4-15-2236/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-15-2236

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juunil 2015

. a Jõgeva Pargi 1 Väärteoasja number 4-15-2236 Väärteoasi H.L nr . kaebus väärteoasjas 2780,15,001071 tehtud otsusele 16.03.2015. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik H.L (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx) ; Kaitsja: advokaat Andi Tubin Advokaadibüroo Lentsius & CASUS Aadress: Kaluri 2 Tartu 51009 e-post:

andi@casus.ee

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Lõuna Prefektuur, Jõgeva politseijaoskonna ennetusja menetlustalutuse menetlusteenistus, Suur t. 1 Jõgeva 48306; e-post: louna@politsei.ee Esindaja kohtuistungil: vanemväärteomenetleja Katre Mägi;

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr

poolt 16.03.2015.a 2780,15,001071 tehtud otsus osas

osaliselt, s.o. autorongi suurima lubatud massi ületamise ja lõpetada selles osas menetlus.

poolt 16.03.2015.a Tühistada kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2780,15,001071 tehtud otsus teha selles osas uus otsus. osaliselt, s.o. mõistetud karistuse osas ja

2

Teeseaduse § 401

lg.1 alusel mõista H.L-ile karistuseks rahatrahv 75 (seitse

0 (kolmsada) eurot. kümmend viis) trahviühikut, s.o. 30

Rahatrahv tuleb tasuda edasik ooksul, s.o. 10.augustiks 2015.a. aebamise tähtaja j maksedokumendis näidatud kontole.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud ja rahatrahvi ei ole täies ulatuses tasutud ja kaebust ei ole esitatud.

Rahuldada H.L-i

kaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 58% ulatuses H.L-i kanda ja 42% ulatuses riigi

kanda. Valitud kaitsjale makstav riigi kanda jäetav tasu määratakse kindlaks eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioonist teatamise korral on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 09.juulil 2015.a. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 10.juulist 2015.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõ Jõgeva politseijaoskonna una prefektuuri ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse on 16.03.2015.a vanemväärteomenetleja Katre Mägi koostanud otsuse väärteoasjas nr 2780,15,001071 (tl. 31) selle kohta, et:

H.L 12.02.2015.a. kell 11.33

Tallinn-

Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tartu - Luhamaa mnt 125. kilomeetril —Võru juhtis autorongi (haagis KILAFORS SBB4A-

36-102 registrimärk 347 YJJ), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel

määratud ning majandus ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. T - eostas

avalikult kasutataval teel erakorralist vedu, rikkus Teeseadusega kehtestatud korras

väljastatud eriloa tingimusi. Mootorsõiduki II

-telje tegelik teljekoormus oli 12,363 t, eriloa tingimus oli 9,5 tonni. i III-telje tegelik 12,363 t, eriloa tingimus oli 9,5 tonni. Mootorsõiduk Mooto s oli 26 t. Autorongi tegelik mass oli rsõiduki tegelik mass oli 32,58 t. Eriloa tingimu 56,815 t. Eriloa tingimus oli 52 t.

Toimepandud väärtegu on kvalifitseeritud kui teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine, rikutud on Teesea iiklusseaduse (edaspidi LS) duse (edaspidi TeeS) § 35 lg. 2 ja L § 80 lg. 2, 3 ning väärtegu on kvalifitseeritud TeeS § 40

1 lg. 1 järgi.

3

Juhindud on isiku es KarS § 56 lg. 1 le määratud TeeS § 401

lg.1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

Otsuse aluseks on liikluspolitseinik Mauno Kõivisto poolt koostatud väärteoprotokoll (tl.23).

H.L-i kaebus

H.L esitas 31.03.2015.a. kaebuse tema kohta tehtud otsusele, taotledes tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised:

Viitega Riigikohtu lahendile 3-1-1-68-13 ja Mõõteseaduse § 5 lg.2 p.2, lg.1 ei ole menetlusaluse isiku hinnangul kohtuväline menetleja mõõtmise läbiviimisel järginud seaduses sätestatud nõudeid ning seetõttu ei ole mõõtmistulemus jälgitav ega usaldusväärne. Mõõteseaduse § 21 lg.2 p.2, § 23 lg.1 p,.3, p.4, p.5, p.6 järgi tuleb trahviude arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid ja õigusaktide nõudeid, kaalud peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud ja täidetud peab olema kaalude taatluskohustus. Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a. käskkirjaga nr . 40 kehtestatud „Sõiduki

koormuse mõõtmise metoodika MM 02 “ näeb ette massimõõteseadme kasutamise -2010 protokolli vormi ja kohustuse kanda protokolli andmed, mille alusel hilisema menetluse käigus on võimalik tuvastada, kas kaalumisel kasutatud mõõtemetoodika on olnud usaldusväärne ja

asjakohane. Protokolli peab olema kantud kasutatud kaalude arv, mark, mudel, number ja

taatlustunnistuse number. Mõõtja peab fikseerima mõõteseadme kasutamise käigu, s.t. iga kaalu puhul kinnitama, et mõõteseade seati töökorda vastavalt tootja juhistele, enne mõõtmist hoiti mõõteseadet keskkonna tingimustes senikaua kuni oli tagatud selle temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga ja seadmele tagati tõrgeteta toide ja spetsifikatsioonis ettenähtud töötingimused.

Käesolevas asjas on massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutatud kuut mitteautomaatkaalu Evocar 2000, H.L-i juhitud autorongi haagise näol oli tegemist 4- teljelise haagisega , mille kaalumiseks on valmistajatehas ja Metoodika ette näinud kaheksa kaalu kasutamise. H.L-i kinnitusel kahekast kaalu tegelikult ka kasutati. Seega ei ole massimõõteseadme kasutamise protokolli järgi tuvastatav kahe kasutatud kaalu mark, mudel,

kaalude numbrid ja kaalude taatlustunnistuste numbrid. Samuti puudub protokollis kahe fikseerimata kaalu osas mõõtja kinnitus, et kaalud on enne kaalumist seatud korda vastavalt

tootja juhistele, enne mõõtmist hoiti mõõteseadet keskkonna tingimustes senikaua kuni oli

tagatud selle temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga ja seadmele tagati tõrgeteta

toide ning spetsifikatsioonis ettenähtud töötingimused. Kuna kahe kaalu osas puuduvad

protokollis nõutavad andmed, ei ole selge, kas kaalude taatluskohustus on täidetud ja kaalumisel jälgitud asjakohast mõõtemetoodikat, s.t. mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud.

Viitega Riigikohtu lahendile 3-1-1-67-14 p.57 leiab kaebuse esitaja, et koostatud massimõõteseadme kasutamise protokoll ei saa olla lubatavaks tõendiks ja see tuleb tõendite

hulgast kõrvaldada. Kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega, ei ole tõendatud T.Meeakule etteheidetava teo toimepanemine. Väärteomenetlus tuleb lõpetada TeeS § 401

lg.1 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kaebuse esitaja taotles vaid

lustatud otsuse tühistamist üksnes kaebuse pinnalt.

Menetluse käik

4

Kohus võttis esitatud kaebuse menetlusse, edastas kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja küsis kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja esitas 20.05.2015.a kohtule kirjaliku seisukoha (tl. 34-36), milles loobub H.L-ile esitatud süüdistusest osas, mis puudutab autorongi.

Kohtuväline menetleja märgib, et massimõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud

kasutatud kaalude arvuks kuus kaalu, samas nähtub, et haagise kaalumiseks on kasutatud kaheksat kaalu ja autorongis olev veduk on kolmeteljeline ja haagis neljateljeline. Sõiduki (veduki) kaalumise tulemus on, et I telje puhul teljekoormuse ületamist ei ole, II telje puhul on teljekoormust ületatud 2,863 tonni, III telje puhul on teljekoormuse ületamine 2,863 tonni. Haagise kaalumisel teljekoormuse ületamist ei tuvastatud. Veduk ületab lubatut 6,581 tonni ja autorong kokku 4,815 tonni. Kohtuväline menetleja leiab, et sõiduki suhtes läbiviidud mõõtetegevus on jälgitav vastavalt Mõõteseadusele, massimõõteseadme kasutamise protokoll ja riikliku järelevalve korras teostatud kaalumine on vastavuses mõõtemetoodikaga. 3-teljelise sõiduki kaalumiseks on kasutatud kuut Evovar 2000 mitteautomaatkaalu. Seega on kaalusid kasutatud vastavalt kaalude kasutusjuhendis ettenähtud arvule.

Kuna massimõõteseadme kasutamise protokolli on jäetud märkimata haagise kaalumiseks

kasutatud kaheksast kaalust kaks kaalu, siis nõustub kohtuväline menetleja, et haagise

kaalumisel ei ole mõõtetegevus jälgitav ja süüdistusest tuleb jätta välja autorongi tulemus.

Kohtuväline menetleja nõustub sel põhjusel rahatrahvi vähendamisega, kuna tõendatud on rikkumine sõiduki (veduki) osas.

Kohtuväline menetleja palub väärteoasjas tehtud otsuse jätta osaliselt tühistamata ja

väärteomenetlus lõpetamata.

Kohtuväline menetleja esitas tõenditena teatise pädeva mõõtja Kristo Jõks kohta (tl.58),

Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi koos tõlkega (tl.39 50), sõiduki koormuse mõõtmise -

metoodika (tl.53-57), kohapeal tehtud videosalvestise (tl.77), Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse E075 koopia (tl.51-52), taatlustunnistused (tl.60-65), ja kohapeal tehtud fotod (tl.66-76).

Kohus oli seisukohal, et vaidlustatud otsust ei saa tühistada üksnes kaebuse pinnalt ega lahendada ka kirjalikus menetluses.

Kohus pidas väärteoasjas kohtuistungi 16.06.2015.a., kus uuris kirjalikke tõendeid, küsitles

tunnistajaid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn, kuulas ära menetlusaluse isiku H.L-i seletuse. Menetlusosalised ei soovinud videosalvestise vaatamist. Kohtulikus vaidluses jäi menetlusaluse isiku kaitsja kaebuses märgitu juurde ja taotles tehtud

otsuse tühistamist täies ulatuses, väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Toimunud on mõõtemetoodika rikkumine, haagise osas ei ole mõõtetulemuse jälgitavus

tõendatud. On toimunud mõõtemetoodika rikkumine ja massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, see ei ole tõendina lubatav. Kehtib tõendi kui terviku

printsiipkui tõend on lubamatu, ei saa seda kasutada ka osaliselt mitte. Kaldemõõdiku kasutamisel on nõutav selle kalibreerimine ja kalibreerimisandmed peaksid olema protokollist nähtavad. Massimõõteseadme kasutamise protokolli lisa põhjal ei ole tuvastatav menetleja ega menetlusalune isik.

Kohtuväline menetleja taotles jätta otsus tühistamata ja väärteomenetlus lõpetamata. Ehkki massimõõteseadme kasutamise protokollis on kaheksast kasutatud kaalust jäänud 2 märkimata,

5

on nende kasutamine tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid H.L-i käitumises ei ole, ülekaal on tuvastatud.

Repliigi korras märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et kohtuväline menetleja on üks isik, kohtuistungi alguses ei esitanud kohalolev esindaja taotlust loobuda kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast. Seetõttu tuleb jääda kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha juurde.

K

ohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osas, mis on seotud haagise kaalumisel tuvastatuga ehk siis autorongi suurima lubatud massi ületamise osas ja selles osas menetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja otsus sõiduki (veduki) kaalumise ja teljekoormuse ületamise kohta tuleb jätta muutmata. Mõistetud karistus (rahatrahv) kuulub tühistamisele ja VTMS § 132 p.2 alusel vähendamisele. H.L-i kaebus rahuldada osaliselt.

Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 a

Antud juhul ei

esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

, et H.L juhtis 12.02.2015.a. kella 11.33 ajal Tallinn- Uuritud tõendid tõendavad Tartu - Scania G440 – Võru Luhamaa maantee 125.kilomeetril autorongi (koosseisus sõiduk reg. nr. 379 TKV ja haagis KILAFORS SBB4A-36-102, registrimärk 347 YJJ), millel sõiduki

massid ja teljekormused ületasid registreerimisel määratud ning majandusja

kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. H.L teostas erakorralist vedu avalikult kasutataval teel, rikkudes eriloa tingimusi. Sõiduki II telje tegelik teljekoormus oli 12,363 tonni, lubatud 9,5 tonni; sõiduki III telje tegelik teljekoormus oli 12,363 tonni, lubatud 9,5 tonni. Mootorsõiduki tegelik mass oli 32,581 tonni, lubatud 26 tonni. Veduk ületab lubatud massi 6,581 tonni.

Eespoolfikseeritud massiga sõidukiga liiklemisega on rikutud Teeseaduse § 35 lg.2 nõudeid

(Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel), Liiklusseaduse § 80 lg.2, lg.3 nõudeid ( lg.2: kui veosega või veoseta sõiduki mistahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada Teeseaduse § tatud koras; lg.3: sõiduki, -ga 35 kehtes

autorongi… suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta sõiduki, autorongi… suurimad

lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister määrusega). Sellega on H.L pannud toime teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise ehk Teeseaduse § 401 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokoll (tl. 23 on koostatud 12.02.2015.a. ja selles on väärteokirjelduse koosseisus )

heidetud H.L-ile ette ka autorongi tegeliku mas - autorongi tegelik mass si ületamist 56,815 tonni, eriloa tingimus oli 52 tonni. Väärteoprotokolli järgi on menetlusalusele isikule

heidetud ette lisaks liiklusseaduse ja Teeseaduse nõuete rikkumisele ka Majandusja Kommunikatsiooniministri määruse 13.06.2011 nr. 42 lisa 1 grupp 11 kood 1109, kood 1119 nõuete rikkumist.

6

Mas olliga (tl.24), tunnistajate P.Kiidroni ja S. Hirmo simõõteseadme kasutamise protok ütlustega ja menetlusaluse isiku H.L-i seletusega on kindlaks tehtud, et mootorsõiduk Scania G440, reg.nr. 379 TKV, haagisega, mille number on 347 YJJ, peeti kinni Tallinn- Tartu- - Luhamaa maanteel 12.veebruaril, teostati kaalumisprotseduur, milleks kasutati Võru mitteautomaatkaalusid Evocar 2000. Sõiduk ja haagis olid täiskoormatud palgikoormaga. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et esmalt kaaluti sõiduk, milleks kasutati kuut kaalu kuna oli kolmeteljeline auto. Iga ratta ette pandi üks kaal, sellele sõidab sõiduk

peale. Kaalule kuvatavad andmed lähevad automaatselt kaalubussis olevasse vastavasse

programmi, mis trükib andmed ka protokollile. Sejärel kaaluti haagis, mis oli 4-teljeline, kaalumiseks vaja kaheksat kaalu. Kasutati neid ki ja

kuut kaalu, mida sõiduki kaalumiseks kaks kaalu toodi bussist. -milliseid kaalusid kasutati, Programmist on võimalik teha väljaprint mis koormused olid.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused kinnitavad, et igal kaalul on järjekorranumber, mis on

kleebisega kaalul. iduki veoteljed olid Esmalt kaaluti sõiduk, siis haagis, oli täishaagis. Sõ korralikult ülekoormatud ja seda oli silmaga näha varasema kogemuse pinnalt võis aru saada, - et tegemist on ülekoormatud sõidukiga. Ületatud oli nii sõiduki registrimassi kui autorongi kogukoormust. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et kasutati ka kaldemõõdikut põhjusel, et kaasas oli uut tüüpi kaldemõõdik, mida taheti testida. Kuid tegelikult ei olnud kaldemõõdiku

kasutamiseks vajadust, kuna tegemist oli igati tasase pinnaga. Kaalud, mida kasutati, on mõõteseadme kasutamise protokollil ristiga märgitud, kuid protokollil on kirjas kõik kaalud. Ristid märgib kasutatud kaalude ette isik, kes koostab protokolli. Mõõtmist viis läbi Kristo Jõks, kes märkis, millist kaalu kasutati. Arvutiprogramm EVODATA koostab automaatselt andmete lehe (tl.25). Politseiametnikel on kohustus koostada massimõõteseadme kasutamise

protokoll, kuhu kantakse kõik nõutavad andmed, sellepärast ei allkirjastata märgistata - topeltdokumente, näiteks sellist arvutiprogrammi väljatrükki nagu on tl.25. Tunnistaja vastas küsimustele, selgitades laiendmääramatuse tähendust, võimalikku eksimust (tootja on öelnud, et kaal rohkem ei eksi kui kuni 3% ja see võetakse igalt rattakoormuselt veel maha).

Massimõõteseadme kasutamise protokollist (tl.24) nähtub, et 12.02.2015.a. kell 13:09 on

Kristo Jõks teostanud riikliku järelevalve korras H.L-i poolt juhitud mootorsõiduki ja haagise kaalumist. Kasutatud on mitteautomaatkaalusid. Kaalude loetelus (12 kaalu) on märgistatud ristiga kuus kaalu: nr. 1 Evocar 2000 nr . 201878 (taatlustunnistus nr. 14/00891- tl.63), nr.2 Evocar 2000 nr. 201879 (taatlustunnistus nr .14/00890- tl.60) , nr. 3 Evocar 2000 nr. 201880 (taatlustunnistus nr . 14/00888- tl.61), nr. 7 Evocar 2000 nr.201884

(taatlustunnistus nr . 14/00899- tl.62), nr. 9 Evocar 2000 nr . 201886 (taatlustunnistus

nr.14/01738- tl.64), nr. 12 Evocar 2000 nr. 201889 (taatlustunnistus nr.14/01737- tl.65).

Massimõõteseadme kasutamise protokollis (tl.24) on kirjas mõõteseadme kasutamise käik ja tulemus, s.h. et mõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui ka inimese poolt

tekitatavatele häiretele, mis võivad anda eksitavaid tulemusi. Seati mõõteseade töökorda vastavalt tootja juhistele, hoiti mõõteseadet sobivates keskkonnatingimustes, elektroonilistele seadmetele tagati tõrgeteta toide. On fikseeritud mõõtmise tehiolude kirjeldus: valge aeg, hea

nähtavus, kattega märg tee, kaalumine parklas. Protokollil on kirjas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri kui erialselt pädeva mõõtja tunnistuse number- E075. Mõõtmistulemustena on kirjas teljekoormused veduki kohta: 1.telje vasaku kaalu lugem 3,980, rakendades laiendmääramatusttulem 3,381; parema kaalu lugem 4,180, rakendades laiendmääramatusttulem 4,025, teljekoormuse tulem kokku 7,855. Lubatud teljekoormus- -0,645. 8,500. Üle:

7

2. telje vasaku kaalu lugem 6,000, rakendades laiendmääramatusttulem 5,745; parema kaalu lugem 6,900, rakendades laiendmääramatusttulem 6,618, teljekoormuse tulem kokku 12,363. Lubatud teljekoormus-

9,500. Üle: 2,863. 3. telje vasaku kaalu lugem 6,200, rakendades laiendmääramatusttulem 5,939; parema kaalu lugem 6,700, rakendades laiendmääramatusttulem 6,424, teljekoormuse tulem kokku 12,363. Lubatud teljekoormus- . 9,500. Üle: 2,863

Mõõtmistulemustena on kirjas teljekoormused haagise kohta: 1.telje vasaku kaalu lugem 3,120, rakendades laiendmääramatusttulem 2,996; parema kaalu lugem 2,810, rakendades laiendmääramatusttulem 2,711, teljekoormuse tulem kokku 5,707. Lubatud teljekoormus- -3,293. 9,000. Üle: 2. telje vasaku kaalu lugem 2,650, rakendades laiendmääramatusttulem 2,556; parema kaalu lugem 3,320, rakendades laiendmääramatusttulem 3,190, teljekoormuse tulem kokku 5,746. Lubatud teljekoormus- -3,254. 9,000. Üle: 3. telje vasaku kaalu lugem 3,120, rakendades laiendmääramatusttulem 2,996; parema kaalu lugem 3,520, rakendades laiendmääramatusttulem 3,384, teljekoormuse tulem kokku 6,381. Lubatud teljekoormus- -3,619. 10,000. Üle: 4. telje vasaku kaalu lugem - tulem 2,996; parema kaalu 3,120, rakendades laiendmääramatust lugem 3,540, rakendades laiendmääramatusttulem 3,404, teljekoormuse tulem kokku 6,400. Lubatud teljekoormus- -3,600. 10,000. Üle:

Massimõõteseadme kasutamise protokollis on kirjas, et veduki kaalumise kõikide lugemite summa kokku on 33,960 tonni, kõikide tulemite summa kokku 32,581 tonni. Lubatud – 26,000 tonni. Üle- 6,581 tonni. Haagise kaalumise kõikide lugemite summa kokku on 25,200 tonni, kõikide tulemite summa kokku 24,234 tonni. Lubatud - miinus 5,766 tonni. – 30,000 tonni. Üle

Autorongi kõikide lugemitee summa kokku 59,160 tonni, kõikide tulemite summa kokku 56,815 tonni. Lubatud- - 4,815 tonni. 52,000 tonni. Üle

Sõidukijuht on kirjutanud protokollile, et kaalumise kohta pretensioone ei esine. Protokoll on allkirjastatud mõõtja, protokollija, ja kahe tunnistaja poolt.

Kohus konstateerib, et protokollis on täidetud kõik väljad, s.h. on märgitud andmed kaldemõõturi kasutamise kohta ja et kasutati tehnikavahenditfotoaparaati CANON.

Kohus leiab, et sellisena vastab massimõõteseadme kasutamise protokoll riikliku järelevalve teostamise käigus koostatavale menetlustoimingu protokollile esitatatud nõuetele VTMS §

49 järgi, see on koostatud pädeva ametniku poolt ja menetlustoimingule allutatud isiku

H.L-i juuresolekul. Seega on massimõõteseadme kasutmise protokolli näol tegemist

süüteomenetluses lubatud tõendiga ja kohtul tuleb seda tõendit arvestada ja tema tõendusväärtust hinnata.

Käsitatava protokolli blanketil ei ole välja ega täidetavat lahtrit selle jaoks, et märkida, millise numbriga kaal millise ratta alla paigutati. Veduki (sõiduki) kaalumisel on kasutatud kuut kaalu, need kõik on protokolli esimesel leheküljel märgitud ja iga kaalu (kuue kaalu) lugem on veduki kaalumisel märgitud. Selle alusel on võimalik hinnata, et veduki iga ratta alla paigaldatud kaal on tuvastatav nii numbri kui ka taatlustunnistuse alusel.

Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest tuleneb, et massimõõteseadme protokolli

lisana kasutatav EVODATA programmi väljatrükk, mis paikneb tl.25, on kaalumisel

automaatselt vormistatav. Sellele on kantud kuupäev 01/12/2015, aeg 1.09:55PM. Auto

8

kaalumisel on auto kontuuri juurde kantud vasaku telje koormused kilogrammides ja selle kõrval kaalu numbrid 01,02,03, parema telje koormused kilogrammides ja selle kõrval kaalu numbrid 07,12,09. Sellisena on protokolli lisa abil tuvastatav ka iga kaalu number, mis mingi

ratta alla on asetatud. Samas ei oma selline numbrite-rataste-telgede tuvastamine mõõtetulemuse jälgitavuse seisukohalt määravat tähendust, kuna eelnevalt on juba tuvastatud kõigi veduki (sõiduki) kaalumisel kasutatud kaalude numbrid ja et need on taadeldud.

Kohus kontrollis taatlustunnistuste järgi, et erinevate kaalude taatlemisajad kehtivad kuni 14.

mai 2015, kuni 15.mai 2015, kuni 16.mai 2015 ja kuni 21.11.2015.a., kaalud vastavad III

täpsusklassi nõuetele (tl.60-65, ka mitteautomaatkaalude direktiiv 2009/23 EU)). MKM

12.12.2006 Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate .a määruse nr 104 „ mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad1“ Lisa 2 p. 1.13 kohaselt

Seega on kaalumisel 12.02.2015.a kasutatud taadeldud ja taatluskehtivust omavaid mõõtevahendeid.

Kohtu hinnangul tõendavad menetluse käigus uuritud tõendid, et sõiduk (veduk) on 12.02.

2015.a. kaalutud pädeva ametiisiku poolt, kaalumine on toimunud sedaliiki kaalude kasutusjuhendi kohaselt ja vastavalt kehtestatud mõõtemetoodikale ja tulemuseks on jälgitav ja usaldusväärne mõõtetulemus. Kaalumismeetodi aluseks on massi lugemine otse kaalu skaalalt. Saadud mõõtetulemustele

hinnatakse mõõtemääramatus (mõõtemetoodika p.1 tl.54).

Blanketil on kirjas

laiendmääramatus (3%), see on kaalumistulemuse arvutamisel arvesse võetud. Kui kasutusjuhendi järgi ( juhendi p.1.1. tl.44) on õige kaalumistulemus tagatud ka 5-kraadise (ehk 2,78%- estabki. Kaalumine lise) kalde puhul, siis rakendatud laiendmääramatus (3%) seda arv ja kaalumistoimingu fikseerimine on toimunud Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi (tl.44- 50) järgi, s.h. kolmeteljelise sõiduki kaalumisel kuut kaalu kasutades. Andmed sisestatakse kaalust automaatselt arvutisse, mis arvutab, arvestades akrediteerimiskeskuse poolt juba ette

antud laiendmääramatust 3%, andmed, mille alusel kujunevad välja tulemused, kas teljekoormus ning mass ületavad MKM 13.06.2011.a määruses nr 42 lisa 1 sätestatud norme.

MõõteS § 5 lg. 1 sätestab: Lg. 2 p. 2 kohaselt Kohtuväline menetleja määranud karistuse väärteoasjas, mistõttu peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning tõendatuks saab lugeda seda siis, kui on olemas pädeva mõõtja poolt, taadeldud mõõtevahendiga ning asjakohase mõõtemetoodika kasutamise teel kindlaks tehtud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud mõõtetulemus.

MõõteS § 5 lg. 3 kohaselt ning lg. 5 tulenevalt

Kohtule esitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt tunnistusest (tl. 51,52 väljastatud ) nähtub,

et Politseija Piirivalveamet on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt MKM 05.10.2006.a määruse nr 85 nõuetele pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmiste alal kestvusega

kuni 30.06.2015.a ning erialase pädevuse tunnistusest nähtub mõõtja erialase pädevuse tõenduse ulatus (tl. 52).

9

Mõõtjana tegutsenud Kristo Jõks on läbinud vastava koolituse (tunnistus tl.58). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõõtmist läbiviinud isik on pädev mõõtmist teostama ja

teinud seda nõuetekohaselt sõiduki (veduki) osas Seejuures sisaldab massimõõteseadme .

kasutamise protokoll ka piisavalt andmeid kaalumistingimuste, ilmastikutingimuste jm tingimuste kohta. Tl.66-76 olevatelt fotodelt nähtub kaalumistoiming ja selle tingimused, s.h. teepinna tasasuset

teepind on tasane, ilma märgatavate kalleteta. Politseija Piirivalveameti peadirektori

käskkirjaga nr. 40 01.01.2010 kinnitatud Metoodika MM 02 2010 „Sõiduki koormuse -

mõõtmine“ (tl.53 57)p. 7 järgi toimub mõõtekoha (kaalumiskoh - a) valimine visuaalse hindamise järgi et see oleks visuaalselt hinnates tasane. Tee tasapinna kalle võib ideaalsest - horisondist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga.

Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustest ilmneb, et selles kaalumiskohas ei olnud kaldemõõdiku kasutamine vajalik, kuna kaalumiskoht oli igatpidi tasane ja tasasuses kahtlust ei tekkinud,

kuid kaldemõõdikut kasutati ja selle andmed kanti sisse sellepärast, et katsetati uut kaldemõõdikut.

Kohus leiab nende tõendite (fotod, tunnistaja ütlused) alusel, et kaalumiskoht on valitud metoodika p.7 nõuetele vastavalt, see on visuaalselt tasane, tasasuses kahtlust ei teki, mistõttu

kaldemõõdiku kasutamiseks ja kasutatud kaldemõõdiku kalibreerimise kontrollimiseks vajadus puudub. Menetlusalune isik H.L on ise viibinud kaalumise juures, kirjutanud protokollile, et kaalumise kohta pretensioone tal ei ole ja sama kinnitas ta ka kohtuistungil (ei jäänud midagi silma, et politsei poolt oleks valesti tehtud).

Maanteeameti poolt Sumros Grupp AS-le väljastatud veoluba (tl.29) sisaldab eritingimuse, et

sõidukite (veduk, haagis) tegelikud massid ja sõidukite (veduk, haagis) tegelikud

teljekoormused ei tohi ületada Eestis lubatut. Majandusja Kommunikatsiooniministri määrusega nr. 42 13.06.2011 on kehtestatud sõidukite tegelikud massid ja teljekoormused, määruse Lisa 1 annab lubatud tegelikud massid ja teljekoormused (grupp 11, kood 1109 ja kood 1119). Nende alusel on massimõõteseadme protokolli kantud lubatud teljekoormused iga telje kohta eraldi ja kogusummas. Võttes arvesse laiendmääramatusi (märgitud protokollis ja metoodikas), on tulemuseks, et sõiduki (veduki) kaalumisel on kõigi tulemite summa kokku 32,581 tonni, mis ületab rohkem kui kuue tonni võrra lubatud massi.

Sellisena on toimunud

mootorsõiduki (veduki) juhtimine H.L-i poolt 12.02.2015.a. normidele mittevastava massi ja teljekoormusega ehk tollel ajal kehtinud Liiklusseaduse § 80 lg.2, lg.3, Teeseaduse § 35 lg.2 nõudeid rikkudes. Selline rikkumine oli tol ajal (ja käesoleva otsuse kuulutamise ajal) kvalifitseeritav Teeseaduse § 401

lg.1 järgi.

Alates 01.07.2015 on selline rikkumine kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 2611

järgi.

Inkrimineeritavad rikkumised on alates 01.07.2015 kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 341 lg.2, lg.7, § 80 lg.2, lg.3 järgi.

Kohus leiab, et H.L on toime pannud sõiduki (veduki ) juhtimise 12.02.105.a., kui selle tegelik mass ületas vähemalt 6 tonni võrra Eestis lubatud väärtusi, seega (kuni 30.06.2015.a.) kehtinud Teeseaduse §-s 401

lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokollis (tl.23) ja tehtud otsuses (tl.31) on kohtuvälise menetleja poolt H.L-ile heidetud ette ka autorongi tegeliku massi ületamist 4,815 tonni võrra. Kohus leiab, et kogu autorongi, s.h. haagise teljekoormuste mõõtmisel ei ole mõõtetulemuse saavutamine jälgitav ja kaalumine ei pruugi olla toimunud EVOCAR 2000 kaalude kasutusjuhendi kohaselt.

10

Nimelt on menetlusaluse isiku poolt juhitud autorongi kuuluv haagis neljateljeline. See nähtub massimõõteseadme kasutamise protokollist, H.L-i enda seletusest ja tunnistajate xxxxx ja xxxxxxxxxütlustest. Samas ei ole kasutatava massimõõteseadme protokolli alusel

võimalik kindlaks teha, milliseid kaalusid kasutati haagise kaalumiseks. Nimelt nähtub massimõõteseadme kasutamise protokollist, et kasutatud on kuut kaalu (ristikesed kaalude nr . 1,2,3,7,9,12 ees), kuid neljateljelise haagise kaalumiseks on vajalik kasutada kaheksat kaalu.

Nii näeb ette Evocar 2000 kaalude kasutusjuhend p.1,2. Massimõõteseadme kasutamise

protokoll, mis on sedalaadi toimingu kohta koostatav kohustuslik dokument, nelja kaalu

kasutamist ei kajasta. Kohus on kohtulike tõendite uurimise käigus küll kuulnud H.L-i

seletusest ja tunnistajate xxxxxxxxxxmo ja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest, et kasutati nelja kaalu (xxxxxxxxxxxx:kuus kaalu võeti sõiduki rataste alt ja kaks bussist), kuid kohtul ei ole võimalik kindlaks teha nende kaalude numbreid ega taatlusandmeid. Ehkki protokolli lisa

(tl.25) märgib ära küll haagise kaalumisel kasutatud kaalude numbrid (lisaks sõiduki kaalumisel kasutatud numbritele kaalud numbritega 4 ja 10), ei ole neid kaalusid protokollis endas ristikesega märgitud ja nende kaalude kohta ei ole esitatud ka vastavuskontrolli andmeid. Ei ole võimalik kontrollida, kas kasutatud kaalud vastavad Mõõteseaduse § 23 lg.1 p.5 nõuetele (taatluskohustuse täitmine), s.t. mõõtetulemus ei pruugi olla usaldusväärne. Sel põhjusel leiab kohus, et haagise kaalumisel saadud tulemused massimõõteseadme kasutamise protokollis ei ole usaldusväärsed ja nende alusel ei saa langetada isikut süüstavat otsustust. Samal seisukohal on kohtuväline menetleja olnud ka kirj 36), kui ta loobus süüdistusest alikus seisukohas (tl.35- autorongi puudutavas osas.

Seetõttu jääb H.L-ile etteheidetavast rikkumisest välja osa, mis puudutab autorongi ja selle koosseisu kuuluva haagise juhtimist nii, et selle tegelik mass ületas Eestis lubatud väärtusi.

Kohus märgib, et TeeS § 401

lg. 1 ei diferentseeri normidele mittevastava massi või

teljekoormusega mootorsõidukite ülekaalu, millest tulenevalt sätestab paragrahv vastutuse,

vaid vastutus järgneb juba siis, kui nimetatud ülekaal on olemas minimaalselgi määral.

Käesoleval juhul on H.L-i poolt juhitud sõiduki (veduki) ülekaal vähemalt kuue tonni võrra ületanud lubatud väärtusi, mistõttu TeeS § 401 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseis on realiseeritud.

H.L andis ütlusi, et ta laadis metsast koorma peale ja hindas visuaalselt ja auto

kompuutri järgi koorma kaalu. H.L-i ütlustest tuleneb, et kompuutri järgi saab

koorma kaaluandmeid umbmääraselt hinnata. Ta pidas kaalu õigeks ja sõitis metsast välja heas

usus, et koorem on õiges kaalus. H.L ei ole nõus tunnistaja

xxxxxxxxxhinnanguga sellele, et kui auto ja haagis on puitu silmini täis, siis on kindlasti ülekaal. Ei pruugi nii olla.

Kohus on seisukohal, et lubatud massid ja teljekoormused ja nende ületamine ei pruugi olla hinnatavad silmaga vaadates, seetõttu ongi ette nähtud spetsiaalne kaalumisprotseduur ja nõuded sellele. Käesoleval juhul on H.L-i poolt juhitud sõiduk (veduk) ületanud lubatud

massi rohkem kui 25% ehk veerandi võrra, mistõttu ei saa rääkida normi rikkumisest kogemata või ebaolulisel määral, mis saaks märkamatuks jääda.

H.L-i poolt toimepandud 40 ja TeeS § 1

lg. 1 järgi kvalifitseeritav tegu on toimepandud ettev ). aatamatuse vormis hooletusena (KarS § 18 lg. 3 Väärteona on karistatav ka ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg.3).

H.L laadides raskeveoki peale koorma puid, mille tegelik mass ületas lubatud

suurimat tegelikku massi, pidi kohusetundliku suhtumise korral ette nägemaarvestades

11

sellekohaseid kohustuslikke õigusnorme ja töökogemust selles valdkonnas , et täidab süüteole - vastava koosseisu, pani toime TeeS § 401 lg. 1

sätestatud teo.

H.L-i poolt toimepandu TeeS § 40 1

eeritavas teos ei esine lg. 1 järgi kvalifits õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

KarS § 56 lg. 1 sätestab:

H.L-ile on väärteootsusega nr 2780,15,001071 määratud karistuseks Teeseaduse § 401 lg.1 alusel rahatrahv 125 tra 0 eurot. hviühiku ulatuses, s.o summas 50

V

äärteootsusest nr 2780,15,001071 nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel

arvestanud KarS § 56 lg. 1 ning arvestanud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, proportsionaalsust ja eripreventiivseid eesmärke. H.L on varasemalt üks kehtiv

samalaadne rikkumine

ja üks rikkumine LS § 217 lg.1 järgi (tl.30 karistusregistri õiend). Sellest järeldab kohus, et mootorsõidukit (veoautot) juhtides ei ole H.L olnud igati hoolikas ja korrektne juht.

leja ei tuvastanud H.L-i Kohtuväline menet käitumises karistust kergendavaid (KarS § 57) ega karistust raskendavaid (KarS § 58) asjaolusid. Ka kohtule nähtuvalt puuduvad isiku käitumises nimetatud asjaolud. TeeS § 401 lg. 1 sätestab:

Kohtuväline menetleja on mõistnud H.L-ile karistuseks rahatrahvi 125

trahviühiku ulatuses ehk 500 eurot, kohtule esitatud kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja nõus trahvi vähendamisega, kuna tõendatud on ainult sõiduki rikkumine.

K

lub ohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et mõistetud karistus kuu vähendamisele, kuna isikule etteheidetava rikkumise ulatus ja süüdistuse maht vähenevad. H.L-i sõnul on tema sissetulek umbes 1000 eurot kuus. Arvestades etteheidetud rikkumiste vähenemise ulatust, aga ka varasemaid karistusi, vähendab kohus ka mõistetud karistust ja mõistab H.L-ile karistuseks TeeS § 40 1 lg.1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut ehk 300 eurot.

VTMS § 132 p. 2 kohaselt

Koht

uvälise menetleja otsus saab tühistatud osaliselt, tehtud selles osas uus otsus, mis ei

raskenda isiku olukorda. H.L-i poolt esitatud kaebus väärteootsuse nr 2780,15,001071 peale rahuldatakse osaliselt.

Kohus juhin -st 2 -st 133. dub sealjuures VTMS § 132 p , §

12

Menetluskulud

VTMS § 38 lg. 1 sätestab: KrMS § 180 lg. 1 kohaselt VTMS § 23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg.1 p.1 6 alustel hüvitatakse -3 ja 5- menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. -

Käesoleval juhtumil on kohus väärteomenetluse lõpetanud osaliselt, s.o. autorongi suurima lubatud massi ületamise osas. Seetõttu tuleb selles osas jätta valitud kaitsja tasu riigi kanda VTMS § 23 alusel. Hinnates väärteomenetluse lõpetatud osa kaalu kogu menetlusest, leiab kohus, et see ei moodusta poolt kogu süüteoetteheite sisust, mistõttu kohus määrab jätta riigi kanda 42% kaitsja mõistlikust tasust. Ülejäänud osas (58%) jääb kaitsja tasu menetlusaluse

isiku enda kanda. On esitatud menetluskulude nimekiri koos tõenditega kulude kohta. Hüvitatava tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag