1-15-2065/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2015, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Kriminaalasja number 1-15-2065

Kriminaalasi G.R süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi Menetlustoiming

süüdimõistetu G.R ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Menetlusosalised

süüdimõistetu: G.R

(isikukood

xxx; elukoht ennetähtaegsel vabanemisel puudub) Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro (kirjalik seisukoht) Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Kalju Kutsar Kohtuistungi toimumise aeg 17.07.2015 RESOLUTSIOON

Jätta G.Remale Tartu Maakohtu 16.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-2065 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 16.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2065 tunnistati G.R süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja temale mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka G.R kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.-02.02 ning 19.-20.02.2014, s.o 4 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud 26 päeva

vangistust. G.R-ile mõistetud karistuse kandmise algust loeti alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Kinnipeetava karistusaeg algas seega 16.03.2015 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 11.08.2015. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes G.R 12.07.2015.

09.07.2015 esitas Tartu vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu G.R tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt Tartu vangla ei toeta G.R vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetava ohutase on endiselt kõrge.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et G.R ei ole toetavat tugivõrgustikku.

Kinnipeetava ema E-M.N. loobus poja kasvatamisest juba ammu, isa J.V. on surnud. Varasemalt vabaduses suhtles kinnipeetav ainult isaga, väga harva ka emaga. Vangistuste ajal

lähedastega ei suhelnud. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub G.R elukoht; esialgset peavarju on võimalik saada linnaasutusest Varjupaik. Varasemate materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval nii ametlik kui mitteametlik töökoht. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör ei toeta G.R tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et G.R

korduvad varasemad karistamised, probleemid alkoholi tarbimisega ning

joobeseisundiga kaasnev agressiivsus, samuti käitumine vangistuse kandmise ajal viitavad

sellele, et G.R võib tulevikus panna toime uued seaduserikkumised. Ennetähtaegsele vabastamisele räägivad vastu ka G.R poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Süüdimõistetu G.R avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning kinnitas, et tal on vanglas viibimise ajal olnud aega mõtelda oma tegude üle järele. Ta ei soovi välja saades enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav tuleks ennetähtaegselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT G.R mõisteti süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kuna G.R on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.R on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda. Varem on tema suhtes kohaldatud

ka leebemat mõjutusvahendit (vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata), see ei

avaldanud aga loodetud mõju. Peale korduvate reaalsete vangistuste kandmist on G.R

pannud taas toime uusi kuritegusid. Käesolevat karistust kannab süstemaatiliste

varguste süüteokatsete eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele; kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud.

3 G.R väitis, et ta tunnistab oma probleeme ning on nõus neid lahendama. Ta kinnitas,

et on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuna on seadnud endale eesmärgiks leida eluase ja töökoht. Samas on tema väärtushinnangud kujunenud kuritegelikul

foonil. Lisaks on tal diagnoositud täpsustamata psüühikahäire alkoholist ja isiksushäire

alkoholist, mis mõjutavad tema analüüsivõimet ning käitumist. Järelikult ei toimu seniste väärtushinnangute ning käitumise muutmine kergelt ja on endiselt suur risk, et G.R jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Kuna käesolev karistus kestab alla aasta, siis

kinnipeetavale Individuaalset täitmisplaani ei koostatud. Seega ei osalenud kinnipeetav vangistuse ajal ka taasühiskonnastavates tegevustes.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.R on mõjutatav teiste isikute poolt, tegutsedes läbimõtlematult. Enamjaolt on rikkumiste teguriks alkohol. Seda riski võimendab asjaolu, et G.R puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid

teda toetada ja aidata. Lähedasi pereväliseid suhteid G.R ei oma. Päritoluperekonnast on G.R ema, kellega aga ta pole suhelnud üle nelja aasta.

Kinnipeetaval ei ole kokkuleppeid ka töökoha osas. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ning olematut töötegemise kogemust, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht halb. Samas on ka majanduslik toimetulematus G.R puhul, keda

on põhiliselt karistatud varavastaste kuritegude eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et G.R katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti puudub kohtul veendumus, et isik on suuteline täitma kontrollnõudeid ja kohustusi ( alkoholi tarvitamise keeld katseajal). Menetluskulud

Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 88,80 eurot. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 on kohtul õigus jätta menetluskulu riigi kanda juhul kui

menetluskulu väljamõistmine võib vähendada isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et isiku puhul, kes elatub vaid puudetoetuses ja vajab sotsiaaleluruumi ei pole mõistlik menetluskulu välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik