see ekspertarvamus asjakohatu. K.K.. ei ole sõltumatu ja erapooletu ekspert, sest on üks Rammeli juhte ja omanikke. K.K.. ei analüüsi, millised ümberehitused ja millal tehti, kuigi seadme müünud isikuna peaks ta oskama seda kirjeldada. Seega ei ole sellel arvamusel tõendina väärtust. Arvamuses on vastuolud ja tõendamata väited. M.P. väidab, et algne seade erineb patenditaotluses kirjeldatud seadmest, kuid selle üle vaidlus puudub. Patendivolinik viitab korduvalt, et lahenduse on väljatöötanud kaebaja. Professor H.i hinnang on asjakohatu, sest ta ei anna ega saagi anda hinnangut seadmetele tehtud ümberehituste täpse iseloomu ja aja kohta. 7.14. Intellektuaalse omandi ega patendi üleminekut dokumendid ei kinnita. Patenti ilmselt ei eksisteerinudki ja Patendiameti andmetel ei eksisteeri ka tänasel päeval. Samuti on tõendamata väited litsentsi olemasolu ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kohta. 7.15. Väide, et õiguskaitsevahendite kasutamine Duratrusti vastu oleks seadnud ohtu litsentsi kasutamise, on arusaamatu, sest kaebaja oli litsentsi eest väidetavalt maksnud. 7.16. Kaebaja väitis ise vaides, et Business Advisor tegi projektijuhtimise töid juba enne vastava lepingu sõlmimist, kuid vabatahtlikult. Sama väitis kaebaja ka 19.08.2013 vastuses vastustajale. Kaebuses on aga kaebaja hakanud väitma, et projektijuhtimise leping ei hõlmanudki selliseid töid, mida oleks tulnud teha enne abikõlbulikkuse perioodi algust. Lisaks ei saanud pärast pakkumuse esitamist enam pidada pakkujatega läbirääkimisi, kuna seda võimalust ei olnud hankes ette nähtud ja osales vaid üks pakkuja, kellega sõlmiti leping. Samuti ei ole selge, millised tegevused on seotud lepingu sõlmimisega, kuna otseselt lepingu sõlmimisel projektijuht ei osalenud. Hankelepingu ettevalmistamine võis küll pärast

3-14-185 17(35) abikõlbulikkuse perioodi algust toimuda, kuid olukorras, kus kõik hankelepingu tingimused olid juba olemas, oli tegemist vaid puhtformaalse ja ülimalt väikesemahulise tööga. Sellise töö eest 360 000 euro maksmisel puudub loogika ja see ei saanud olla ka pooltevahelise kokkuleppe tegelikuks eesmärgiks. Projektijuhtimisega seotud argument ei olnud ainus ega peamine alus toetuse tagasinõudmiseks, seetõttu ei ole viide projektijuhtimise kulude väikesele osale projekti kogumaksumusest asjakohane. 7.17. Ajaleheartiklid ei ole asjakohased tõendid ning kuna need pärinevad ajavahemikust 12.04.2011–19.10.2011, ei saa need tõendada, et kaebaja seade oli töökorras abikõlbulikkuse perioodi lõpul ehk hiljemalt 28.02.2011. Samuti ei saa nende kaudu järeldada, et tegemist oli “terviklahendusega”, sest artiklid kajastavad kaebaja enda väiteid oma tegevuse kohta. Kusagilt ei nähtu, et ajakirjanikud oleksid asjaolusid ise kontrollinud. Artiklid räägivad “jahvatamisest”, millega tegeldi Väätsa Plastis juba enne seadmete soetamist Rammelilt. Tõenäoliselt alustati seadmetega tööd kohe, kuid mitte täisvõimsusel, sest samaaegselt toimusid ka ümberehitustööd. Kaebaja jäätmetöötlusliini võimsus peaks olema 2400 tonni aastas. Kaebaja viidatud 250 tonni jäätmeid oleks seadmed pidanud suutma ära töödelda 2 kuuga, seega võidi seadmed kasutusse võtta ka alles novembris 2011. Rammeli pakkumusest nähtub, et seadme võimsus on 800-1200 kg/h, st 250 tonni töötlemiseks kulub keskmiselt 250 töötundi ja maksimaalselt 312,5 tundi, mis on 13 ööpäeva. Tagantjärele on võimatu tuvastada kõnealuse 250 tonni jäätmete puhtus. Kuna kaebaja seadmed võimaldasid plastjäätmeid töödelda ka ilma plastiku sulatus-tihendusseadme ümberehituseta, siis ei saa ilma jäätmete puhtuse ja kvaliteedi kohta infot omamata väita, et nende jäätmete töötlemiseks kasutati just ümberehitatud seadet. AS Väätsa Prügila kahjunõue on ebaloogiline ja koostatud tõenäoliselt kohtule tõendina esitamiseks. Seda võimaldab järeldada ka kahjunõude vormistamise aeg. Pikk kiitus tehnoloogia ainulaadsuse kohta ja tootmistegevuse detailne kirjeldus ei seostu kuidagi kahjunõudega ja peaks olema asjaosalistele niigi teada. Kahjunõudes ei viidata nõude alusele ja nõue on arvatavasti ka aegunud. See, et seade oli 28.02.2011 töökorras, ei tõenda, et see oli ka ümberehitatud. Seda ei tõenda ka kaebaja esitatud fotod, mis on fotode nimest järelduvalt tehtud alles 22.03. Fotodelt paistavad seadmed puhtad ja kinnitavad seega pigem, et 22.03.2011 seadmed veel ei töötanud. Kaebaja tootmisüksused andsid toodangut ka enne Rammeli poolt seadme tarnimist ja toodangut müüdi. Kaebaja ja Väätsa Plasti majandusaasta aruannetest nähtub, et tootmistegevus käis nii Mäo kui Väätsa tootmisüksustes täie kooga ka 2010. a. Seega ei tõenda kaebaja esitatud müügiarved ja müügikäibe dokumendid 2011. a esimese kvartali kohta kaebaja väiteid “terviklahenduse” tarnimise kohta. Uue seadme soetamine laiendas vaid tootmisel kasutatavate jäätmete valikut. 7.18. Kaebaja ei ole näidanud, et teistes projektides on tehtud samu rikkumisi. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes ei saa nõuda õigusvastaselt soodsat käitumist. Mitmes kaebaja esiletoodud projektis on abikõlbulikkuse perioodi pikendatud või on projekt lõpetatud. Seega ei ole tegemist rikkumistega. Samuti on vastustaja ka teistelt toetuse saajatelt toetusi tagasi nõudnud. Väited, et toetusi saanud projektide eesmärgid ei ole saavutatud või on aktsepteeritud abikõlbmatuid kulusid, ei vasta tõele. Seejuures ei täida ka kaebaja taotluses lubatud käitlusmahte. 7.19. STS2007_2013 ja selle alamaktide järgi on toetuse saaja kohustuseks tõendada kulude abikõlbulikkust. Kaebaja ei ole soetatud seadmete vastavust turuhinnale tõendanud. Masina mittevastavus turuhinnale ei olnud tehingu näilikkuse tuvastamisel kesksel kohal ja selle väite ümberlükkamine ei lükka ümber haldusakti teisi aluseid. Samuti on endiselt vaidlus selle üle, kas kaebaja on kasutanud toetust ettenähtud tingimustel. Vaidlustatud otsuses leiti, et toetust on kasutatud mittesihipäraselt ja õigusaktidega vastuolus olevalt, seega vastuolus STS2007_2013 § 22 p-ga 2. Kuna kulud ei olnud abikõlbulikud, esines ka STS2007_2013 § 22 p-st 4 tulenev alus. Dokumente, mis kajastavad näilikke tehinguid, ei saa lugeda nõuetele vastavaks. Toetuse saajal on kohustus anda tõest informatsiooni tegelike tehingute kohta. A.V. oli kuni 17.02.2014

3-14-185 18(35) kaebaja juhatuse liige. Kui ta omas mingit teavet tehnoloogia ja seadme ümberehituste kohta, mida seni ei ole vastustaja päringutele vastates esitatud, siis on see nõuetevastane. Kui kaebaja ei anna konkreetset infot või teeb seda vastuoluliselt, siis ei saanudki vastustaja jõuda järeldusele, et projekti kulud olid abikõlblikud. Vastustaja hoiatas toetuse tagasinõudmise eest korduvalt ning andis mitmel korral võimalusi täiendava info andmiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks, kuid seda pole tehtud. Kuna toetus peteti välja tehingu hinda kunstlikult üles paisutades, ei saa rääkida toetuse sihipärasest kasutamisest. 7.20. See, et kasutatud seadme ost vastab Määruse nr 26 § 10 p-dele 1-3, ei tähenda, et kulu on igal juhul abikõlbulik. STS2007_2013 § 2 p 2 kohaselt on abikõlbulik kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega. Vastustaja on toonud välja, millised projekti raames tehtud tehingud ja nende alusel tekkinud kulud loeb ta näilikuks. Näilikud ja ebaõigete andmete alusel tekkinud kulud ei saa olla mõistlikud, põhjendatud, vajalikud ja tehtud kooskõlas õigusaktide nõuetega. Seetõttu oli suur osa kaebaja väidetavatest kuludest abikõlbmatud juba oma vastuolu tõttu STS2007_2013 § 2 p-ga 2. Ebaõige on ka kaebaja väide, et puudub vaidlus soetatud seadme vastavuse üle Määruse nr 26 § 10 p-dele 1 ja 3. Vaidlustatud otsuses on öeldud, et kaebaja pole esitanud tõendeid seadme vastavuse osas neile punktidele. Seda ei ole kaebaja teinud ka kohtumenetluses. 7.21. See, et vastustaja aktsepteeris algse rahastustaotluse menetlemisel projekti algset eelarvet, ei oma antud juhul tähendust kulude abikõlbulikkuse seisukohast. Rahastustaotluses esitatud eelarve on prognoos projekti võimaliku mahu osas ning taotluse rahuldamine ei tähenda kindlasti, et edaspidi on toetuse saajal õigus eelarves märgitud summa ulatuses kontrollimatult kulutusi teha. Kulude abikõlblikkust saab lõplikult kontrollida alles pärast nende reaalset tegemist mõistlikul ja nõuetekohasel viisil. 7.22. Varasemas menetluses ei olnud ega pidanudki olema vastustajale teada mitmed asjaolud ja neid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt otsustati hiljem rahastamisotsus kehtetuks tunnistada. Vastustaja ei ole kaebaja tegevust õiguspäraseks tunnistanud. Igal juhul ei vabanda see kaebaja poolseid rikkumisi. Suur osa vaidlusaluse otsuse aluseks olnud asjaolusid sai vastustajale teatavaks alles tunduvalt hiljem kui veebruar 2011. Vastustaja ei teadnud ega saanudki teada seadme ostuprotsessi täpsemat ajalugu, mida kaebaja vastustaja eest varjas. Samuti hakkas soetatud seadmete täpsem olemus selguma alles hilisemate paikvaatluste käigus. STS2007_2013 ja selle määrused lubavad toetuse tagasi nõuda ka pärast toetuse väljamaksmist ja projekti lõppu, kui ilmnevad asjaolud, mis õigusaktide kohaselt lubavad toetuse tagasi nõuda. 7.23. Vaidlustatud otsus on proportsionaalne, kuna kaebaja rikkumised olid rasked. Vastustaja otsus on selgelt kooskõlas ka senise õiguspraktikaga ja kohtute seisukohtadega struktuuritoetuste tagasinõudmise osas. Euroopa Kohus (EK) on leidnud, et toetuse tagasinõudmine ei ole piiratud üksnes selle osaga, mis ei ole õigustatud eeskirjade eiramise seisukohast lähtuvalt. Selline lahendus on õigustatud, sest aitab saavutada ühenduse abi tõhusa haldamise tagamise ja pettuse ärahoidmise eesmärke (EK otsus kohtuasjas C-240/03 P, p-d 141-142). EK on leidnud, et kui tagasinõudeõigus oleks piiratud vaid konkreetselt selle osaga toetusest, mille kohta on esitatud valeandmeid, siis soodustaks see pettuste toimepanemist, kuna taotlejad riskiksid vaid sellest toetuse osast ilmajäämisega, mis on otseselt ebaõigesti antud (EK otsus kohtuasjas C-500/99 P, p-d 88-89). Sellise piirangu korral võiksid taotlejad olla huvitatud ebaõigete andmete esitamisest, et kunstlikult suurendada neile väljamakstavat toetust (EK otsused kohtuasjades T-216/96, p 106; T-199/99, p 136). Sellist käitumist ei saa lubada ega soodustada. EK hinnangul on võimalus, et sanktsioon eeskirjade eiramise eest seisneb mitte abi vähendamises vastavalt selle eiramisega seotud summale, vaid kõnealuse abi tühistamises täies ulatuses, ainus, mis avaldab struktuurifondide vahendite heaks

3-14-185 19(35) haldamiseks vajalikku preventiivset toimet (EK otsused kohtuasjades C-240/03 P, p 144; C-500/99, p-d 100-101). Nende eesmärkide saavutamiseks on kogu toetuse tagasinõudmine proportsionaalne meede. EK on rõhutanud, et struktuuritoetustega seoses on äärmiselt oluline, et finantsabi taotlejad esitaksid toetuse jagajale usaldusväärset teavet, mis ei vii toetuse jagajat eksitusse. See on vajalik ühenduse vahendite eesmärgipärase kasutamise kontrollivõimalust tagava süsteemi ladusaks toimimiseks (EK otsused kohtuasjades C-240/03 P, p 144; T-290/02, p 65). Ebaõigete ja eksitavate andmete esitamine on toetuse saamise nõuete oluline rikkumine (EK otsus kohtuasjas T-199/99, p-d 129-131). Eeltoodust nähtub, et kogu toetuse tagasinõudmise proportsionaalsuseks peab toetuse saaja poolt toime pandud rikkumine olema oluline ja selline, mis annaks alust rakendada toetuse tühistamise preventiivset eesmärki. Tahtlik valeandmete esitamine, haldusorgani teadlik eksitusse viimine ning oluliste andmete varjamine (isegi, kui see on toimunud vaid toetuse osa suhtes) rikub toetuse andmise olulisi tingimusi ning kogu toetuse tagasinõudmine on nende asjaolude esinemisel proportsionaalne. Rikkumisteks, mis õigustavad toetuse täielikku tagasinõudmist, on EK lugenud nt olukorda, kus taotleja on osade projekti kuludena näidanud kulusid, mis seondusid olematute tegevustega või seondusid projektiga vaid osaliselt (EK otsus kohtuasjas T-199/99, p 137). Samuti on kohus lugenud kogu toetuse tagasiküsimist proportsionaalseks olukorras, kus taotleja varjas informatsiooni ja teadlikult eksitas toetuse määrajat toetatud tegevuse alustamise aja kohta (st kulude abikõlbulikkuse kohta) (EK otsused kohtuasjades T-216/96, p 105; C-500/99 P, p 102). Kaebaja poolt toime pandud rikkumised on analoogsed nendega, milliste osas on EK pidanud kogu toetuse tagasiküsimist proportsionaalseks. Ausa ja läbipaistva toetuste jagamise süsteemi tagamine on üks primaarsed eesmärke. Kui toetust kasutatakse teadlikult mittesihipäraselt, siis ei ole Euroopa Liidu finantsvahendeid mitte ainult alusetult kulutatud, vaid toetuse jagamise loogika tõttu võivad sellisel juhul toetusest ilma jääda ka need ausad taotlejad, kelle projektide jaoks sellise tegevuse tõttu raha ei jätku. Seega kahjustab säärane valeandmete esitamine Euroopa Liidu struktuurifondide eesmärke lausa topelt, mistõttu on valeandmete esitamise ja pettuste vältimine oluline.

KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusalused küsimused 8. Esitatud tõenditest ja selgitustest nähtuvalt oli kaebajal äriplaan töödelda sorteerimata ja pesemata segaplastjäätmeid, et toota nendest ehitusmaterjale (I kd tl 135-161p). Selleks oli kaebajal vaja hankida kaks liini – üks jäätmete töötlemiseks ja teine ehitusmaterjalide tootmiseks. Äriplaani elluviimiseks esitas kaebaja 03.11.2009 vastustajale taotluse struktuurifondidest toetuse saamiseks (II kd tl 90-91p). Vastustaja otsustas 23.04.2010 otsusega kaebaja taotluse rahuldada (II kd tl 92-93p). Kaebaja korraldas 2010. a märtsis kaks hanget – ühe projektijuhtimise ning teise töötlemis- ja tootmisliinide ostmiseks (II kd tl 158-158p). Projektijuhtimise hankel laekus 2 pakkumust (I kd tl 27-27p, tl 34-34p). Üks pakkuja (Technology Partners OÜ) ei kvalifitseerunud, sest tal polnud piisavalt kogemusi (II kd tl 71-71p). Hanke võitis ja leping sõlmiti Business Advisoriga, kes juhtis projekti lõpuni (I kd tl 36-38). Liinide hankel laekus üks pakkumine – Duratrusti oma (V kd tl 129-132p, tõlge I kd tl 92-95), kellega sõlmiti ostu-müügileping (seda lepingut ei ole kohtule esitatud). Duratrust tarnis ehitusmaterjalide tootmisliini ning osad plastjäätmete töötlemisliini juurde kuuluvad seadmed, kuid jättis töötlemisseadme (aglomeraatori) lepingut rikkudes tarnimata (I kd tl 43-43p, tõlge I kd tl 95p-96). Seepärast otsustati temaga leping lõpetada (II kd tl 123). Kaebaja korraldas 2010. a detsembris uue hanke töötlemisseadme (või -liini) hankimiseks (I kd tl 44-44p, V kd tl 154). Teisel hankel laekus vaid üks pakkumine – Rammeli oma (I kd tl 45-46), kellega kaebaja sõlmis lepingu (I kd tl 49-49p). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajale tarnitud töötlemisseade oli soetatud Germanplastilt Itaaliast hinnaga 55 000 eurot. Tegemist oli

3-14-185 20(35) kasutatud seadmega, ehitusaastaga 2002. Tegemist oli Costarelli tootega. Seadet käisid Itaalias üle vaatamas lisaks A.V.le ka A.K. ja A.S. (I kd tl 48, tõlge I kd tl 96p). Vastustajale ja kohtule esitatud dokumentide kohaselt müüs Germanplast seadmed Istellole, Istello omakorda Rammelile (II kd tl 124-125) ja Rammel kaebajale. Kaebaja ja Rammeli vahelise lepingu hind ilma käibemaksuta oli 475 000 eurot. Töötlemisseade oli hiljemalt 17.02.2011 jõudnud Väätsa prügilasse. Germanplast käis seadme töökorrasolekut 23.02.2011 Eestis üle kontrollimas (I kd tl 60, tõlge I kd tl 97). Kaebaja rentis töötlemisliini Väätsa Plastile, kes tegutses Väätsa prügilas. Jäätmete töötlemine jäi Väätsa Plasti ülesandeks, kes pidi saadud toodangu kaebajale edasi müüma. Kaebaja valmistas sellest ehitusmaterjali (I kd tl 135-161p). Rammeli tarnitud töötlemisseade ühendati muude olemasolevate seadmetega üheks töötlemisliiniks. Kuna Costarelli töötlemisseade ei sobinud oma konfiguratsioonilt kaebaja äriplaaniga, siis tehti sellele mitmeid ümberehitusi ja muudatusi, mistõttu erineb kasutuses olev töötlemisseade algversioonist. Ümberehitatud ja muudetud töötlemisseade on maailmas unikaalne ja võimaldab töödelda sorteerimata ja pesemata segaplastjäätmeid, sh Eesti talve tingimustes. Saadud toodang võimaldab kaebajal toota unikaalseid ehitusmaterjale, millel on turgu ka välisriikides. Mõlemad liinid on siiani kasutuses ja kaebaja jätkab oma majandustegevust. Vaidluse all ei paista olevat asjaolu, et ümberehitamata töötlemisseade ei olnud unikaalne ja seda saanuks turult vabalt osta nii uue kui ka kasutatuna. Vastustaja hakkas pärast toetuse väljamaksmist uurima väljamakstud toetuse kasutamise sihipärasust ning tühistas 25.11.2013 otsusega oma 23.04.2010 otsuse ja nõudis kaebajalt talle välja makstud toetuse terves ulatuses tagasi (I kd tl 9-17p). 9. Vaidluse all on järgmised küsimused: − mille tõttu tõusis Costarelli töötlemisseadme hind Germanplasti ja Istello lepinguga võrreldes kaebaja ja Rammeli lepingus 8,6-kordseks (475 000 / 55 000 = 8,6)? − kes tegi Germanplastilt soetatud seadmetele vajalikud ümberehitustööd? − kas tehingud Istello, Rammeli, Agrolaini ja kaebaja vahel olid näilikud? − kas Business Advisorile 2010. a aprillis 30% projektijuhtimise tasu maksmine oli põhjendatud? − kas liinide hanketeade oleks tulnud avaldada selliselt, et ka välismaised ettevõtjad oleks saanud sellega tutvuda? − kas kaebaja kulutused olid abikõlbulikud? − kas esinevad õiguslikud alused toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks? − kas toetuse sai täies ulatuses tagasi nõuda ja kas vastustaja on kaalutlusõigust piisavalt teostanud?

Hanke korraldamine 10. Kohtule esitatud tõenditest nähtub järgmist. Kaebaja esitas 12.11.2010 vastustajale taotluse (II kd tl 157-157p) muuta projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäev senise 03.12.2010 asemel 28.02.2011. Taotlusest nähtub, et projekt on realiseeritud 90% ulatuses. Tarnitud ja seadistatud on ehitusmaterjalide tootmisliinid Mäo tehases 100% ulatuses ja jäätmete töötlemisliin Väätsa prügilas 80% ulatuses.

3-14-185 21(35) Töötlemisliini osas on olemas eelpurusti, eelpurusti eelkonveier, eelpurusti järelkonveier, järelpurusti koos laadimissüsteemiga. 2010. a novembris toimub jäätmete töötlemisliini viimase seadme (plastide sulatusseadme) tarne Inglismaalt, mille paigaldamise järgselt on kogu projekt 100% täidetud. Vastustaja korraldas 29.11.2010 Mäos ja Väätsal paikvaatluse, mille käigus fikseeriti kontroll- lehel (I kd tl 40-41p), et kaebaja poolt tasutud kuludokumentide aluseks olnud seadmed olid tegelikkuses tarnitud. Projekti eesmärkide saavutamine oli seni kasutamata vahenditega võimalik, kuid seoses plastisulatusseadme tarne viibimisega taotles kaebaja abikõlbulikkuse perioodi pikendamist kuni 28.02.2011. Kontroll-lehele oli lisatud 4 fotot (I kd tl 42-42p) Väätsal asuva plastikjäätmete töötlemisliini kohta. Vastustaja leidis 09.12.2010 otsuses nr 1-25/302 (III kd tl 88), et kaebaja taotlus on põhjendatud, ning muutis projekti abikõlbulikkuse tähtaja 28.02.2011 peale. Kaebaja juhatuse 21.12.2010 koosoleku protokollist (II kd tl 123) nähtub, et Duratrust jättis tähtaegselt tarnimata plastmassjäätmete sulatuse seadme koos juurde kuuluvate lisaseadmetega (jahutus jne). Kaebaja on pöördunud korduvalt Duratrusti poole, saamata vastust, millal nimetatud seadme tarne toimub. Kuna Duratrusti poolse tegevuse tõttu sattus projekt realiseerimine ohtu, otsustas juhatus projekti eduka lõpetamise eesmärgil lõpetada osaliselt Duratrustiga 08.04.2010 sõlmitud tarnelepingu plastmassjäätmete sulatuse seadme ning selle juurde kuuluvate lisaseadmete osas ning kuulutada välja avaliku hanke plastmassjäätmete sulatuse seadme ning selle juurde kuuluvate lisaseadmete osas. Hankekuulutus otsustati avaldada Eesti Päevalehes ja kaebaja kodulehel. Kaebaja avaldas 22.12.2010 Eesti Päevalehes (I kd tl 44-44p) ja Ehitusbörsis (V kd tl 154) hanketeate plastikjäätmete töötlemise seadme hankeks, asukohaga Väätsa prügilas. Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 12.01.2011. Rammel tegi 12.01.2011 pakkumise plasti sulatus-tihendusseadme D1300/01 peale hinnaga 475 000 eurot, lisaks käibemaks (I kd tl 45-46). Kaebaja sõlmis Rammeliga 14.01.2011 ostu- müügilepingu plastiku sulatus-tihendusseadme D1300/01 ja selle lisade soetamiseks hinnaga 475 000 eurot, lisaks käibemaks 95 000 eurot, kokku 570 000 eurot (I kd tl 49-49p). Kaebaja koostas 10.01.2011 hankeplaani ja väljamaksete graafiku (VI kd tl 28), millest nähtub, et kaebaja on korraldanud kokku 4 hanget: seadmete ostu-müügilepingu sõlmimiseks 2010. a I kvartalis (leping sõlmiti 08.04.2010 Duratrustiga), projektijuhtimise töövõtulepingu sõlmimiseks 2010. a I kvartalis (leping sõlmiti 08.04.2010 Business Advisoriga), söötesüsteemide tellimiseks (leping sõlmiti 14.10.2009 AS-ga Agribalt) ja seadmete ostu- müügilepingu sõlmimiseks 2010. a IV kvartalis (leping sõlmiti 14.01.2011 Rammeliga). Kaebaja 21.01.2011 projekti aruandest nr 1 (I kd tl 50-52p) nähtub, et Väätsa prügilas asuva jäätmete töötlemise liini (mis koosneb eelpurustist koos eel- ja järelkonveieriga, plastide sulatusseadmest ja järelpurustist) osas on paigaldamata veel plastide sulatuse ja tihendamise seade, mis installeeritakse 2011. a veebruarikuus. Paigaldatud on 2 konveierit ning eel- ja järelpurustid. Mäos asuvad ehitusmaterjalide tootmise liinid (2 tootmisliini, mis koosnevad mikseritest, tandemekstruuderitest, matriitsidest, haul-offidest, järkamissaagidest) on tarnitud ja installeeritud. Aruandes tuuakse välja eelpool nimetatud lepingud Duratrustiga, Business Advisoriga, Rammeliga ja AS-ga Agribalt. Kaebaja selgitab ajaplaanist kõrvalekaldumist projekti toetusotsuse tegemise ja hankedokumentatsiooni kinnitamise viibimisega, mistõttu sai avaliku hankega alustada alles 23.04.2010. Samuti viitas kaebaja muudatusele jäätmekäitlusseadmete tarnimise osas – plastide sulatuse-tihendusseadme pidi tarnima Rammel 2011. a veebruaris.

3-14-185 22(35) Kaebaja 18.02.2011 projekti aruandest nr 2 (I kd tl 56-59) nähtub, et aruande esitamise hetkeks on nii jäätmete töötlemise liin kui ka ehitusmaterjalide tootmise liin tarnitud ja installeeritud. Mõlema liini osas on projekti eesmärk 100% saavutatud. Jäätmete töötlemiseliini on tarninud nii Duratrust kui Rammel, ehitusmaterjalide tootmisliini tarnis Duratrust ning ehitusmaterjalide tootmisliini söötmisliini tarnis AS Agribalt. Kaebaja esitas 18.02.2011 vastustajale toetuse väljamaksetaotluse (II kd tl 94-94p), milles palub kanda toetuse summas 380 000 eurot üle Rammelile. Kaebaja lisas taotlusele mh Rammeliga 14.01.2011 sõlmitud lepingu, plastide sulatus-tihendusseadme üleandmise akti, Rammeli arved ja kuludokumentide nimekirja. Viimasest (I kd tl 102) nähtub Väätsa liini – plastide sulatusseadme – soetamine Rammelilt. Vastustaja poolt 22.03.2011 koostatud väljamaksetaotluse kontroll-lehelt (VI kd tl 33) nähtub, et vastustaja on kontrollinud hanke korraldamist, 22.12.2010 hankeotsuse olemasolu ja hanketeate avaldamist Päevalehes. Rammeliga sõlmitud lepingut on peetud mõistlikuks, vajalikuks ja põhjendatud kuluks. 11. Eeltoodud tõenditest nähtub, et kaebaja ei teavitanud vastustajat enne uue hanke väljakuulutamist uue hanke läbiviimisest. Vastustajat teavitati küll sellest, et plastide sulatusseadme tarne viibib, mille tõttu taotleti projekti abikõlbulikkuse perioodi lõpptähtaja edasilükkamist. Kuid kaebaja ei teavitanud vastustajat, et kavatseb senise tarnijaga lepingu lõpetada ja leida seadme hankimiseks uue pakkuja. Samuti ei kooskõlastanud kaebaja uusi hanketingimusi vastustajaga. Küll aga teavitas kaebaja vastustajat uue hanke korraldamisest ja Rammeliga sõlmitud lepingust tagantjärele ning seda enne projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu. Vastustaja kontrollis hanke korraldamist ja tunnistas selle nõuetelevastavaks. 12. Vastustaja 23.04.2010 otsuse nr 1-25/36 (II kd tl 92-93p), millega rahuldati kaebaja toetuse taotlus, p-st 18.2 nähtub, et toetuse saaja kohustus esitama enne hanke väljakuulutamist eelnevaks kooskõlastamiseks vastustajale kõikide eeldatava maksumusega üle 5 000 000 krooni (ilma käibemaksuta) hangete hankedokumendid. Rammeliga sõlmiti leping ilma käibemaksuta summas 475 000 eurot ehk 7 432 135 krooni. Järelikult oli kaebaja kohustatud enne plastiku sulatus-tihendusseadme hanke väljakuulutamist kooskõlastama selle hanke dokumendid vastustajaga. Kuna kaebaja ei teinud seda, rikkus ta vastustaja 23.04.2010 otsuse tingimusi. 13. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tal ei olnud kohustust uue hanke dokumente vastustajaga kooskõlastada, sest kasutati samu, juba varem vastustajaga kooskõlastatud hankedokumente. Kaebaja esitas liinide soetamise ja projektijuhtimise teenuse soetamise hangete dokumendid vastustajale kooskõlastamiseks 17.03.2010 (V kd tl 157-179) ning vastustaja kooskõlastas hankedokumendid 30.03.2010 (V kd tl 156). Liinide hankedokumentidest nähtub, et kaebaja soovis hankida Väätsale plastjäätmete töötlemise liini ja Mäosse segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliini. Eespool kirjeldatud tõenditest nähtub, et Duratrust oli tarninud kaebajale ehitusmaterjalide tootmisliini 100% ulatuses ja plastjäätmete töötlemisliini 80% ulatuses. Töötlemisliini puhul oli veel puudu plastiku sulatus-tihendusseade (aglomeraator), mis hangiti 14.01.2011 lepinguga Rammelilt. Kuna kaebajal oli juba ehitusmaterjalide tootmisliin tervikuna ning plastjäätmete töötlemisliin suuremas osas olemas, siis ei saanud uut hanget läbi viia vastustaja poolt 30.03.2010 kooskõlastatud hankedokumentide alusel. Uutest hankedokumentidest oleks tulnud eemaldada seadmed, mis kaebajal olid juba olemas, samuti tuli muuta hanke tähtaegu. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal tulnuks kooskõlastada uued hanketingimused enne hanke korraldamist vastustajaga. 14. Määruse nr 47 § 16 lg 1 p 2 järgi on toetuse saaja kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, samas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas toetuse kasutamiseks läbi viima hanke, järgides

3-14-185 23(35) RHS §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid. Samale kohustusele on viidanud vastustaja ka 23.04.2010 otsuse p-s 17.2. RHS § 3 kohustab hankijat kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte (p 1); kohtlema kõiki isikuid võrdselt (p 3); tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (p 4) ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (p 5). 15. Kohus nõustub eeltoodud sätetele tuginedes vastustaja seisukohaga, et kaebaja rikkus 2010. a lõpus korraldatud hanke läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Olukorras, kus kaebaja soovis hankida maailmas ainulaadset toodet ning Eestis teadaolevalt jäätmete töötlemise liine ei toodeta, ei saanud piisata vaid eestikeelse hanketeate avaldamisest Eesti meedias. Eesti on ilmselgelt liiga väike turg, et siin eksisteeriks piisavalt pakkumisi, mis võimaldaks konkurentsiolukorda jäätmetöötlustehnika valdkonnas efektiivselt ära kasutada. Kuna kaebaja ei teavitanud hanke korraldamisest laiemale avalikkusele, siis jääbki teadmata, kas, millise hinnaga ja millistel tingimustel olnuks võimalik vajaminevaid seadmeid ja/või nende ümberehitustöid mujalt maailmast hankida. Kaebaja on võtnud tagantjärele pakkumisi kahelt tootjalt, kuid hankest laiemal teavitamisel võinuks oma pakkumised esitada ka teised ettevõtjad (sh Germanplast). Ka Rammel ja Istello ei olnud jäätmetöötlusliinide tootjad. Kaebaja korraldatud Eesti-sisene lühikese tähtajaga hange viitab selle suunatusele konkreetsele pakkujale. Kaebaja eesmärgiks ei olnud leida turult parimat pakkumust, vaid korraldada formaalne hange, et õigustada seadmete hankimist seotud isikult. Kaebaja selgitab Eesti-sisese hanke korraldamist garantiiga, mis on Eesti ettevõtja poolt kiirem kui välismaiselt (vt kaebaja 19.08.2013 vastuväiteid vastustaja otsuse projektile – III tl 181-188p). Sellekohased väited saavad aga olla asjakohased alles erinevate pakkumuste omavahelisel võrdlemisel, mitte otsustamisel, kui suurel turul hange korraldada.

Rammeli ja kaebaja vaheline tehing, seadme hind ja ümberehitustööd 16. Kohtule esitatud tõenditest nähtub järgmist. Kohtule ei ole esitatud kaebaja ja Duratrusti vahel 08.04.2010 sõlmitud lepingut, seetõttu tuvastab kohus nendevahelise lepingu sisu muude tõendite kaudu. Duratrusti 31.03.2010 pakkumisest (V kd tl 129-132p, tõlge I kd tl 92-95 (puudu on tõlge pakkumise lk 7 kohta, kus on kirjas plastjäätmete töötlemisliini seadmete kirjeldus)) nähtuvalt tegi Duratrust pakkumise nii segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliini kui ka plastikjäätmete töötlemisliini tarnimiseks. Tootmisliini maksumuseks oli 517 000 eurot ja töötlemisliini maksumuseks 622 000 eurot. Duratrusti seadme üleandmise-vastuvõtmise 21.12.2010 aktist (I kd tl 43-43p, tõlge I kd tl 95p-96), mille allkirjastasid vaid kaebaja juhatuse liikmed A.K., A.V. ja A.S., mitte Duratrusti esindaja, nähtub, et Duratrust andis kaebajale üle Mäo tehase sisseseade kogumaksumusega 517 000 eurot ning plastikjäätmete töötlemisseadmed kogumaksumusega 151 137,40 eurot. Töötlemisseadmetest anti üle tahkete olmejäätmete konveier integreeritud pöörisvoolu tunneli tüüpi metallidetektoriga purustis ja püsimagnetiga. 4,5 m kõrgune konveier purustist, mis sobib toitepunkrile Z-teraga seguril, punkti koormusanduriga. Ühe võlliga purusti, toodab 500 mm väiksemaid purustatud materjale. Komplektis jõuallikas ja PLC juhtseadmed ning toitekonveieri juhtimissüsteem. Sobib tahkete olmeplastikjäätmete granuleerimiseks jõudlusega 2000 t aastas. Kaebaja esitas 12.11.2010 vastustajale taotluse (II kd tl 157-157p) muuta projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäev senise 03.12.2010 asemel 28.02.2011. Taotlusest nähtub, et projekt on realiseeritud 90% ulatuses. Tarnitud ja seadistatud on ehitusmaterjalide

3-14-185 24(35) tootmisliinid Mäo tehases 100% ulatuses ja jäätmete töötlemisliin Väätsa prügilas 80% ulatuses. Töötlemisliini osas on olemas eelpurusti, eelpurusti eelkonveier, eelpurusti järelkonveier, järelpurusti koos laadimissüsteemiga. 2010. a novembris toimub jäätmete töötlemisliini viimase seadme (plastide sulatusseadme) tarne Inglismaalt, mille paigaldamise järgselt on kogu projekt 100% täidetud. Kaebaja juhatuse 21.12.2010 koosoleku protokollist (II kd tl 123) nähtub, et Duratrust jättis tähtaegselt tarnimata plastmassjäätmete sulatuse seadme koos juurde kuuluvate lisaseadmetega (jahutus jne). Kaebaja on pöördunud korduvalt Duratrusti poole, saamata vastust, millal nimetatud seadme tarne toimub. Kuna Duratrusti poolse tegevuse tõttu sattus projekt realiseerimine ohtu, otsustas juhatus projekti eduka lõpetamise eesmärgil lõpetada osaliselt Duratrustiga 08.04.2010 sõlmitud tarnelepingu plastmassjäätmete sulatuse seadme ning selle juurde kuuluvate lisaseadmete osas ning kuulutada välja avaliku hanke plastmassjäätmete sulatuse seadme ning selle juurde kuuluvate lisaseadmete osas. Kaebaja avaldas 22.12.2010 Eesti Päevalehes (I kd tl 44-44p) ja Ehitusbörsis (V kd tl 154) hanketeate plastikjäätmete töötlemise seadme (st mitte terve liini) hankeks, asukohaga Väätsa prügilas. Rammel tegi 12.01.2011 pakkumise (I kd tl 45-46) tehase sisseseade – plasti sulatus- tihendusseadme D1300/01 ja selle lisade kohta. Pakkumise kohaselt sisaldab tehase lahendus: automaatset D1300/01 300KW plastiku tihendus-sulatusseadet seeria nr 101/A, komplektset seadet koos laadimiskonveieri, ventilatsiooni ning auru evakuatsiooni torustikuga; tihendatud plastikjäätmete massi mahalaadimissüsteemi D1300, seeria nr 058; purustatud plastikjäätmete 30 m3 ladustamiskonteinerit, varustatud konveierlindiga ning mahalaadimissüsteemiga; plastiku sulatus-tihendusseade D1300 laadimiskonveierit, 2 komplekti plastiku tihendus- sulatusseadme terasid. Pakkumine sisaldas kirjeldatud seadme transporti tellija asukohta Väätsa prügilas, samuti seadmete paigaldust, häälestust ja kasutuskoolitust. Tellijale edastatakse seadmete kohta kasutamisjuhendid koos tehniliste ja elektriliste joonistega. Müüja viib läbi seadmete kasutamise koolituse paigalduse kohas. Pakkumuse hinnaks oli 475 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Paigalduse hulka ei kuulu üldehitustööd ja automaatikakilbi toitekaabel tellija asukohas. Seadmete kasutajale edastatakse kõik tootjapoolsed sertifikaadid ja juhendid. Tarneaeg seadmetele oli 6 nädalat pärast ostu-müügilepingu jõustumist, tehniliste üksikasjade täpsustamist ja ettemaksu laekumist müüja kontole. Tarneajale lisandub seadmete transpordile ja paigaldusele kuluv aeg. Seadmete paigaldamine ja häälestamine ostja asukohas kuulub pakkumise hulka. Paigaldus sisaldab kaabelühendusi seadmete vahel, kuid mitte toitekaablit üldisest toitesüsteemist seadmete juhtpulti. Tellija garanteerib vooluvarustuse seadmete üldkilbis. Seadmete paigaldamise ja häälestamise aeg ca 2 nädalat pärast kõikide seadmete detailide kohale toimetamist ostja asukohta. Paigaldamise aeg ja maksumus on arvestatud nii, et seadmete paigalduse koht asub ostja asukohas ning klient on teinud vajalikud ettevalmistused. Seadmetele antakse garantii 24 kuud. Pakkumisel on Rammeli juhatuse liikme I.V. ja kaebaja juhatuse liikme A.K.i allkirjad. Germanplasti ja Istello vahel 12.01.2011 sõlmitud lepingust (I kd tl 48, tõlge I kd tl 96p) nähtub, et Germanplast müüs Istellole kasutatud plasti aglomeerimisseadmed, mille olid üle vaadanud ostja esindajad hr Saareväli, hr Valdmaa ja hr Käsnar. Komplekti kuulusid Costarelli D1300/01 300 kW aglomeraator, seeria nr 101/A, valmistamisaasta 2002, komplektis laadimiskonveierlindi, sissevõtuseadme, katte ja auruärastustorudega; tühjakslaadimislehter Costarelli, D1300 mudel TSD 13/01, seeria nr 058, valmistamisaasta 2002; hoiukorpus Costarelli mudel NPO 25, seeria nr 059, valmistamisaasta 2001; 2 komplekti varupöördterade seeriat (lisaks masinale paigaldatud terale); varupüromeeter (lisaks masinale paigaldatud püromeetrile). Lepingus lepiti kokku, et kui kõik seadmed on ostja poolt kokku pandud ja

3-14-185 25(35) paigaldatud, hoolitseb müüja kõikide seadmete ja elektrikilpide vaheliste ühenduste korrektse teostamise eest koos ühe ostja poolt määratud elektriku abiga. Paigaldamine hõlmab elektrivarustuse, suruõhuvarustuse ja veevarustuse toomist lõppsihtkohtadesse. Seejärel viib müüja läbi kasutaja koolituse. Müüja veendub, et seadmed töötavad ning viibib katsekäivituse juures. Nimetatud kasutatud seadmete tarne toimub olemasolevas seisus ja need müüakse hinnaga 55 000 euro, mis tasutakse pangaülekandega järgnevalt: 45 000 eurot enne laadimist ja ülejäänud 10 000 eurot pärast katsekäivituse teostamist. Lepingul on Istello esindajana A.V. allkiri. Rammeli ja Istello vahel 14.01.2011 sõlmitud lepingust (II kd tl 124-125) nähtub, et Istello pidi hankima ja müüma Rammelile tehase sisseseade Plastic Agglomerator Densifier D1300/01, mis sisaldas automaatset D1300/01 300KW plastiku tihendus-sulatusseadet seeria nr 101/A, komplektset seadet koos laadimiskonveieri, ventilatsiooni ning auru evakuatsiooni torustikuga; tihendatud plastikjäätmete massi mahalaadimissüsteemi D1300, seeria nr 058; purustatud plastikjäätmete 30 m3 ladustamiskonteinerit, varustatud konveierlindiga ning mahalaadimissüsteemiga; plastiku sulatus-tihendusseadme D1300 laadimiskonveierit; 2 komplekti plastiku tihendus-sulatusseadme terasid. Hinnaks oli 474 680 eurot, millele lisandub käibemaks 94 936 eurot, kokku 569 616 eurot. Hind sisaldas seadmete transporti tellija asukohta Väätsa prügilas, seadmete paigaldust, häälestust ja kasutuskoolitust. Tellijale edastatakse seadmete kohta kasutamisjuhendid koos tehniliste ja elektriliste joonistega. Müüja viib läbi seadmete kasutamise koolituse paigalduse asukohas. Paigalduse hinna hulka ei kuulu üldehitustööd ja automaatikakilbi toitekaabel tellija asukohas. Seadmete kasutajale edastatakse kõik tootjapoolsed sertifikaadid ja juhendid. Tarneaeg seadmetele on 6 nädalat pärast ostu- müügilepingu jõustumist, tehniliste üksikasjade täpsustamist ja ettemaksu laekumist müüja kontole. Tarneajale lisandub seadmete transpordile ja paigaldusele kuluv aeg. Seadmete paigaldamine ja hääletus ostja asukohas kuulub pakkumise hulka. Paigaldus sisaldab kaabelühendusi seadmete vahel, kuid mitte toitekaablit üldisest toitesüsteemist seadmete juhtpulti. Tellija garanteerib vooluvarustuse seadmete üldkilbis. Seadmete paigaldamise ja häälestamise aeg on ca 2 nädalat pärast kõikide seadmete detailide kohale toimetamist ostja asukohta. Paigaldamise aeg ja maksumus on arvestatud nii, et seadmete paigalduse koht asub ostja asukohas ning klient on teinud vajalikud ettevalmistused. Müüja andis seadmetele garantii 12 kuud. Lepingul on Rammeli juhatuse liikme I.V. ja Istello juhatuse liikme A.V. allkirjad. Kaebaja ja Rammeli vahel 14.01.2011 sõlmitud lepingust (I kd tl 49-49p) nähtub, et Rammel pidi hankima ja müüma kaebajale tehase sisseseade plastiku sulatus-tihendusseadme D1300/01, mille lisad ja spetsifikatsioon on kirjeldatud lepingu lisas, milleks on Rammeli pakkumine. Müügihinnaks oli 475 000 eurot, millele lisandus käibemaks 95 000 eurot, kokku 570 000 eurot. Müüja oli kohustatud seadmed paigaldama, häälestama ja töökorda seadma ostja asukohas 2 nädala jooksul pärast kohaletoimetamist ostja asukohta. Müüja andis seadmetele garantii 12 kuud. Lepingul on Rammeli juhatuse liikme I.V. ja kaebaja juhatuse liikme A.K.i allkirjad. Rammeli 14.01.2011 ettemaksuarvest (II kd tl 102p) ja 15.02.2011 arve-saatelehelt (II kd tl 103) nähtub, et arved esitati plastiku sulatus-tihendusseadme D1300/01 eest. Kaebaja 21.01.2011 projekti aruandest nr 1 (I kd tl 50-52p) nähtub, et Väätsa prügilas asuva jäätmete töötlemise liini (mis koosneb eelpurustist koos eel- ja järelkonveieriga, plastide sulatusseadmest ja järelpurustist) osas on paigaldamata veel plastide sulatuse ja tihendamise seade, mis installeeritakse 2011. a veebruarikuus. Paigaldatud on 2 konveierit ning eel- ja järelpurustid. Mäos asuvad ehitusmaterjalide tootmise liinid (2 tootmisliini, mis koosnevad mikseritest, tandemekstruuderitest, matriitsidest, haul-offidest, järkamissaagidest) on tarnitud ja installeeritud.

3-14-185 26(35) Germanplasti 12.01.2011 arvest nr 2011001 (II kd tl 191, tõlge puudub) nähtub, et Istellole esitati arve kogusummas 55 000 eurot, millest 45 000 tuli maksta ettemaksuna ja 10 000 eurot pärast seadmete testimist hiljemalt 15.02.2011. Istello välismaksekorraldustest (II kd tl 188-189) nähtub, et Istello tasus Germanplastile 17.01.2011 45 000 eurot, 05.05.2011 5000 eurot ja 09.05.2011 5000 eurot. Rammeli ja Istello vahel 17.02.2011 koostatud seadmete üleandmis-vastuvõtmisaktist (II kd tl 141) nähtub, et aktiga anti üle automaatne D1300/01 300KW plastiku tihendus-sulatusseade seeria nr 101/A, komplektne seade koos laadimiskonveieri, ventilatsiooni ning auru evakuatsiooni torustikuga; tihendatud plastikjäätmete massi mahalaadimissüsteem D1300, seeria nr 058; purustatud plastikjäätmete 30 m3 ladustamiskonteiner, varustatud konveierlindiga ning mahalaadimissüsteemiga; plastiku sulatus-tihendusseade D 1300 laadimiskonveier; 2 komplekti plastiku tihendus-sulatusseadme terasid. Kaebaja juhatuse 17.02.2011 koosoleku protokollist (II kd tl 101p) nähtub, et kuna Rammel on lõpetanud plastide sulatusseadme paigaldustööd Väätsa prügilas, tehase siseseade on tarnitud ja installeeritud, siis otsustatakse allkirjastada Rammeliga plastide sulatusseadme vastuvõtuakt. Protokollil on kaebaja juhatuse liikmete A.K.i, A.V. ja A.S. allkirjad. Kaebaja ja Rammeli vahel 17.02.2011 koostatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist (I kd tl 55) nähtub, et Rammeli hinnapakkumuses toodud kaup anti selle aktiga üle kaebajale ning kaebaja kinnitas, et kaup vastab täielikult tellimuse kinnituses kokku lepitule ja kaebajal ei ole selle suhtes mingeid pretensioone. Lisaks anti selle aktiga üle kauba häälestustööd, kauba tehniline dokumentatsioon kõigi seadmete kohta (kasutusjuhendid, tootja deklaratsioonid) ning ohutus- ja kasutuskoolitus kauba kasutamise kohta (seadmete ettevalmistamine käivitamiseks, seadmete käivitamine ja seiskamine, seadmete tööpõhimõte ja reguleerimine, nende kasutamine, ohutusnõuded ja ettevaatusabinõud). Akti on allkirjastanud Rammeli juhatuse liige I.V. ja kaebaja juhatuse liige A.K.. Kaebaja 18.02.2011 projekti aruandest nr 2 (I kd tl 56-59) nähtub, et aruande esitamise hetkeks on nii jäätmete töötlemise liin kui ka ehitusmaterjalide tootmise liin tarnitud ja installeeritud. Mõlema liini osas on projekti eesmärk 100% saavutatud. Jäätmete töötlemiseliini on tarninud nii Duratrust kui Rammel, ehitusmaterjalide tootmisliini tarnis Duratrust. Germanplasti ja Istello vahel 23.02.2011 sõlmitud ülevaatusaktist (I kd tl 60, tõlge I kd tl 97) nähtub, et Costarelli automaatsele aglomeraatorile tehti kontrolltoimingud, mis andsid kõik positiivse lõpptulemuse. 17. Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul selgelt, et kaebaja hankis Duratrustilt ehitusmaterjalide tootmisliini tervikuna ning plastjäätmete töötlemisliini 80% ulatuses. Duratrust jättis tarnimata vaid plastide sulatusseadme (aglomeraatori). Kuna Duratrust jättis puuduoleva seadme kaebaja korduvatele meeldetuletustele (vt kaebaja 29.11.2010 ja 07.12.2010 kirju Duratrustile ja nende tõlkeid – VI kd tl 15-18p) vaatamata tarnimata, siis otsustas kaebaja hankida puuduoleva seadme uue hanke käigus. Hanketeatest nähtub selgelt, et hangitakse töötlemisseadet, mitte tervikliini. Uue hanke käigus pakkus plastide sulatus- tihendusseadet Rammel, kes soetas selle Istellolt, kes omakorda soetas selle Germanplastilt. Germanplasti ja Istello, Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud ostu- müügilepingud ning nendega seotud dokumendid (pakkumus, üleandmis-vastuvõtmisaktid, arved) räägivad üksnes plastide sulatus-tihendusseadmest ja selle lisadest (laadimiskonveier, ventilatsiooni ning auru evakuatsioonitorustik, mahalaadimissüsteem, ladustamiskonveier koos konveierlindi ja mahalaadimissüsteemiga, terad). Ükski nimetatud dokumentidest ei võimalda järeldada, et tegelikult oli Rammeli ja kaebaja vahelise tehingu esemeks terve plastikjäätmete töötlemissüsteem kui terviklahendus. Vastupidi, kaebaja enda poolt vastustajale esitatud

3-14-185 27(35) projekti aruannetest nähtub, et töötlemisliini olid tarninud nii Duratrust kui Rammel, seega ei olnud terve töötlemisliin Rammeliga tehtud tehingu objektiks. Kaebaja esitatud liinide skeemilt (IV kd tl 129) nähtub, et aglomeraator D1300 oli vaid üks seade kogu liini sees. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Rammel tarnis kaebajale rohkem kui lepingust nähtub. Kaebaja paljasõnalised väited, mis on vastuolus muude asjas esitatud tõenditega, sh kaebaja enda koostatud dokumentatsiooniga, ei ole usaldusväärsed. 18. Kuna samad seadmed, mille Istello soetas Germanplastilt, müüdi edasi kaebajale, kuid Germanplasti ja Istello ning Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu hind erineb üle 8 korra (Germaplastiga sõlmitud lepingu hind oli 55 000 eurot, Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu hind oli ilma käibemaksuta 475 000 eurot), siis tekkis vastustajal põhjendatult küsimus, mille tõttu kasvas samade seadmete hind 2 päevaga nii suures ulatuses. Kaebaja on põhjendatud hinna kasvu nii seadmete transpordikulude, Agrolainilt soetatud täiendavate seadmete, Rammeli antud garantii, ümberehitustööde, terviklahenduse soetamise ja A.V. oskusteabega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on oma seisukohti pidevalt muutnud ja seda ka kohtumenetluses, vastavalt sellele, kuidas vastustaja tema väiteid ümber lükkab. Seisukohtade pidev muutmine näitab kaebaja väidete ebausaldusväärsust, mistõttu ei saa asjaolude tõendatuks lugemisel tugineda vaid kaebaja paljasõnalistele väidetele, mis on seejuures vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega. 19. Stalker Transport OÜ 31.01.2011 arvest nr 11005 (II kd tl 144) nähtub, et äriühing osutas Istellole veoteenust Itaaliast Eestisse perioodil 24.01.2011–31.01.2011. Arve oli summas 2820 eurot koos käibemaksuga. Stalker Transport OÜ 15.02.2011 arvest nr 11006 (II kd tl 143) nähtub, et äriühing osutas Istellole veoteenust Itaaliast Eestisse perioodil 29.01.2011– 07.02.2011. Arve oli summas 2820 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud arvetest nähtuvalt olid veokulud kokku 5640 eurot, mida on ilmselgelt vähe põhjendamaks seadmete hinna kasvu 8-kordseks. 20. Kaebaja väide, et lisaks Rammeli lepingust nähtuvale kaubale tarniti kaebajale ka Agrolaini soetatud seadmed (vt kaebaja 19.08.2013 vastuväiteid vastustaja otsuse projektile – III kd tl 181-188p), mis muutsid töötlemisliini väärtuslikumaks ja tõstsid seetõttu hinda, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Istello ja Agrolaini vahel 24.01.2011 sõlmitud lepingust (II kd tl 145-146) nähtub, et Agrolain hankis ja müüs Istellole tehase sisseseade, mis sisaldas peenpurustit BlackFriars 62/52, lintkonveierit A WC seeria nr 1228-124, jäätmepurustit Model WTF 40100, 2 magneteraldit Model CXH5090 ja õhusüsteemi koos 32 m3 kogujaga. Seadmete maksumuseks oli 371 000 eurot, millele lisandub käibemaks 74 200 eurot, kokku 445 200 eurot. Seadmed tuli transportida Väätsa prügilasse. Hind sisaldas seadmete paigaldust, häälestust ja kasutuskoolitust. Paigalduse hulka ei kuulunud üldehitustööd ja automaatikakilbi toitekaabel tellija asukohas. Lepingul on Agrolaini juhatuse liige M.J. ja Istello juhatuse liige A.V. allkirjad. Nimetatud lepingu 26.01.2011 lisa (II kd tl 147) järgi kohustus Agrolain teostama vastavalt vajadusele tarnitud seadmetele parendus ja ümberehitustöid, mille maht lepitakse eraldi kokku ja mille eest ei esitata eraldi arvet, tööd jäävad lepingu hinna sisse. Rammeli leping ei sisalda Agrolaini lepingus nimetatud seadmeid. Rammeli leping sisaldab täpselt samuti seadmeid, mida sisaldas ka Istello ja Germanplasti vaheline leping. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi muud lepingut või tõendit, millest nähtuks, et kaebaja oleks sõlminud Rammeliga mõne täiendava lepingu või muutnud 14.01.2011 sõlmitud lepingut tarnitavate seadmete osas. Agrolainilt väidetavalt soetatud seadmed on samad, mille kaebaja omandas Duratrustilt (vt V kd tl 132) ja mille tarnimata jätmist kaebaja Duratrustile ette ei heitnud. Seega pidi kaebajal need seadmed juba varasemast olemas olema ning puudus vajadus

3-14-185 28(35) neid täiendavalt Agrolaini kaudu hankida. Kuna Agrolainiga sõlmiti leping pärast seda, kui Istello sõlmis lepingu Rammeliga ja Rammel kaebajaga, siis ei saanud viimati nimetatud lepingud sisaldada seadmeid ja töid, mida soetati väidetavalt Agrolainilt. Agrolaini lepingu lisas toodud müüja kohustus teha ümberehitustöid on vastuolus kaebaja hilisemate väidetega, et ümberehitustöid Rammelilt soetatud seadmetele tegi A.V.. Samuti ei ole usutav, et Agrolain oli nõus võtma enda kohustuseks teha täpsustamata ümberehitustöid ja seda täiendavat tasu saamata. Kohtu hinnangul ei ole Agrolainiga sõlmitud leping ja selle lisa usaldusväärsed tõendid ega ei saa põhjendada seademete hinna kasvu mitmekordseks. Kaebaja on ka ise hiljem loobunud viitest Agrolainilt soetatud seadmetele ja tema tehtud ehitustöödele. Seda arvatavasti põhjusel, et vastustaja hakkas uurima, miks on kaebaja soetanud Agrolaini kaudu seadmeid, mis tal olid juba Duratrusti poolt tarnituna olemas. Vastustaja soovis saada kaebajalt selgitusi, kas kaebajal on neid seadmeid topelt või on ta taotlenud samade seadmete eest topeltfinantseeringut. A.V. ei julgenud 10.04.2015 toimunud kohtuistungil (VII kd tl 97-116p) Agrolainiga sõlmitud lepingut plastiku sulatus-tihendusseadme soetamise projektiga siduda ja arvas, et võib-olla soetas Istello Agrolainilt seadmeid muude projektide tarvis. 21. Tõepoolest nähtub nii Istello ja Rammeli kui ka Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud lepingust 12-kuulise garantii andmine. Istello ja Germanplasti lepingus ei olnud garantiid ette nähtud. Samas on ebaõige kaebaja väide, et Germanplast ei taganud seadmete töökorras olekut ega seadmete kontrolli. Germanplasti ja Istello lepingus on ette nähtud, et müüja hoolitseb kõikide seadmete ja elektrikilpide vaheliste ühenduste korrektse teostamise eest, veendub, et seadmed töötavad ning viibib katsekäivituse juures. Germanplasti ja Istello vahel 23.02.2011 sõlmitud ülevaatusaktist nähtub, et müüja käis seadmete töökorrasolekut kontrollimas ja nende korrasolekust sõltus lepingust tulenevalt ka müüja õigus viimasele osamaksele summas 10 000 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et 12-kuuline garantii ei saa olla põhjuseks nii suurele hinnatõusule. Kuna lepinguosalistele oli nagunii teada, et garantiitöid hakkab teostama A.V., siis oli kaebajal olemas vajalik oskusteave seadmete parandamiseks ning garantii eest 8-kordse hinna maksmise valmidus ei ole usutav. 22. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Germanplastilt soetatud Costarelli plastiku sulatus- tihendusseade ei olnud võimeline (vähemalt mitte jätkusuutlikult) töötlema pesemata segaplastikjäätmeid. Seetõttu tuli töötlemisliin ümber ehitada, et lisada sellele kaebaja soovitud funktsionaalsus. Kuigi kaebaja on alguses vastustajale väitnud, et ta ei tea, kes seadmeid ümber ehitas, on ta hiljem tunnistanud, et ümberehitustöid tegi A.V.. Vastustaja ei ole selle väite õigsust kahtluse alla seadnud. Vaidluse all on aga asjaolu, kas A.V. tegi neid töid Istello või kaebaja nimel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelisest lepingust ei nähtu mingite ümberehitustööde tegemist. Müüja pidi küll seadmed paigaldama, häälestama ja töökorda seadma, kuid mitte neid ümber ehitama või nende funktsionaalsust muutma. Vastupidi, nii Rammeli pakkumisest, mida käsitletakse Rammeli ja kaebaja lepingu lisana, kui ka Rammeli ja Istello vahelisest lepingust nähtub, et üldehitustöid ei loetud lepingu hinna sisse kuuluvaks. Järelikult ei teinud A.V. neid ümberehitustöid Istello nimel, vaid kaebaja töötajana. Kaebaja on ise selgitanud, et tehnoloogia on välja töötatud pikema aja jooksul katse-eksituse meetodil. See kinnitab kohtu hinnangul vastustaja järeldust, et tehnoloogilise lahenduse on välja töötanud kaebaja ise oma töö käigus. Olukorras, kus ümberehitused oleks teinud nii Istello kui ka kaebaja ise, tekiks probleem, milliste ümberehituste eest vastutab garantii korras Rammel ja tema kaudu Istello ning milliste eest kaebaja ise. Samuti tooks kaebaja poolt Rammeli tarnitud seadmete ümberehitamine kaasa garantiitingimuste rikkumise. Garantii oli aga kaebaja sõnul tema jaoks väga oluline ja üks põhjusi, miks otsustati leida pakkuja just Eestist ja nimeka äriühingu näol. Kaebaja on oma 23.12.2013 vaides (III kd tl 194-196) ise kinnitanud, et on alates 2009. a tegelenud

3-14-185 29(35) tootmistehnilise eksperimenteerimisega, et välja töötada tehnoloogia, millega on võimalik ümber töödelda madalakvaliteedilisi sorteerimata jäätmeid. Seega tunnistab ta, et tehnoloogiline lahendus on välja töötatud tema poolt. Tootmistehniliseks lahenduseks ei saa pidada ainuüksi turult sobiva konfiguratsiooniga töötlemisseadmete ostmist. Tehnoloogia väljatöötamist kaebaja enda poolt kinnitavad kohtu hinnangul ka kaebaja viidatud patenditaotlused. Kaebaja enda esitatud artikkel ajakirjas Saksa majanduse auhind Eestis (VI kd tl 99-106p) toob välja, et plastjäätmete uudse töötlemise tehnoloogia mõtles välja kaebaja. 23. Kaebaja väited, et ta hankis 2010. a lõpus korraldatud hanke käigus terviklahendust, mitte ühte seadet, ei ole usutavad ega kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. Ükski asjas esitatud tõend terviklahenduse hankimisele ei viita, kaasa arvatud hanketeade ise. Kaebaja poolt 10.04.2015 kohtuistungil antud selgituste kohaselt näitavad terviklahenduse hankimist hankedokumendid. Samas ei ole kaebaja vastustajale ega kohtule uue hanke dokumente esitanud. Kaebaja ei saanud uue hanke korraldamisel kasutada eelmise hanke dokumente, sest uue hanke korraldamise ajaks olid tal olemas nii tootmisliin kui suurem osa töötlemisliinist. Puudu oli vaid üks osa töötlemisliinist. Seega pidanuks uus pakkuja olemasolevate seadmetega ja neile vajadusel tehtavate muudatustega arvestama. Sõlmitud lepingutest ei nähtu, et uue hanke käigus oleks soetatud terviklahendust. Kaebaja hakkas väiteid terviklahenduse soetamise kohta esitama alles hilisema kontrolli käigus (kaebaja 01.02.2013 kiri vastustajale – II kd tl 140-140p). 24. Vaidluse all ei ole asjaolu, et ümberehitatud töötlemisliin on unikaalne, sest suudab erinevalt seni maailmas tuntud plastjäätmete töötlemisseadmetest töödelda ümber määrdunud segaplastjäätmeid ning seda välitingimustes. Samuti ei saa kahtluse alla seada, et sellise seadme (ümber)ehitamine vajab oskusteavet, mis väärib tasu. Juhul, kui Istello, Rammeli ja kaebaja vahelised lepingud oleksid vormistatud sellistena, et nendest nähtuks lisaks Germanplastilt soetatud seadmete müügile ka ümberehitustööde tegemine, oleks neid lepinguid saanud aktsepteerida vaatamata Germanplasti lepinguga võrreldes tunduvalt kõrgemale hinnale ja vaatamata asjaolule, et Istello juhatuse liikmeks oli ka kaebaja juhatuse liikmeks olnud A.V.. Samamoodi on vastustaja aktsepteerinud kaebaja ja Business Advisori vahelist projektijuhtimise lepingut, kuigi nii Business Advisori kui kaebaja juhatuse liikmeks oli A.S., kes kasutas Business Advisori kaudu projektijuhtimise teenust osutades oskusteavet, mida ta saanuks kasutada ka kaebaja juhatuse liikmena tegutsedes. See, kas isik kasutab oskusteavet kaebaja töötajana või teise ettevõtte kaudu, peab aga olema selgelt nähtav. Lepingu sisu peab olema tuvastatav lepingust endast, mitte lepinguosaliste hilisematest vastuolulistest selgitustest. Praegusel juhul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et A.V. oleks kasutanud oma oskusteavet Istello kaudu, mistõttu ei saa Istellol olla ka õigust nõuda sellise teabe kasutamise eest tasu. Kohus järeldab esitatud tõendite pinnalt, et A.V. kasutas oma oskusteavet seadmete ümberehitamisel kaebaja töötajana, seega on tal õigus nõuda oma teadmiste eest tasu kaebajalt, mitte projekti toetussummadest. 25. A.V. poolt 10.04.2015 kohtuistungil antud selgitus, et segaduse põhjuseks võib olla asjaolu, et tal puuduvad juriidilised teadmised ja seetõttu oskus lepinguid korrektselt koostada, on ebausutav. See, et leping peab sisaldama tegelikult müüdud eset või osutatud teenust, peaks olema igaühele arusaadav. Samuti peaks asjaolu, et praegusel juhul ei olnud lepingute esemeks plastikjäätmete töötlemisliin, vaid aglomeraator koos lisaseadmetega ning et lepingud ei sisalda seadmete ümberehitustöid, olema arusaadav igale keskmisele inimesele. Kui A.V. eesmärgiks oli müüa Istello kaudu oma oskusteavet ja ehitusteenust, pidanuks leping seda ka kajastama, et tal oleks hiljem millele tuginedes kaebaja vastu nõudeid esitada. A.V. peaks tehniliste teadmistega isikuna olema iseäranis teadlik sellest, millest plastjäätmete töötlemisliin koosneb. Selle kirjapanek ei tohiks talle erinevalt tehniliste teadmisteta isikust olla sedavõrd keeruline. Kuid ka juhul, kui eeldada, et A.V.l puudusid piisavad teadmised ja kogemused lepingute

3-14-185 30(35) vormistamisel, siis Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud leping pidanuks olema igal juhul korrektne, sest A.S. oli kogemustega projektijuht, kes pidi oskama lepinguid vormistada. Kaebaja ja Business Advisori vahel 08.04.2010 sõlmitud projektijuhtimise lepingu (I kd tl 36- 38) järgi oli kogu asjaajamine, mis oli seotud plastjäätmete ning segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliinide hankelepingute ettevalmistamise, läbirääkimiste korraldamise ja lepingute sõlmimisega, projektijuhi ülesandeks. Seega pidi projektijuht üle vaatama ja vajadusel korrigeerima ka hankelepinguid. 26. Olukorras, kus Istello, Rammeli ja kaebaja tehingute ahelas võõrandati vaid Germanplastilt soetatud Costarelli plastiku tihendus-sulatusseade ja selle lisaseadmed ning lepinguhinna sisse ei kuulunud mingeid ümberehitustöid, ei saa nimetatud tehingute tegemisel näha muud eesmärki peale seadmete tegeliku päritolu ja hinna varjamise. Kaebaja oli teadlik Germanplasti pakutava kasutatud Costarelli seadme hinnast nii oma juhatuse liikme A.V. kaudu kui ka teiste juhatuse liikmete A.S. ja A.K.i kaudu, kes käisid Germanplasti lepingust nähtuvalt seadet Itaalias üle vaatamas. Kohtu jaoks ei ole usutav, et isik oleks tavapärases majandustegevuses valmis soetama seadme läbi mitme tehingu 570 000 euro eest, kui ta teab, et sama seade soetati 2 päev varem 55 000 euro eest. Seda eriti olukorras, kus isikul endal oli kontakt müüjaga, kes seadet odava hinnaga müüs. Tehingute ahel organiseeriti seotud isikute vahel. Nii Istello kui kaebaja juhatuse liikmeks oli tol ajal A.V.. Rammeli juhatuse liige I.V. selgitas 10.04.2015 kohtuistungil, et tema ei olnud kaebaja korraldatud hankega seotud, vaid ta volitas A.V.d hankel Rammeli nimel tegutsema. Kaebaja nimel sõlmis Rammeliga lepingu kaebaja juhatuse liige A.K.. Eeltoodud asjaolud näitavad, et Istello, Rammeli ja kaebaja vahelised tehingud oli organiseeritud kaebaja enda juhatuse liikmete poolt. Seega tuleb tehingud lugeda näilikeks. Tegelikult soetas kaebaja plastiku sulatus-tihendusseadme otse Germanplastilt hinnaga 55 000 eurot. Näilike tehingute eesmärk oli näidata soetatud seadmete hinda kõrgemana, et vastustajalt suuremas summas toetust taotleda. 27. Kaebaja väited ja tõendid turuhinna kohta on praegusel juhul asjakohatud. Olukorras, kus on teada seadme tegelik soetushind, ei saa 8 korda kõrgemat hinda põhjendada tavalise turuhinnaga. Seejuures ei ole Costarelli 06.02.2013 pakkumine hinnaga 435 097 eurot (V kd tl 188-191p, tõlge V kd tl 184-187) kaebaja soetatud seadmega võrreldav, sest tegemist on uue seadmega, samas kui kaebaja soetas 9 aastat vana seadme. Costarelli 16.04.2014 pakkumine hinnaga 1 021 597 eurot (V kd tl 204-213p, tõlge V kd tl 194-203) on asjakohatu, sest käsitleb tervet pesemis- ja tihendusliini, samas kui kaebaja soetas vaid aglomeraatori ja selle lisaseadmed. Kuna ka WiPa pakub uusi seadmeid ning pakkumises on rohkem seadmeid, kui kaebaja vaidlusaluse tehinguga soetas, siis ei ole ka WiPa pakkumine (pakkumine ja selle tõlge VI kd tl 158-183), mis toob kaebaja arvutuste kohaselt kaasa kulud suuruses 1 324 945 eurot, asjakohane. Omavahel saab võrrelda vaid samade seadmete hindu. 28. Kaebaja on püüdnud oma väiteid tõendada mitmete ekspertarvamustega, kuid kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et need on suuremas osas asjakohatud, sest on koostatud valede andmete ja valede lähteülesannete alusel. Seejuures ei sea kohus iseenesest kahtluse alla ekspertide pädevust vastavaid ekspertiise teha. Kaebaja püüab nende ekspertarvamustega tõendada, et tema tehnoloogia on unikaalne, samas ei ole kaebaja tehnoloogia unikaalsus kunagi vaidluse all olnud. Samuti ei ole vaidluse all, et Germanplastilt soetatud seade iseenesest ei olnud unikaalne, vaid selle muutsid unikaalseks ümberehitustööd nii sellele seadmele kui ka tervele plastikjäätmete töötlemisliinile. Vaidluse all on kaebaja soetatud plastiku sulatus- tihendusseadme hind ning küsimus, kes teostas seadmetele vajalikud ümberehitustööd. Kui ümberehitustööd tegi kaebaja ise, on tegemist kaebaja enda panusega projekti ehk omafinantseeringuga, mille katmiseks ei saa toetust kasutada (STS2007_2013 § 2 p 3).

3-14-185 31(35) A.V. viitab 01.08.2013 eksperthinnangus (I kd tl 61-63) kaebaja tehnoloogia unikaalsusele. Ekspert viitab vastupidi, et tehnoloogia on välja töötanud kaebaja. Samuti viitab ekspert seadmete modifitseerimise protsessi pikaajalisusele ja järjepidevusele. Sellist järjepidevat tehnoloogia arendamist Rammeliga sõlmitud lepingust kohtu hinnangul ei nähtu. Seega võimaldab antud ekspertarvamus jõuda järeldusele, et töötlemisliini vajalikud muudatused töötas välja ja viis ellu kaebaja ise. M.K. viitab 16.02.2014 ekspertarvamuses (I kd tl 68-72p) samuti kaebaja tehnoloogia revolutsioonilisusele jäätmekäitlusvaldkonnas, mis ei ole iseenesest vaidluse all. A. K. viitab ekspertarvamuses (IV kd tl 51-53) kaebaja tehnoloogia uudsusele ja selgitab tehnoloogia toimimist. Sellest ekspertarvamusest nähtub, et Germanplastilt soetatud plastiku sulatus-tihendusseadmest üksi ei piisa töötlusliiniks, vaid vaja on ka muid seadmeid. Seega tõendab see ekspertarvamus, et Germanplasti ja Istello lepinguga, aga ka Rammeli ja kaebaja lepinguga, mille sisu kattus Germanplasti ja Istello lepingu sisuga, ei soetatud tervet plastjäätmete töötlusliini, vaid üht osa liinist. Samuti selgitab ekspert, et Costarelli 2002. a toodetud algne seade ei olnud mõeldud määrdunud plastjäätmete töötlemiseks. See vajas ümberehitusi, mida kaebaja on käesolevaks ajaks ka teinud. Ekspert peab Costarelli 16.03.2014 pakkumust liiga kulukaks, sest see toob kaasa jäätmete pesemise vajaduse. Kohtu hinnangul ei ole Costarelli ja Rammeli pakkumused nende esemete erinevuse tõttu võrreldavad, seetõttu ei saa seda ekspertarvamust kasutada tõendina kaebaja väidete kinnituseks. M.K. võrdleb 18.07.2014 ekspertarvamuses (IV kd tl 40-46) Rammeli ja Costarelli pakutud süsteemilahendusi ja leiab, et Rammeli oma oli kulutõhusam ja efektiivsem. Ekspert on seejuures jõudnud põhjendamatule järeldusele, et kaebaja ei omandanud Rammelilt üksikseadet, vaid terviklahenduse, ning et Rammel müüs seadmed koos arvukate ümberehitustöödega. Sellest tuleneb ka eksperdi ekslik järeldus, et Rammeli seadmelahendus vastab turuhinnale. Sellistele järeldustele ei ole võimalik Germanplasti, Istello, Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud lepingutele tuginedes jõuda. Ka ekspert möönab, et ümberehitustööde rohkus ei kajastu müügilepingus, küll aga patenditaotluses. Patenditaotlust ei ole kohtule esitatud, küll aga nähtub M.P. patenditaotluse selgitusest, et ümberehitused on teinud kaebaja. Võib arvata, et ekspert on sellistele järeldustele jõudnud kaebaja enda antud eksitava teabe põhjal. Kohtu hinnangul ei vasta selle ekspertarvamuse järeldused ilmselgelt selle aluseks olevatele tõenditele, mistõttu on tegemist ebaõige ekspertarvamusega, mis tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. K.K.. leiab samuti 10.08.2014 hinnangus (IV kd tl 61-62) ekslikult, et Rammel pakkus kaebajale tervikliini plastikjäätmete ümbertöötlemiseks. Ekspert viitab, et Rammeli pakkumine oli odavam ja võimaldab töötada määrdunud segaplastjäätmetega, mida teiste seadmete tootjad tavapärastel garantiitingimustel ei võimalda teha. K.K..i hinnang ei saa olla erapooletu, sest tegemist on Rammeli osaniku ja juhatuse liikmega (III kd tl 37-46). Patendivolinik M.P. 11.07.2014 patenditaotluse selgitusest (IV kd tl 69-71) nähtub Costarelli algse lahenduse puudused ning kaebaja väljatöötatud ja tehtud muudatused. Patendivolinik kinnitab, et väljatöötatud lahenduse kaitseks on kaebaja alustanud patenteerimisprotsessi, mille käigus on esitatud Euroopa ja Ameerika Ühendriikide patenditaotlused. Kaebaja poolt välja töötatud süsteemi täpsem kirjeldus on toodud esitatud patenditaotlustes. Kohtu hinnangul kinnitab see tõend järeldust, et töötlemisliini muudatused on välja töötanud ja ellu viinud kaebaja, mitte Istello ega Rammel. M.K. hindab 15.01.2015 ekspertarvamuses (VI kd tl 185-185p) WiPa seadmestiku sobivust segaplastist graanulite tootmiseks. Ekspert leiab, et WiPa süsteem täidaks kaebaja eesmärgi, kuid selle maksumus on oluliselt kallim Väätsale juba rajatud seadmestiku hinnast. Süsteemi

3-14-185 32(35) teeb kallimaks ka WiPa soovitus jäätmeid pesta. Kohus leiab, et ka see ekspertarvamus võrdleb võrreldamatuid – ühelt poolt Germanplastilt soetatud üht kasutatud seadet ja teiselt poolt WiPa pakutud uut terviklahendust. Seetõttu tuleb ka see ekspertarvamus jätta asja lahendamisel tähelepanuta. W.H. ei anna oma ekspertarvamuses (VI kd tl 226-226p, tõlge VI kd tl 227-227p) uut informatsiooni. Selgitatakse vaid kaebaja tehnoloogia uudsust ja kasulikkust, mille üle aga vaidlus puudub. 29. On usutav, et kaebaja jäätmetöötlusliin on muutunud ümberehituste tõttu unikaalseks ja omandanud suurema väärtuse võrreldes Germanplastilt soetatud seadmetega. Uut väärtust võib näha investorite huvis ja tehtud investeeringutes. See ei tõenda aga, et kaebaja poolt Rammelilt soetatud seade oli juba ümberehitatud või et ümberehitused tegi Rammel või Istello.

Projektijuhtimise kulud 30. STS2007_2013 § 2 p 2 järgi on abikõlblik kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud. 31. Kaebaja saatis hankedokumendid vastustajale kooskõlastamiseks 17.03.2010 (V kd tl 157-179). Vastustaja kooskõlastas hankedokumendid 30.03.2010 (V kd tl 156). Teade plastikjäätmete töötlemisliini, ehitusmaterjalide tootmisliini ja projektijuhtimise hangete kohta ilmus 22.03.2010 (II kd tl 158-158p). Business Advisor esitas pakkumise projektijuhtimisteenuse lepingu sõlmimiseks 31.03.2010 (I kd tl 27-27p). Ka Duratrust esitas pakkumuse kahe tootmisliini tarnimiseks 31.03.2010 (V kd tl 129-132p; tõlge I kd tl 92-95). Kaebaja juhatus otsustas 06.04.2010 koosolekul sõlmida tootmisliinide tarne lepingu Duratrustiga ja projektijuhtimise teenuse osutamise lepingu Business Advisoriga (II kd tl 71-71p). Kaebuse väidete kohaselt sõlmiti tootmisliinide tarne leping Duratrustiga 08.04.2010 (seda lepingut ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus nõudis selle esitamist 25.08.2014 määrusega (IV kd tl 141-142)). Ka projektijuhtimise leping sõlmiti kaebaja ja Business Advisori vahel 08.04.2010 (I kd tl 36-38). Projektijuhtimise lepingu p 1.2 kohaselt sisaldab projektijuhtimise teenus kogu asjaajamist, mis on seotud plastjäätmete ning segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliinide hankelepingute ettevalmistamise, läbirääkimiste korraldamise ning lepingute sõlmimisega, tootmisliinide tarne korraldamisega, tarnija kohustuste kontrolliga, vahearuannete esitamisega tootmisliinide tarne teostamise osas, aruandluse esitamisega projekti finantseerivatele osapooltele; finantsdokumentatsiooni kontrolli ning tootmisliinide hanke realiseerimisel täpse vastavuse kontrolli projektiga; lõpparuande koostamist tootmisliinide tarne projekti läbiviimise kohta; muud jooksvat tegevust, mis on seotud projekti eesmärkide täitmisega ja tootmisliinide tarnega. Lepingu p 3.1. järgi on projektijuhtimise teenuse kogumaksumus 1 200 000 krooni, mis kuulub tasumisele järgnevalt: 30% pärast tootmisliinide hankelepingu sõlmimist, 20% pärast plastikjäätmete töötlemisliini vastuvõtmist ning vajalike aruannete koostamist, 20% pärast ehitusmaterjalide tootmisliini vastuvõtmist ning vajalike aruannete koostamist, 30% pärast seadmete lõplikku vastuvõttu ning projekti teostamise lõpparuande esitamist. Kaebaja ja Business Advisori vahel 22.04.2010 sõlmitud akti 1 (V kd tl 136-136p) järgi oli Business Advisor teostanud vastavalt lepingule 2010. a aprillis tootmisliinide osas järgmised teenused: 1) hankelepingute ettevalmistamine; 2) läbirääkimised hankelepingu tingimuste üle;

3-14-185 33(35) 3) asjaajamisteenus lepingute sõlmimiseks. Teenuse osutamise tulemusel on kaebaja ja seadmete tarnija Duratrust vahel sõlmitud segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliini tarneleping. Kaebaja kinnitas, et oli eelnimetatud teenuse täies mahus kätte saanud, ei omanud pretensioone ja kinnitas tasumist vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele. Vastavalt lepingule kuulus tasumisele 30% projektijuhtimisteenuse kogumahust ehk 360 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Business Advisor äriregistri väljavõttelt (IV kd tl 115-117) nähtub, et äriühingu juhatuse liikmeteks olid 2010. a A.S., Daniel Lumi ja Igor Mölder. 32. Kohus nõustub eeltoodud tõendite pinnalt vastustaja seisukohaga, et Business Advisoril ei olnud õigust tasule teenuste eest, mis seondusid tootmisliinide hankelepingu ettevalmistamise, läbirääkimiste korraldamise ja lepingu sõlmimisega. Kuna tootmisliinide hange korraldati, edukas pakkumus valiti välja, lepingueelsed läbirääkimised Duratrustiga toimusid ja leping Duratrustiga sõlmiti enne projektijuhtimise teenuse lepingu sõlmimist Business Advisoriga või sellega samal ajal, siis ei saa sellise teenuse osutamist omistada Business Advisorile, kellel puudus nende teenuste osutamise ajal volitus neid teenuseid osutada ja kaebajat esindada. Kaebaja ei ole esitanud kohtule volikirja, mis Business Advisori sellist volitust tõendaks. Samuti ei nähtu lepingust, et see oleks sõlmitud tagantjärele, Business Advisor juba osutaks kaebajale teenuseid ja kaebaja kiidab need tagantjärele heaks. See ei oleks ka kooskõlas hanke läbiviimise eesmärkidega (RHS § 3 – hanke läbipaistvus, pakkujate võrdne kohtlemine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine, konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine, rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine), sest see tähendaks, et hanke võitja oleks teada juba enne eduka pakkumuse väljavalimist ja temaga lepingu sõlmimist. Kaebaja 2009. a oktoobrist pärit teostatavusuuringust “Ladestatavate plastjäätmete taaskasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks” (I kd tl 135-161p) nähtub, et projekti juhib alates 2009. a septembrist A.S.. A.S. on alates 08.10.2009 kaebaja juhatuse liige (vt kaebaja äriregistri väljavõtet IV kd tl 105-107p). Seega valmistas Duratrustiga hankelepingu sõlmimist ette, pidas Duratrustiga läbirääkimisi ja sõlmis temaga lepingu A.S.. Kuna selleks ajaks ei olnud veel sõlmitud lepingut Business Advisoriga, siis tegi A.S. neid toiminguid kaebaja, mitte Business Advisori esindajana. Katse omistada neid toiminguid tagantjärgi Business Advisorile, et saaks nende toimingute teostamist eest vastustajalt täiendavalt raha küsida, viitab pettusele. Pettuse toimepanemist lihtsustab asjaolu, et nii kaebaja kui Business Advisori juhatuse liikmeks on sama isik. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kaebaja oleks sellise projektijuhtimise lepingu sõlminud ja enda tehtud toimingute eest tasu maksnud ka sellisele projektijuhile, kes oleks olnud kaebajast sõltumatu ja kellel puudunuks kaebajaga igasugune seos. 33. Kuigi Business Advisoriga sõlmiti leping hinnaga 1 200 000 krooni, tegi kaebaja osad toimingud, mis pidid lepingu järgi olema Business Advisori ülesandeks, ära Business Advisori eest, seega puudub Busines Advisoril õigus nõuda nende toimingute eest tasu ja nende toimingute eest tasu maksmine Business Advisorile summas 360 000 krooni (23 008,19 eurot) tuleb lugeda mitteabikõlbulikuks kuluks, sest seda kulu ei kantud projekti elluviimiseks, selle kulu kandmine oli ebavajalik ja põhjendamatu.

Muud küsimused 34. Kohtu hinnangul piisab eeltoodud rikkumistest toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks, mistõttu puudub vajadus täiendavalt analüüsida litsentside ja intellektuaalse omandiga seotud väiteid ning väiteid töötlemisliini töölehakkamise aja kohta.

3-14-185 34(35) 35. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida ka esimese hanke õiguspärasust ja Duratrustiga sõlmitud eellepingu lubatavust, sest vastustaja ei ole põhjendatud vaidlusalust otsust neile asjaoludele tuginedes.

Haldusakti õiguspärasus 36. Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse andmisel STS2007_2013 § 18 lg 6 p-dele 1 ja 3, § 26 lg-le 1 ja § 26 lg 2 p-le 5 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p-le 4 ja § 67 lg- le 4. STS2007_2013 § 18 lg 6 järgi võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud (p 1); toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel (p 3). STS2007_2013 § 26 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus otsuse nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. STS2007_2013 § 26 lg 2 p 5 järgi võib tagasinõudmise otsuse teha, kui taotluse rahuldamise otsus on vastavalt sama seaduse § 18 lg-le 6 tunnistatud kehtetuks. HMS § 66 lg 2 p 4 järgi võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. HMS § 67 lg 4 sätestab, millal isik ei saa tugineda haldusakti kehtetuks tunnistamisel usaldusele. 37. STS2007_2013 § 21 lg 1 järgi peab toetuse saaja kasutama toetust sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud. Kuna kaebaja kasutas toetust mittekõlbulike kulude katmiseks STS2007_2013 § 2 p 2 tähenduses, siis oli vastustajal STS2007_2013 § 26 lg 1 järgi õigus nõuda kaebajalt talle makstud toetus tagasi. Samuti oli vastustajal STS2007_2013 § 18 lg 6 järgi õigus taotluse rahuldamise otsus tagantjärele kehtetuks tunnistada. Sellise võimaluse annab ka HMS § 66 lg 3 viitega HMS § 66 lg 2 p-le 4. Hind, mida kaebaja kajastab seadme hinnana ja millest sõltub toetuse suurus ja abikõlbulikkus, ei ole formaalne pisiasi. See näitab, kas isik on kasutanud väljamakstud toetust sihipäraselt või mitte. Struktuurfondidest makstavate rahaliste vahendite kasutamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Antud juhul kajastas kaebaja seadmete hinda 8 korda kõrgemana. Kuna kaebaja kasutas toetust teadlikult mittekõlbulike kulude katmiseks, siis oli vastustajal lubatud nõuda kaebajalt tagasi kogu talle makstud toetus, mitte ainult osa sellest. Tegemist on distsiplineeriva sanktsiooniga, mis peab motiveerima toetuse taotlejaid õiguspäraselt käituma. Avalikest vahenditest makstavaid toetusi pole põhjendatud kulutada isikute peale, kes neid ebaausatel eesmärkidel kasutavad. Toetuse vaid osaline tagasinõudmine kahjustaks konkurentsiolukorda, samuti nende isikute õigusi, kellele toetuse maksmiseks rahalisi vahendeid ei jätkunud. Kohus nõustub vastustaja viidatud arvukate EK lahenditega, mis peavad sellises olukorras kogu toetuse tagasiküsimist proportsionaalseks abinõuks. 38. Kaebajal on õigus selles, et vastustajale olid või pidanuks olema paljud asjaolud teada juba toetuse väljamaksmise ajal. Vastustaja on ise olnud kaebaja esitatud dokumentatsiooni kontrollimisel hooletu. See ei välista aga tagantjärele kontrolli teostamise õigust. Kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele, kui ta on ise esitanud valeandmeid ja toetust teadlikult mittesihipäraselt kasutanud (vt HMS § 67 lg 4 p 4).

3-14-185 35(35) 39. Kohtu hinnangul on vaidlusalune otsus ja vaideotsus piisavalt põhjendatud. Neis on viidatud asjakohastele normidele. Tegemist on õiguspäraste haldusaktidega, mille tühistamiseks puudub alus. 40. Kaebaja viited ebavõrdsele kohtlemisele ei ole põhjendatud. Igal juhul ei saa kaebaja võrdsele kohtlemisele tuginedes nõuda õigusvastase halduspraktika kohaldamist ka enda suhtes.

Otsus ja menetluskulude jaotus 41. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 42. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtajaks menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik