4-14-10485/53 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht

16. juuni 2015.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number

4-14-10485 (9400,14,001703)

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Tõlgid Heli Sillaots

Mari Jürgenson

Anna Jänes, Alla Lašmanova – 22.05.2015 ja 16.06.2015 kohtuistungitel

Väärteoasi menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi kaitsja Marko Paabumetsa kaebus ja menetlusaluse isiku Vitali Trotsi kaitsja Siim Avi kaebus Keskkonnainspektsiooni 09.12.2014.a otsuse peale väärteoasjas nr 9400,14,001703 mõlemas kaebuses taotletakse 09.12.2014.a Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist ning menetluskulude menetlusalustele isikutele hüvitamist 09.12.2014.a otsuses kajastatu kohaselt on väärtegu toime pandud 18.09.2014.a Tartumaal

Vaidlustatav otsus Keskkonnainspektsiooni 09.12.2014.a otsus väärteoasjas nr 9400,14,001703, millega:

• Aleksandr Kuznetsovi karistati 18.09.2014.a toimepandu eest kalapüügiseaduse § 23¹ lg järgi

rahatrahviga 260 trahviühikut, s.o 1040€ riigituludesse;

• Vitali Trotsi karistati 18.09.2014.a toimepandu eest kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 järgi rahatrahviga 260 trahviühikut, s.o 1040€ riigituludesse;

• kalapüügiseaduse § 23¹ lg ja karistusseadustiku § 83 lg 2 p 6 alusel määrati 18.09.2014.a Keskkonnainspektsiooni sündmuskohalt ära võetud nakkevõrgud, mis on hoiustatud Keskkonnainspektsiooni Kolkja kordonis, konfiskeerida Menetlusalune isik

Kaitsja kokkuleppel

Menetlusalune isik

Kaitsja kokkuleppel

Kohtuvälise menetleja ametnik ALEKSANDR KUZNETSOV isikukood 38411012716 e-post XXXX elukoht XXXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel töökoht XXXX, mille juhatuse ainuliikmeks on Aleksandr Kuznetsov (II, 102, pöördel, 121) karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat karistust ei ole (II, 28) Marko Paabumets e-post: marko@injure.ee VITALI TROTS isikukood 38412160299 e-post: XXXX elukoht XXXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel töökoht XXXX, mille juhatuse ainuliikmeks on Aleksandr Kuznetsov (II, 102, pöördel, 121) 06.11.2014.a Keskkonnainspektsiooni otsusega karistati kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o 300€ riigituludesse; otsus jõustus karistusregistri andmetel 22.11.2014.a; karistus tasuti 18.11.2014.a (II, 29)

Siim Avi e-post: siimavi2@gmail.com

Väino Vaidla – 22.05.2015.a ja 16.06.2015.a kohtuistungitel e-post: valve@kki.ee

RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 3 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluste isikute Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kaitsjate kaebused rahuldada ning Keskkonnainspektsiooni 09.12.2014.a otsus väärteoasjas nr 9400,14,001703 tühistada ning väärteomenetlus lõpetada.

Kuna 09.12.2014.a Keskkonnainspektsiooni otsus kuulub tühistamisele täies ulatuses, s.o ka kalapüügivahendite konfiskeerimist käsitlevas osas, kuuluvad 09.12.2014.a otsuses märgitud 18.09.2014.a ära võetud ning Kolkja kordonis hoiustatud nakkevõrgud (I,104) käesoleva kohtuotsuse jõustumisel nende omanikele tagastamisele. Jõustunud otsus edastada Keskkonnainspektsioonile nakkevõrkude omanikele tagastamiseks.

VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest:

• Aleksandr Kuznetsovile tema poolt käesolevas väärteoasjas kaitsjatasuna kantud menetluskulust (kokku 1440 eurot, sealhulgas käibemaks 240 eurot

– II,99-100) mõistlik ulatus, s.o 650 eurot kaitsjatasu, arvestades sealhulgas väärteoasja keerukust ja töömahukust [s.h konsultatsioonid kliendiga, toimikuga tutvumine, põhjaliku kaebuse koostamine, kohtuistungist osavõtu ajakulu jmt];

• Vitali Trotsile tema poolt käesolevas väärteoasjas kaitsjatasuna kantud menetluskulust (kokku 300 eurot – II,91-92, 118-120) mõistlik ulatus, s.o

300 eurot kaitsjatasu, arvestades sealhulgas väärteoasja keerukust ja töömahukust [s.h konsultatsioonid kliendiga, toimikuga tutvumine, kaebuse koostamine, kohtuistungist osavõtu ajakulu jmt]. Kuna Aleksandr Kuznetsovi kaitsja tehtud töö oli nii kaitsjate koostatud kaebustest nähtuvalt kui ka kohtuistungitel avaldunust nähtuvalt suuremahulisem, sealhulgas sisukam, siis on põhjendatud hüvitada Aleksandr Kuznetsovile kaitsjatasu suuremas ulatuses kui see kuulub hüvitamisele Vitali Trotsile.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada kaitsjatel või Aleksandr Kuznetsovil ja Vitali Trotsil jõustumise märkega kohtuotsus koos Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi pangakontode arvenumbritega Rahandusministeeriumile kaitsjatasu mõistlikus suuruses Aleksandr Kuznetsovile ja Vitali Trotsile hüvitamiseks ülekande tegemiseks.

Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.

VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 17. juulil 2015.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 mõttes. Kuna kohtunik viibib alates esmaspäevast, s.o 22.06.2015.a puhkusel ning puhkuse algusajaks ei pruugi olla veel selgunud, kas keegi pooltest kassatsioonteatise esitab (viimane võimalus kassatsioonteatise esitamiseks on 25.06.2015.a), siis lükkub põhiosaga motiveeritud kohtuotsuse koostamine kohtuniku puhkuse lõppemisele järgnevasse aega. VTMS § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD 12.11.2014.a väärteoprotokollis (I, 122-125) märgitu kohaselt heidetakse menetlusalustele isikutele Aleksandr Kuznetsovile ja Vitali Trotsile ette seda, et nemad ühiselt kaastäideviijatena isikute grupis 18. septembril 2014.a Tartumaal Peipsi järvel püüdsid Piirissaare põhjapoolses otsas kalapüügiloaga nr TA140233, mille alusel võis püüda 66 nakkevõrguga, kala 112 nakkevõrguga, s.o 46 võrra suurema hulga nakkevõrkudega, kui oli lubatud. Lubatust suurema arvuga nakkevõrkudega kalapüügi teostamisega jätsid Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots täitmata kalapüügiseaduse (KPS) § 13 lg 3 nõuded (kehtis kuni 30.06.2015), mille kohaselt õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 134 lg 1 (kehtis kuni 30.06.2015) kohaselt antakse kutselise kalapüügi luba püügivahendite arvu piires. KPS § 134 lg 6 (kehtis kuni 30.06.2015) kohaselt on lubatud püügivahendid määratud kalapüügiloaga. Loata 46 nakkevõrgu kasutamine vastab KPS § 20² lg 1 p 1 (kehtis kuni 30.06.2015), Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lg 1 p a ning artikkel 3 lg 1 p a järgi kutselise kalapüügi kalapüüginõuete tõsise rikkumise koosseisule. Väärteoprotokollis märgitu kohaselt on Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi toimepandud KPS § 13 lg 3 (kehtis kuni 30.06.2015) nõuete rikkumine karistatav KPS § 23¹ lg 1 järgi (kehtis kuni 30.06.2015). Väärteoprotokollis märgitu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 11.12.2014.a.

Väärteoprotokolli (I, 122-125) koostas Tartu linnas, Aleksandri Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroos Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor M.G..

Väärteoprotokolli koostamise ja menetlusalustele isikutele tutvustamise ning edastamise juures tõlki viibinud ei ole. Väärteoprotokolli (I, 122-125) selle viimasele lehele on menetlusalused isikud 12.11.2014.a omakäeliselt vene keeles kirjutades avaldanud, et on protokolli koopia kätte saanud (I, 125).

Vastulaused (I, 126-134) esitas mõlema menetlusalune isiku lepinguline kaitsja Siim Avi (I, 129,133: volikirjad; I,130: õigusteade magistriõppe täies mahus täitmist ja õigusteaduse magistri kraadi omandamist tõendav Tartu Ülikooli 17.06.2010.a diplomi nr MA 002606 koopia).

Vastulausete (I, 126-134) kohaselt tuleb väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused, sest lubatud 66-st võrgust suurema arvuga nakkevõrkudega ei ole kala püütud. Võrkude arv on märgitud püügipäevikus. Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud väidetavate liigsete nakkevõrkude asukohta ning on piirdunud oletustega, et tähiste ja märgiste all olid püügil ka nakkevõrgud. Ühestki väärteoprotokollis kirjeldatud tõendist ei selgu, et veekogus oleks olnud rohkem võrke püügil, kui oli püügiloal lubatud. Inspektorid ei ole teinud ühtegi fotot ning videot, tõendamaks, et leitud tähiste all oleks ka võrgud püügil olnud. Pelgalt märgituste leidmisest ei piisa, et süüdistada kalurit liigsete püügivahendite kasutamises. Kutselise kaluri täidetud kalapüügipäevikus on selgelt kirjas, et kalur ei ole püügile pannud liigseid nakkevõrke. Inspektorid ei ole kordagi teinud püügipäevikusse märget, et midagi on korrast ära. Seda ei ole tehtud ka 18.septembri kohta. Vastulausetes (I, 126-134) on menetluse poole pealt rikkumisena väärteomenetluses kajastatud seda, et I.V.., kes oli sündmuskohal protokollijana meneleja, on menetluses olnud sellele järgnevalt veel ka tunnistaja ning tõlk. Vastulausetes heidetakse ette ka seda, et väärteomenetluses ei ole kasutatud nõuetekohaselt tõlki. Vastulausetes (I, 126-134) on kajastatud, et kala loeandmise aktis on kalade nimetuste juures kirje kalade alamõõdulisuse kohta, kuid väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kalu üldse oleks mõõdetud, kuigi fotoaparaat kalade mõõdu fikseerimiseks oli menetlejal kaasas. Vastulausetes (I, 126-134) on kokkuvõtvalt jõutud järeldusele, et kuna tõendid on saadud menetlusse mitmete nõuete rikkumisega, siis on alust käsitleda kohtuvälise menetleja kogutud tõendeid lubamatutena. Vitali Trotsi osas on täiendavalt kajastatud, et ainult Vitali Trotsi paadis olek ei saa tekitada Vitali Trotsile hoolsuskohustust olukorras, kus V.Trotsil oli A.Kuznetsovi abistav roll ning leping OÜ-ga XXX oli ainult A.Kuznetsovil. V.Trots ei täitnud ka püügipäevikut. V.Trotsil puudus tahtlus rikkumise toimepanemiseks.

09. detsembri 2014.a üldmenetluse otsusega (I, 135-144) karistas Keskkonnainspektsioon:

• Aleksandr Kuznetsovi kuni 30.06.2015.a (kaasa arvatud) kehtinud kalapüügiseaduse (KPS) § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 260 trahviühikut, s.o 1040 eurot riigituludesse;

• Vitali Trotsi kuni 30.06.2015.a (kaasa arvatud) kehtinud kalapüügiseaduse (KPS) § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 260 trahviühikut, s.o 1040 eurot riigituludesse. KarS § 83 lg 2, 6 alusel ning kuni 30.06.2015.a (kaasa arvatud) kehtinud KPS § 231 lg 1 alusel määrati konfiskeerida Keskkonnainspektsiooni poolt 18.09.2014.a kaasa võetud ja Kolkja kordonis hoiustatud 35 nakkevõrku kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid.

Otsuse kohaselt püüdsid Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots 18.09.2014.a ühiselt isikute grupis kaastäideviijatena Tartumaal Peipsi järvel Piirissaare põhjapoolses otsas kala 112 nakkevõrguga, kuid püügi aluseks oleva kalapüügiloaga nr TA140233 võis püüda kala kuni 66 nakkevõrguga. Otsuse kohaselt püüdsid Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots kala lubatud 66-st võrgust 46 võrra suurema hulga nakkevõrkudega.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt panid Vitali Trots ja Aleksandr Kuznetsov KPS § 231 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ühiselt kaastäideviijatena. Nii Aleksandr Kuznetsov kui ka Vitali Trots mõlemad on kantud OÜ-le XXX kuuluvale kalapüügiloale. Mõlemad – nii Aleksandr Kuznetsov kui ka Vitali Trots omavad selle loa alusel õigust püüda kala 66 nakkevõrguga. Vitali Trots osales 18.09.2014.a kalapüügil koos A. Kuznetsoviga.

Lubatust suurema hulga nakkevõrkudega kalapüügi teostamisega rikkusid Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots KPS § 13 lg 3 nõudeid (kehtis kuni 30.06.2015), mille järgi õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 134 lg 1 (kehtis kuni 30.06.2015) kohaselt antakse kutselise kalapüügi luba püügivahendite arvu piires. KPS § 134 lg 6 (kehtis kuni 30.06.2015) kohaselt on lubatud püügivahendid määratud kalapüügiloaga. Loata 46 nakkevõrgu kasutamine vastab KPS § 20² lg 1 p 1 (kehtis kuni 30.06.2015), Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lg 1 p a ning artikkel 3 lg 1 p a järgi kutselise kalapüügi kalapüüginõuete tõsise rikkumise koosseisule.

09.12.2014.a üldmenetluse otsuse kolmandal lehel (I, 137) on kohtuväline menetleja väärteo tõendusliku külje kohta muuhulgas märkinud:

• tunnistajate ütluste järgi tunnistas Aleksandr Kuznetsov järelevalve teostamise ajal, et tal on püügil 110 nakkevõrku (I, 137 ülal);

• Aleksandr Kuznetsov oli ise valmis ebaseaduslikud püügivahendid püügilt eemaldama – kõik 7 võrgujada eemaldati püügilt A.Kuznetsovi vabalt valitud asukohtadest (I, 137)

• kohtuvälise menetluse vältel pole tuvastatud ühtki tõendit, et mõned võrgutähistused oleksid vees olnud ilma püügivahenditeta; võime uskuda, et kalurid ebaseadusliku kalapüügi ümberlükkamiseks oleksid inspektoritele demonstreerinud võrgutähiste ilma püügivahenditeta vees olekut (I, 137 keskelt);

• Keskkonnainspektsioon ei pidanud vajalikuks kogu kontrolltegevuse täielikku jäädvustamist, tuues põhjuseks, et märgistusega TA-233 oli sel päeval nakkevõrkusid püügil rohkem kui 7,8 km - 111,84 võrku, igaüks 70m (I, 137 all). Kaebused 09.12.2014.a üldmenetluse otsuse peale esitasid menetlusaluste isikute kaitsjad VTMS § 38 lg 1, KrMS § 171, VTMS § 114 lg 1 p 2, VTMS § 114 lg 4 mõttes tähtaegselt, s.o üldmenetluse otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemisest arvates 15 päeva kestel – väärteoprotokollis märgitu kohaselt on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 11.12.2014.a, otsus koostati 09.12.2014.a, mõlema menetlusaluse isiku kaitsjad esitasid kaebused 23.12.2014.a. Mõlemas kaebuses taotletakse 09.12.2014.a Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude menetlusalustele isikutele hüvitamist.

Aleksandr Kuznetsovi kaitsja Marko Paabumetsa 23. detsembri 2014.a kaebuses (I, 39-55) ja selle täienduses (I, 154-157) taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses, väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude Aleksandr Kuznetsovile hüvitamist. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine piisavalt tõendatud.

Kohtuvälise menetleja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollid tõendavad üksnes seda, et vees olid neoonkollased tähistuslipud märkega TA233, ning kui pikk oli vahemaa nende tähiste vahel. Teiseks tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollid asjaolu, et Keskkonnainspektsiooni inspektorid Aleksandr Kuznetsovi kaasabil võtsid veest välja 6 nakkevõrguliini ning ilma Aleksandr Kuznetsovita veel ühe nakkevõrguliini. Kokku võeti veest välja 7 nakkevõrguliini, igas liinis 5 võrku. Püügilt tuvastatud ja eemaldatud püügivahendite arvestamise akti on märgitud, et arvestades asjaolusid, et ühe nakkevõrgu arvestuslikuks pikkuseks on 70 meetrit ja veest eemaldati 3136,6 m, siis oli vees kokku arvestuslikult 44,81 nakkevõrku. See tõend kinnitab üheselt, et menetlusalune isik püüdis kala 44,81 nakkevõrguga, mis jääb temale väljastatud kalapüügiloa nr AT140233 piiridesse. Kaebuse kohaselt ei ole Aleksandr Kuznetsovi poolt kala püüdmine 112 nakkevõrguga tõendatud. Väärteootsuse kohaselt tõendavad ülejäänud võrkude kasutamist GPS seadmega saadud tähiste vahelised kaugused. Kaebuse kohaselt tõendavad GPS seadmega saadud tähistuslippude vahelised kaugused ainult tähistuslippude vahelist vahemaad, kuid mitte asjaolu, kas tähistuslippude all olid vees ka nakkevõrgud või mitte. Kaebuse kohaselt on lubamatu I.V. asumine väärteomenetluses tõlgi ülesandeid täitma, sest I. V. on varem väärteomenetluses kohtuväline menetlejana osalenud, mistõttu pidanuks I. V. VTMS § 10 lg 1, KrMS §

162 lg 1 ja KrMS § 49 lg 1 p 3 alusel taanduma. Kaebuse kohaselt on põhjendamatult tõendite hulgast vaidlustatud otsuses kõrvale jäetud püügipäevik, milles 18.09.2014.a kohta tehtud kande kohaselt oli püüniste arvuks 50 tükki. Kaebuse kohaselt puudub üldmenetluse otsuses üldse viide püügipäevikule kui tõendile ja sellest tõendist tulenevatele andmetele. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja enda otsuses põhjendanud, miks ta ei arvesta püügivahendite arvu tuvastamisel püügipäeviku andmetega. Kaebuses ei nõustuta vaidlustatud otsuses märgituga ka selle kohta, et väärteo toimepanemist tõendab Aleksandr Kuznetsovi enda käitumine püügivahendite kontrollimisel. Kaebuses ei nõustuta sellega, et Aleksandr Kuznetsov ise valis, millised võrgud veest eemaldatakse ning kui mõnede tähistuslippude all poleks võrke olnud, siis oleks A.Kuznetsov seda inspektoritele näidanud. Kaebuses on märgitud täiendaval sündmuskoha vaatlusel kajastatu: „Aleksandr Kuznetsov liigub esimese lähedal oleva nakkevõrgujadani“. Kaebuse kohaselt ei valinud sellest nähtuvalt Aleksandr Kuznetsov eemaldatavaid nakkevõrkusid ise, vaid lähtus sellest, millised nakkevõrgud läheduses olid. Vaatlusprotokolli lisaks olevalt kaardilt nähtub, et

Aleksandr Kuznetsov ei valinud eemaldatavaid võrkusid juhuslikult, vaid võrgud eemaldati järjest selle alusel, millised läheduses olid. Seega ei saa Aleksandr Kuznetsovi väidetav valik nakkevõrkude eemaldamisel kuidagi tõendada asjaolu, et ka ülejäänud tähistuslippude all olid võrgud. Kaebuse kohaselt täitis Aleksandr Kuznetsov võrkude veest eemaldamisel vaid keskkonnainspektorite korraldusi ning korralduste täitmine ei tõenda, et vees oleks olnud lubatust rohkem võrke. Kaebuse kohaselt ei ole neil asjaoludel vaidlustatud otsuses märgitud Aleksandr Kuznetsovi aktiivne kaasabi võrkude veest eemaldamisel menetlusaluste isiku süüd kinnitavaks tõendiks. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kõrvaldades menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi ülekuulamise protokolli, jättes otsuse tegemisel arvestamata asjas tähtsust omava püügipäevikuga, tuginedes otsuses rikkumise tuvastamisel pelgalt oletustele. Kaebuse kohaselt kinnitab vaidlustatud otsuse põhjendamatust ka kohtuvälise menetleja enda otsuses väljendatud seisukoht selle kohta, et kohtuväline menetleja ei ole selles väärteoasjas pidanud vajalikuks kogu kontrolltegevuse täielikku jäädvustamist. Kaebuse kohaselt on käesolevas väärteoasjas tõendamata lubatust 46 võrra suurema arvu nakkevõrkude püügil kasutamine. Väärteoasjas on jäänud tõendamata, kas väljavõetud võrkudest üle jäävas osas oli püügitähiste all vees püügivahendeid. Kaebuse kohaselt ei vabasta vaidlustatud otsuses esitatud põhjendused kontrolltegevuse mittetäieliku jäädvustamise kohta kohtuvälist menetlejat menetlusaluse isiku süü tõendamise kohustusest. Kaebuses ollakse seisukohal, et Aleksandr Kuznetsovi käitumises ei ole väärteokoosseis realiseerunud, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole leidnud tõendamist. Kohtuvälise menetleja kogutud tõendid ei tõenda Aleksandr Kuznetsovi poolt KPS § 13 lg 3 rikkumist, kuna ei ole tõendatud püügiloast enama arvu püügivahendite kasutamine 18.09.2014.a kalapüügil, mistõttu kuulub menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Kaebuse kohaselt soovitakse kaebuse menetlemist kohtuistungil.

Vitali Trotsi kaitsja Siim Avi 23. detsembri 2014.a kaebuses (I, 1-12) taotletakse kohtuvälise menetleja 09.12.2014.a

otsuse tühistamist täies ulatuses, väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude Vitali Trotsile hüvitamist. Kaebuse kohaselt jäädakse vastulauses märgitu juurde. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja eksinud Vitali Trotsi teopanuse hindamisel, mistõttu on jõutud valele järeldusele, nagu on Vitali Trots KPS § 231 lg-s 1 kirjeldatud teo toimepanemisel kaastäideviija. Kaebuse kohaselt puuduvad Vitali Trotsi käitumises väärteotunnused. Kuigi Vitali Trots abistas väidetava väärteo toimepanemise ajal Aleksandr Kuznetsovi, kellele kuulusid renditud võrguload ning kellel on vajalik leping OÜ-ga XXX, siis Vitali Trotsil puudus tahtlus KarS § 12 lg 3 alusel. Võrgulubadega seotud õigused ja kohustused kuulusid Aleksandr Kuznetsovile, kellel on leping OÜ-ga XXX, millest tulenevalt puudus Vitali Trotsil hoolsuskohustus. Pelgalt Aleksandr Kuznetsoviga samas paadis viibimine ei saa Vitali Trotsile hoolsuskohustust tekitada. Kaebuse kohaselt on Vitali Trotsile etteheidetav väärtegu tegevusetusdelikt, mille toimepanemise eest tekib vastutus vaid tahtluse olemasolul. Tahtlus tegevusetusdelikti süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena tähendab süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude teadmist ja tahtmist, piisab ka kaudsest tahtlusest, kui isik seda võimalikuks peab. Kaebuses jõutakse järeldusele, et isegi kui asuda kohtuvälise menetleja seisukohale, et Vitali Trotsi näol oli tegemist isikuga, kes oleks pidanud teadma võimalikust rikkumisest, siis tulnuks tuvastada, et Vitali Trots oli sellest asjaolust teadlik või vähemalt pidas seda võimalikuks. Vitali Trotsi kaitsja koostatud kaebuses ei peeta vajalikuks hakata kordama A.Kuznetsovi kaitsja kaebuses märgitut ning tõdetakse, et kui langeb ära Aleksandr Kuznetsovi vastutus, siis langeb ära ka Vitali Trotsi vastutus. Vitali Trotsi kaitsja esitatud kaebuse kohaselt soovitakse kaebuse menetlemist kohtuistungil.

29. detsembri 2014.a määrusega (I, 60-62) ühendas Tartu Maakohus VTMS § 63 lg 1,3 alusel mõlemad kaebused menetlemiseks ühisesse menetlusse. VTMS § 63 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut on toime pannud ühe teo, võib väärteoasjad ühendada.

05. jaanuari 2015.a kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuste kohta (I, 159-164) taotleb kohtuväline menetleja kaebuste rahuldamata jätmist. Keskkonnainspektsioon ei nõustu väitega nagu on väärteoasjas tõendatud üksnes 44,81 nakkevõrgu kasutamine. Tunnistaja I.V.. kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Kuznetsovile anti korraldus püügilt eemaldada üksnes üleliigsed võrgud ja seaduslike püügivahendite püügilt eemaldamiseks Keskkonnainspektsioonil mingit põhjust ei olnud.

Kirjalikus seisukohas kaebuste kohta selgitab Keskkonnainspektsioon menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi ülekuulamise 22.09.2014.a protokolli hävitamise põhjuseks asjaolu, et Aleksandr Kuznetsovi ülekuulamine tõlgi puudumise tõttu oli KrMS § 161 lg 4 mõistes õigustühine ja tehtud menetlusviga kõrvaldada ei olnud võimalik. See põhjustas ka Aleksandr Kuznetsovi uuesti ülekuulamise vajaduse. Ülekuulamise alguses Aleksandr Kuznetsovile neid asjaolusid selgitati. Kohtuväline menetleja läbi viidud menetluse käigus menetlusnormide rikkumist ei näe.

Muudes küsimustes jääb Keskkonnainspektsioon 09.12.2014.a otsuses kirjeldatud seisukohtadele.

22.05.2015.a ja 16.06.2015.a kohtuistungitel (II, 93-98, 102-111, 128-136) jäid menetlusalused isikud ja nende kaitsjad esitatud kaebuste juurde ning kohtuväline menetleja taotles kaebuste rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist.

Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud Keskkonnainspektsiooni 09.12.2014.a otsus kuulub täies ulatuses tühistamisele ja menetlus käesolevas väärteoasjas VTMS § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 3 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Väärteoasjas on jäänud veenvalt ning küllaldaselt usaldusväärsete tõenditega tõendamata Aleksander Kuznetsovi ja Vitali Trotsi poolt 18.09.2014.a Tartumaal, Peipsi järvel lubatud võrguga nakkevõrgust

46 nakkevõrgu võrra suuremas ulatuses nakkevõrkude kalapüügil kasutamine. Tõendamata on jäänud väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses kajastatud kalapüügil kokku 112 nakkevõrgu kasutamine. Väärteoasjas puuduvad veenvad ja usaldusväärsed tõendid, millised lükkaksid ümber menetlusaluste isikute Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi väited selle kohta, et nemad ei ole lubatust suurema arvuga nakkevõrkudega keelatud püüki teinud. Sealhulgas puuduvad väärteoasjas tõendid menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi ütluste ümberlükkamiseks selle kohta, et 18.09.2014.a kasutasid Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots kalapüügil kalapüügiloal märgitud nakkevõrkude arvu 66 piiresse jääval arvul nakkevõrke. Kalapüügiloal oli lubatud kalapüük kuni 66 nakkevõrguga, kuid Aleksandr Kuznetsovi kohtulikul uurimisel antud ütluste ning rannapüügipäeviku andmetel püüdsid Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots 18.09.2014.a kala 50 nakkevõrguga, ühe võrgu pikkusega

70 meetrit. Neil asjaoludel kuulub kohtuvälise menetleja 09.12.2014.a otsus tühistamisele. Veel kuulub vaidlustatud 09.12.2014.a otsus tühistamisele põhjusel, et kohtuväline menetleja on enda 09.12.2014.a otsuse rajanud menetlusaluste isikute süü presumptsioonile, pannes menetlusalustele isikutele enda süüdi mitteolemise tõendamise koormise.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots viibisid paadiga 18.09.2014.a Tartumaal, Peipsi järvel. Kalapüügiloa nr TA140233 alusel oli sellele loale kantud kaluritel Vitali Trotsil, V.T. ja Aleksandr Kuznetsovil Peipsi järvel ning Lämmijärvel lubatud kalapüük 66 võrguga võrgutähistega TA-233. Kalapüügiloa nr TA140233 (I, 92-93) alusel on kalapüügiloa omanikuks osaühing XXX ning kaluriteks, kes võivad selle loa alusel 66 nakkevõrguga tähistusega TA-233 Lämmijärvel ning Peipsi järvel vahemikus 01.09.2014 – 31.12.2014.a kalapüüki teostada, on märgitud Vitali Trots, Valentin Trots ja Aleksandr Kuznetsov (I, 92-93). Nimetatud kalapüügiluba nr TA140233 on väljastatud väärteoasja juurde toimikusse lisamiseks Põllumajandusministeeriumist 27.10.2014.a kaaskirjaga (I, 93) ) kohtuvälise menetleja nõudel ning kohtul ei ole alust Põllumajandusministeeriumist väljastatud kalapüügiloa (I, 92) ehtsuses kahelda. Äriregistrist tehtud väljatrükkidelt nähtuvalt on osaühing XXX (registrikood XXX) kantud äriregistrisse 01.02.1996.a ja osaühingu XXX juhatuse liikmeks üksinda on M.N. (I, 185,186). Osaühingu XXX ja Aleksandr Kuznetsovi vahel on 30.12.2013.a sõlmitud leping (I, 109-110), mille kohaselt annab osaühing XXX Aleksandr Kuznetsovile kasutada OÜ XXX kutselist kalapüügiõigust 2014.aastal, leping jõustub 01.01.2014 ja kehtib kuni 31.12.2014, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Selle lepingu punkt 2.1 kohaselt kantakse teenuse osutaja Aleksandr Kuznetsovi nimi osaühingu XXX kalapüügiloale ning Aleksandr Kuznetsov on kohustatud püügiloale kantud püügivahenditega püütud kala müüma OÜ-le XXX (I, 109-110). 22.05.2015.a kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M.N. (II, 102-111: kohtuistungi protokoll; II,96: allkirjaleht) ütluste kohaselt on Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots talle tööalaselt tuttavad, neist A.Kuznetsovil on leping OÜ-ga XXX (II, 96,105 pöördel-106). Tunnistaja M.N. ütluste kohaselt on OÜ-le XXX antud kalapüügiloale kantud peale Aleksandr Kuznetsovi veel ka Vitali Trotsi ja V.T. nimed, kes ka võivad selle loa alusel püüda. M.N. ütluste kohaselt kantakse kalapüügiloale mitme kaluri nimed, et kui üks mees ei saa minna järvele, siis teine saab ikka minna ja kala ei upu ära.

Kuna eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, siis pole kohtul alust kahelda selles, et 18.09.2014.a oli Aleksandr Kuznetsovil ja Vitali Trotsil

Tartumaal, Peipsi järvel viibides õigus kalapüügiloa nr TA140233 alusel sellele loale kantud kaluritena teha kalapüüki kokku kuni 66 võrguga võrgutähistega TA-233.

Põllumajandusministeeriumist 27.10.2014.a Keskkonnainspektsioonile nende 23.10.2014.a nõudekirja peale edastatud kalapüügiloa nr TA140233 juurde kuuluvast rannapüügipäeviku 2014.a septembrikuu lehtedest (I,93-96) nähtuvalt teostasid kalurid Aleksandr Kuznetsov ja Vitali Trots OÜ-le XXX kuuluva kalapüügiloa nr TA140233 alusel võrgutähistega nr TA-233 kalapüüki 18.09.2014.a Peipsi järvel

50 püünisega (I, 95 all). 18.09.2014.a kohta käivalt rannapüügipäeviku lehelt nähtuvalt on selle täitnud Aleksandr Kuznetsov (I, 95 all). Osaühingu XXX ja Aleksandr Kuznetsovi vahel on 30.12.2013.a sõlmitud leping (I, 109-110), mille punkti 2.4 kohaselt teeb Aleksandr Kuznetsov OÜ-le XXX teenuse osutajana ise püügil viibimise sissekanded püügipäevikusse ning Aleksandr Kuznetsov esitab püügipäeviku lehed tellijale OÜ-le XXX. Tunnistaja M.N. ütluste (II, 96,105 pöördel- 106) kohaselt peab Aleksandr Kuznetsov täitma kalal käies rannapüügipäevikut, edastama rannapüügipäeviku lehed OÜ-le XXX, kes edastab need edasi (Põllumajandusministeeriumile). 16.06.2015.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas menetlusalune isik Aleksandr Kuznetsov talle näidatud rannapüügipäeviku lehtede (I,93-96) kohta ütlusi andes, et tema täitis 2014.a 18. septembri kohta rannapüügipäeviku lehe, mille kohaselt 18.09.2014 püüti Peipsi järvel kala

50 võrguga (II, 131 pöördel all). 16.06.2015.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas menetlusalune isik Aleksandr Kuznetsov, et 18.09.2014.a oli vees 50 võrku, ühe võrgu pikkusega 70 meetrit (II, 131 pöördel all).

Väärteoasjas puuduvad veenvad ja usaldusväärsed tõendid, mis lükkaksid ümber menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi 16.06.2015.a kohtuistungil antud ütlustest ja rannapüügipäeviku lehelt 18.09.2014.a kohta nähtuva informatsiooni selle kohta, et 18.09.2014.a oli Aleksandr Kuznetsovil ja Vitali Trotsil püügil kokku 50 võrku. Kohtuväline menetleja on kohtuvälises menetluses jätnud kogumata tõendid, millistest nähtuks, kui palju nakkevõrke tegelikult Aleksandr Kuznetsovil ja Vitali Trotsil 18.09.2014.a vees oli. Kohtuvälises menetluses on kohtuväline menetleja piirdunud üksnes oletuslikku laadi arvestusliku võrkude arvu kajastamisega, mis põhineb võrgutähiste asukohtade fikseerimisel.

Võrgutähiste asukohtade fikseerimisel on jäetud kohtuvälises menetluses tuvastamata, kas iga võrgutähise all on ka nakkevõrk või seda seal ei ole. Kohtuvälises menetluses on kohtuväline menetleja kalapüügi seaduslikkuse kontrolltegevuse käigus piirdunud üksnes oletusega, et kui on kalapüügiloa nr TA140233 juurde kuuluv võrgutähis TA-233, siis on iga võrgutähise all ka nakkevõrk. Seejuures on kohtuväline rajanud enda sellise oletuse omakorda uuele oletusele, et kui võrgutähise juures ei ole näha veepinnal vabalt hulpimas nööri, mille külge kinnitatakse nakkevõrk, siis järelikult on selle võrgutähise küljest kulgeva nööri külge kinnitatud kalapüügivõrk.

Need oletused on käesolevas väärteoasjas ebapiisavad menetlusaluste isikute suhtes süüdimõistva karistusotsuse tegemiseks, kuna nende oletustega ei ole ümber lükatavad menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi ütlused selle kohta, et kasutasid 18.09.2014 kalapüügil kalapüügiloa nr TA140233 juurde kuuluvaid võrgutähiseid TA-233 kahel eesmärgil – esiteks, püügil oleva 50 võrgu tähistamiseks ja, teiseks kasutasid võrgutähiseid ka ilma võrkudeta. Aleksandr Kuznetsovi ütlustest nähtuvalt kasutasid nad 18.09.2014.a võrgutähiseid, milliste all ei olnud võrke, selleks, et võrkudeta võrgutähiste vees hoidmisega hoida püügikoht endale vaba ja tagada endile püügivõimalus juhuks, kui mõnes teises püügikohas kala otsa lõpeb ja peaks ilmuma välja seal, kus hetkel võrgutähiste all võrke ei ole.

A.Kuznetsovi ütlustest nähtuvalt paigutavad nad nakkevõrke võrgutähiste vahel ümber, s.o viivad ühest kohast teise vastavalt sellele, kuskohas kala välja ilmub ja kala on. Aleksandr Kuznetsovi ütlustest nähtuvalt kasutavad nad kalapüügi hõlbustamiseks võrgutähise küljest kulgeva nööri otsas raskest metallist kinnituslõkatsit, millega on võimalik kiiresti kinnitada võrk võrgutähise juurest kulgeva nööri külge ning vajadusel võrgutähise juurest võrk metall -lõkatsi abil vabastada. Kohtulikul uurimisel demonstreeris A.Kuznetsov ütluste andmise ajal raskest metallist kinnituslõkatsit.

Üldteada olevatest füüsikalistest omadustest tulenevalt ei saa raskest metallist kinnituslõkats jääda vee peale hulpima, vaid vajub raskuse tõttu alla veesügavusse. Neil asjaoludel ei ole maakohtu hinnangul asjakohane ja põhjendatud oletada ning eeldada, et iga võrgutähise küljest kulgev nöör, mille otsa ei ole kinnitatud võrku, ujub ja hulbib vabalt veepinnal. Neil asjaoludel ei ole maakohtu hinnangul asjakohane ja põhjendatud oletada ning eeldada, et kui võrgutähise juurest kulgeb nöör veesügavusse ning nöör vabalt pinnal ei hulbi, siis on iga võrgutähise nööri külge kinnitatud ka nakkevõrk.

Asjaolu, et Keskkonnainspektsioon tegi 18.09.2014.a Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kalapüügi seaduslikkuse kontrolli läbi ebapiisaval määral, on Keskkonnainspektsioon kinnitanud ja õigeks võtnud ka enda tehtud 09.12.2014.a üldmenetluse otsuses, kajastades enda otsuse kolmandal lehel alt kolmandas lõigus (I,

137 all), et Keskkonnainspektsioon ei ole pidanud vajalikuks kogu kontrolltegevuse täielikku jäädvustamist, tuues põhjuseks suure töö mahu, mis sellega kaasnenuks (I,

137 all).

Keskkonnainspektsiooni 09.12.2014.a otsuses märgituga selle kohta, et Keskkonnainspektsioon ei pidanud vajalikuks kontrolltegevust käesolevas asjas kohtuvälises menetluses läbi viia ja jäädvustada väärteomenetluses karistusotsuse tegemiseks nõutaval määral, on kooskõlas ka 22.05.2015.a ja 16.06.2015.a kohtuistungil ütlusi andnud Keskkonnainspektsiooni töötajatest tunnistajate K.M., I.V. ja M.G. ütlused.

Tunnistaja M.G. ütlustest (II, 98, 108-110 pöördel) nähtuvalt oli Keskkonnainspektsioonil 18.09.2014.a olemas reaalne võimalus Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kalapüügi nõutaval määral kontrollimiseks, sealhulgas selle tuvastamiseks, kas võrgutähiste TA-233 all on tegelikkuses olemas nakkevõrgud või neid seal ei ole, kuid Keskkonnainspektsiooni töötajad jätsid võrgutähiste all võrkude olemasolu tuvastamata ning piirdusid üksnes võrgutähiste TA-233 asukohtade fikseerimisega ning oletustega, et iga võrgutähise all on ka nakkevõrk.

Tunnistaja M.G. ütluste (II, 98, 108-110 pöördel) kohaselt oli Keskkonnainspektsioonil võimalus eemaldada kõigi tõendite kogumiseks püügilt kõik Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kasutuses olnud kalapüügivahendid (II, 108 pöördel keskel). M.G. ütlustest nähtuvalt oli Keskkonnainspektsioonil võimalik püügilt eemaldada kõik Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kasutuses olnud kalapüügivahendid, kuna olid endile appi kutsunud kolleegid Virumaalt, kes tulid oma patrullpaadiga kohale ja olid valmis osutama abi kõigi püügivahendite püügilt eemaldamisel (II, 108 pöördel keskelt).

Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt otsustati 18.09.2014.a püügilt eemaldada siiski ainult osa püügivahendeid, kokku 7 nakkevõrgujada (II, 108 pöördel all - 109). Täieliku kontrolli tegemata jätmist, s.o piirdumist ainult 7 nakkevõrgujada veest väljatõmbamisega, põhjendas M.G. üldteada oleva asjaoluga, et Peipsi järvel on püügikoormus hästi suur, püügivahendeid on palju ning kõikide püügivahendite ja nende jadade kontrollimine ei ole teostatav, sest selle jaoks, et kogu jada käsitsi läbi käia ja võrgud üle kontrollida, jääb neid objekte, mida kontrollida jõuab, väheks, mistõttu teostataksegi kontrolli pisteliselt (II, 109 all).

Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt on kontrolli tegemisel kaks võimalust – kas eemaldada püügilt kõik püügivahendid või ainult ebaseaduslikud, ning juhul kui ebaseaduslikke pole võimalik tuvastada, siis tuleks eemaldada püügilt kõik püügivahendid (II, 109 all). Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt teostasid 18.09.2014.a Peipsi järvel Piirissaaare põhjapoolses otsas kalandusjärelevalvet I.V.. ja K.M., kes kontrollisid püügil olevaid püügivahendite tähistusi ning tuvastasid arvestusliku püügivahendite arvu ja pikkuse, mis ületas oluliselt kalapüügiloal lubatud arvu (II, 109 pöördel keskelt).

Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt on tavapärane püügivahendite kontrollimisel, et püügivahendite lippude koordinaadid dokumenteeritakse ja protokollitakse (II, pöördel keskelt). Püügivahendite tähiste all võrguliinide olemasolu kontrollimata jätmist põhjendas tunnistaja M.G. kohtuistungil ütlusi andes sellega, et ühe päeva jooksul on võimalik läbi käia piiratud arv järve pinnast ja arvestades Peipsi järve püügikorraldust, kalapüügivahendite olemasolu Vasknarvast Piirissaarde, siis on keeruline saada täielikku ülevaadet kõikidest püügivahenditest (II, 109 pöördel all).

Veel põhjendas tunnistaja M.G. käesolevas asjas püügivahendite tähiste all võrguliinide olemasolu kontrollimata jätmist kohtuistungil ütlusi andes sellega, et Keskkonnainspektsioonil ei olnud võimalik kõiki püügivahendeid järvel üle kontrollida, kuna ei olnud enam pealelõunasel ajal mõeldav ja võimalik käsitsi läbi käia ja kontrollida 8-t kilomeetrit ala püügil oleva nakkevõrgu kohta (II, 110 all). Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt on võimalik teostada kalandusjärelevalvet viisil, et kõiki asjaolusid ei kontrollita lõpuni välja (II, 110 all).

Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt oleks kalur seda, kui püügivahendite tähised olnuksid olnud vees ilma võrkudeta, Keskkonnainspektsiooni töötajatele tõendanud, kuid kumbki kaluritest ei ole kordagi väitnud, et mõni lipp on ilma püügivahendita (II, 110 pöördel ülalt).

Tunnistaja M.G. ütlustega selle kohta, et 18.09.2014.a otsustati Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kalapüügil nende kasutuses olnud vees asunud püügivahendite kontrollimisel piirduda ainult 7 võrgujada veest väljatõmbamisega ning ainult kalapüügiloal kajastatud võrgutähiste TA-233 vees asumise fikseerimisega ja ainult oletusel, et iga võrgutähise all on ka nakkevõrk, põhineva arvestusliku nakkevõrkude arvu ja arvestusliku nakkevõrkude pikkuse tuvastamisega, on kooskõlas ka ülejäänud Keskkonnainspektsiooni töötajate I.V.. ja K.M. tunnistajatena antud ütlused.

Tunnistaja I.V.. ütluste (II, 106-108) kohaselt tuvastasid nad 18.09.2014.a Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kalapüüki kontrollides võrgutähiste lippude järgi GPS- seadmega võrguliinid (II, 106 pöördel ülal). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt tuvastasid nad võrgutähiste lippude järgi kokku 17 võrguliini (II, 106 pöördel ülal). I.V.. ütluste kohaselt kandsid nad hiljem võrgutähiste GPS-koordinaadid kaardirakendusega kaardile ja sealt said teada võrguliini pikkused (II, 106 pöördel ülalt). I.V.. ütluste kohaselt jagasid nad võrguliinide kogupikkuse arvestusliku võrgupikkusega 70 meetrit ja said võrkude arvuks kokku 112 (II, 106 pöördel ülalt). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt poleks suutnud neid võrke käsitsi kahekesi K.M. välja võtta, mistõttu helistasid M.G. (ülemusele) ja palusid abi ning M.G. tuligi appi ning kell 15:30 sõitsid suure võrgumasinaga laevaga välja (II, 106 pöördel ülalt). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt tulid oma laevaga kohale appi ka Ida-Viru inspektorid (II, 106 pöördel ülalt). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt otsustati Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kalapüügi kontrollimise käigus välja võtta 7 võrguliini, väljavõetud 7 võrguliini pandi

110 liitristesse prügikottidesse, plommiti ja hoiustati (II, 106 pöördel keskelt). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt nad kalandusjärelevalvet tehes võrgutähiseid 100% alati üles ei võta (II, 106 pöördel all). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt läksid käesoleval juhul võrgutähiste lippude juurest ujunöörid võrgu külge, kuna nöör oli näha ja nöör läks tähise juurest otse alla (II, 106 pöördel all). I.V.. ütlustest nähtuvalt järeldas ta sellest, et tähise juurest mineva nööri otsas peab olema võrk (II, 106 pöördel all). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt ei tõsta ta sellisel juhul võrgutähistuse lippu üles, kuna nöör läks alla (II, 106 pöördel all). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt ei olnud sellisel juhul erilist põhjust võrke üles tõsta (II, 106 pöördel all). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt seisis ta iga võrgutähise lipu juures, fikseeris lipu koordinaadid ning sellega tuvastas võrguliinid (II, 107 keskel). Tunnistaja I.V.. ütluste kohaselt ei tõstnud ta kontrolltegevuse käigus võrke üles, kuna võrgutähise juurest läksid ujunööride otsad alla (II, 107 keskelt). Vastates menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi kaitsja küsimustele, võttis I.V.. ütlusi andes õigeks, et kalandusjärelevalvet tehes oleks pidanud 17 võrguliini läbi käima, võrgud üles tõstma, kuid kuna kogus oli suur, siis poleks seda selle päevaga teha jõudnud (II, 107 pöördel all).

Tunnistajate M.G. ja I.V.. ütlustega selle kohta, et 18.09.2014.a otsustati Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi kalapüügil nende kasutuses olnud vees asunud püügivahendite kontrollimisel piirduda ainult 7 võrgujada veest väljatõmbamisega ning ainult kalapüügiloal kajastatud võrgutähiste TA-233 vees asumise fikseerimisega ja ainult oletusel, et iga võrgutähise all on ka nakkevõrk, põhineva arvestusliku nakkevõrkude arvu ja arvestusliku nakkevõrkude pikkuse tuvastamisega, on kooskõlas ka Keskkonnainspektsiooni töötaja K.M. tunnistajana antud ütlused. Tunnistaja K.M. ütluste (II, 95, 104-105 pöördel, 128 pöördel - 130) kohaselt kaardistasid nad I.V..ga 18.09.2014.a Peipsi järvel kalandusjärelevalvet tehes püügivahendite tähistused numbriga TA-233 ja said nende tähistuste järgi arvestuslikult kokku 17 nakkevõrgujada, millest veest võeti välja kokku 7 võrgujada, mis pakendati ja hoiustati (II, 104 pöördel). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt võtsid nad I.V..ga võrgujadade kaardistamiseks nende otstest võrgu tähiste juurest koordinaadid laeva GPS-seadmega, koordinaadid ütles I.V.., kes käis vaatamas tähistusi (II, 128 pöördel ülal). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt istus ta laeva kabiinis ning I.V.. ütles talle kabiini võrgutähiste koordinaadid (II, 128 pöördel ülalt). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt ei ole võrgutähiste asukohtade fikseerimiseks kasutatud laeva statsionaarne GPS-seade talle teadaolevalt kalibreeritud ning ta ei tea ka seda, kas see GPS-seade on taadeldud (II, 130 ülal). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt sõitsid nad pärast jadade kaardistamist Kolkja sadamasse tagasi, võtsid ühendust peainspektor M.G. ning kui M.G. kohale jõudis, siis läksid järvele tagasi (II, 128 pöördel all). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt ei tõstnud ta 18.09.2014.a kontrolltegevuse käigus ühtegi võrgutähistust veest välja (II, 129 pöördel keskel). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt tegeles I.V.. selle tuvastamisega, kas võrgutähistuse küljest minev nöör on võrguga ühendatud (II, 129 pöördel keskelt). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt ei näinud ta, kuidas on võrgutähise juurest minev nöör võrgu külge kinnitatud (II, 129 pöördel keskelt).

Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud võrgujadade pikkused mõõdetud GPS-seadmega, GPS-ga võeti ainult võrgutähiste koordinaadid, koordinaadid sisestati Maa-ameti kaardile punktidena, mida tegi I.V., ning hiljem mõõdeti punktide vahelised kaugused arvutis vastava programmiga (II, 130 keskelt). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt tuli kasutada arvestusliku võrgujadade pikkuse teadasaamiseks kahte erinevat GPS-seadet – üks laeva statsionaarne GPS ning teine käsi GPS Garmin 550, et oleks võimalik andmed saada arvutisse töötlemiseks (II,

130 keskelt). K.M. ütluste kohasaelt ei ole kumbki GPS-seade taadeldud ning kalibreeritud (II, 130 keskelt).

Eelkajastatud tunnistajate M.G., I.V.. ja K.M. ütlustega on tõendatud, et 18.09.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I, 81-85) ning püügilt tuvastatud ja eemaldatud püügivahendite arvestamise aktis (I, 105-106) kajastatud andmed võrgutähistega TA-

233 nakkevõrgujadade olemasolu ja nakkevõrgujadade pikkuste kohta on arvestuslikud, põhinedes oletusel, et iga võrgutähise TA-233 all oli nakkevõrk, kuigi tegelikkuses jätsid 18.09.2014.a kalapüügi seaduslikkust kontrollinud Keskkonnainspektsiooni ametnikud M.G., I.V.. ja K.M. kontrolltegevuse käigus tuvastamata, kas iga võrgutähise TA-233 all oli nakkevõrk.

Kuna 18.09.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I, 81-85) ning püügilt tuvastatud ja eemaldatud püügivahendite arvestamise aktis (I, 105-106) kajastatud andmed rajanevad oletustel ning põhjendamatul eeldusel, et iga võrgutähise TA-233 all on ka nakkevõrk, kuigi tegelikkuses jäeti kontrollimata, kas iga võrgutähise all on ka tähise külge kinnitatud nakkevõrk, siis hindab kohus nimetatud 18.09.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolli (I, 81-85) ning püügilt tuvastatud ja eemaldatud püügivahendite arvestamise akti (I, 105-106) ebausaldusväärseteks tõenditeks ning ei pea põhjendatuks neile tõenditele otsust rajada. Neil asjaoludel ei ole menetlusaluste isiku süü tõendamiseks kasutatavad 18.09.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I, 81-85) ning püügilt tuvastatud ja eemaldatud püügivahendite arvestamise aktis (I, 105-106) fikseeritud andmed, sealhulgas andmed, et 18.09.2014.a oli võrgutähisega TA-233 püügile asetatud 17-sse võrgujadasse kokku 112 võrku, ühe võrgu pikkusega 70 meetrit.

18.09.2014.a täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (I, 86-90) ja 22.10.2014.a asitõendi vaatlusprotokoll (I,103-104; mõõdulindi kalibreerimistunnistus: II,42-43; Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad: II, 44-87) tõendavad üksnes seda, et 18.09.2014.a veest välja tõmmatud püügilt seitsmes võrgujadas eemaldatud nakkevõrkude arv kindlasti ei ületa kalapüügiloal nr TA140233 märgitud nakkevõrkude arvu 66 ning jääb maksimumulatuses 48 võrgu piiridesse, ühe võrgu pikkusega 70 meetrit [võttes iga jada maksimumpikkuseks täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud 480 meetrit, tuleb kokku liidetud võrkude kogupikkus jagada kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 märgitud arvestusliku ühe võrgu pikkusega, s.o 70 meetriga: (7 jada x 480 meetrit) : 70 meetriga = 3360 : 70 = 48]. Samas on siinkohal oluline täheldada, et 18.09.2014.a eemaldati püügilt võrgutähiste TA-233 alt kokku 6 võrgujada ning püügilt eemaldatud 7.-s võrgujada ei kajastu ning seda ei ole fikseeritud esialgses, s.o 18.09.2014.a hommikupoolikul koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ning püügilt eemaldatud 7.-nda võrgujada kohta ei ole täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud, et see oleks olnud selle püügilt eemaldamise ajal vees koos võrgutähistega TA-233. Ka viimati kajastatud asjaolud viitavad selgelt Keskkonnainspektsiooni 18.09.2014.a teostatud kontrolltegevuse puudustele.

Käesolevas väärteoasjas ei ole tunnistajate M.G., I.V.. ja K.M. ütlustega ning ka ühegi teise tõendiga, sealhulgas 18.09.2014.a kala loendamise aktiga (I, 91), 20.10.2014.a kalavarudele kahju arvutamise aktiga (I, 102, 117), Keskkonnainspektsiooni 11.11.2014.a ettepanekuga menetlusalustele isikutele keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks (I, 115-116), 18.09.2014.a kala Elistevere loomapargile loomasöödaks üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (I, 145), ümber lükatud menetlusaluste isikute Aleksandr Kuznetsovi ja Vitali Trotsi ütlused selle kohta, et nad ei ole lubatust suurema arvu võrkudega 18.09.2014.a Peipsi järvel kala püüdnud.

Menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi 16.06.2015.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid neil 18.09.2014.a Peipsi järvel kalapüüki tehes vees nakkevõrgutähised, milliste all olid võrgud ning milliste all võrke polnud, võrke oli vees 50, ühe võrgu pikkusega 70 meetrit (II, 130 pöördel-132). Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt oli nende laeva juurde 18.09.2014.a tulnud I.V..l ja neiul juttu ainult ilmast ja kalasaagist, ning sellest, et teistel ei minevat kalapüük nii hästi (II, 130 pöördel keskelt). Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt nägi ta 18.09.2014.a, et I.V.. koos neiuga kontrollisid võrkude märgistusi lippudel, fikseerisid need, kuid midagi välja ei tõstnud ja liikusid edasi, nad ei küsinud dokumenti ja püügipäevikut, vaid lihtsalt sõitsid edasi (II, 130 pöördel keskelt).

Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt tulid samal päeval hiljem nende laeva juurde kaks suurt kaatrit inspektoritega, kellest tundis I.V..t (II, 130 pöördel all). Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt ütlesid inspektorid talle, et ta peab võrgud välja võtma, mida ta inspektoritelt saadud käsu alusel ka tegi ning liikus sinna, kus olid võrgud ja võtsid võrgud välja, järjest võtsid välja 6 võrguliini, misjärel inspektorid ütlesid, et tuleb veel välja võtta ja andis seepeale inspektoritele kaugemal asuvate võrkude asukoha koordinaadid, et nad need ise välja võtaksid, kuna sinna oli ise kohale minemiseks pikk maa (II, 130 pöördel all-131).

Selle kohta, miks olid 18.09.2014.a vees ka võrgutähised, milliste all võrke polnud, selgitas Aleksandr Kuznetsov 16.06.2015.a kohtuistungil ütlusi andes, et selline on püügimetoodika - vees on erinevates piirkondades võrgutähised ja see võimaldab teiste kaluritega konkurentsis rohkem kala püüda, võrgud liiguvad võrgutähistelt nendele võrgutähistele, kus kala on või kus kala välja ilmub – nii ei saa teised püüdjad seda kala kätte (II, 131). Menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi 16.06.2015.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt on nende kasutuses olevatel võrkudel väga head tähised, mida on mugav võtta ja vaadata; võrgutähise küljes on nöör ja selle nööri otsas on metallist kinnitus, mis läheb võrgu külge (II, 131 pöördel keskelt).

Menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt on võrgutähise küljest algava nööri otsas olevat metallist kinnitust vaja töö kiirendamiseks, sest muidu seotakse tähisenöör võrguga sõlmedega, kuid see raskendab tööd (II, 131 pöördel keskelt). Menetlusaluse isiku Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt on võrgutähise küljest algava nööri otsas olev metallist kinnitus raske – võtab võrgu kinni ja lahti ei lase (II, 131 pöördel keskelt). Kohtuistungil ütluste andmise käigus demonstreeris Aleksandr Kuznetsov metallist ca 10 cm pikkust metallist kinnituslõksu (II, 131 pöördel keskelt).

Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt ei ole käesolevas asjas võimalik võrku välja tõmbamata hinnata, kas võrgutähise all on võrk või seda seal ei ole, kuna võrgu kinnitus on metallist ja see hoiab tähisenööri pingul (II, 131 pöördel all). Aleksandr Kuznetsovi ütluste kohaselt ei ole käesolevas asjas võimalik seetõttu hinnata võrgutähise all võrgu mitteolemist selle järgi, et võrgutähise küljest algavad nöörid ujuksid pinnale (II, 131 pöördel all).

Menetlusaluse isiku Vitali Trotsi 16.06.2015.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 18.09.2014.a paadis kalapüügil koos Aleksandr Kuznetsoviga, kui lähenes Keskkonnainspektsiooni paat, võttis sellel ajal kalu võrgust välja ja ei kuulnud, millest jutt käis, kuid arvas, et on tavaline kontroll; kui inspektorid sõitsid ära, siis jätkasid tööd (II, 132-132 pöördel). Vitali Trotsi ütluste kohaselt tulid õhtupoole 2 kaatrit inspektoritega, Aleksandr Kuznetsov kutsuti inspektorite juurde ja tuli käsk, et kõik piiri kõrval olevad võrgud tuleb välja võtta, mida ka tegid ning panid võrgud mustadesse prügikottidesse, mis plommiti ja pandi Keskkonnainspektsiooni kaatrile ja nad sõitsid minema (II, 132). Vitali Trotsi ütluste kohaselt, kui Keskkonnainspektsiooni paat tuli, siis temaga ei suheldud ning ta sai sellest, et tema suhtes on algatatud väärteomenetlus, teada alles hiljem, detsembris (II, 132 pöördel).

Seonduvalt kohtuvälise menetleja 09.12.2014.a otsuse kolmandal lehel (I, 137) märgituga selle kohta, et Keskkonnainspektsiooni ametnikest tunnistajate ütluste järgi tunnistas Aleksandr Kuznetsov kalandusjärelevalve teostamise ajal neile, et tal on püügil 110 nakkevõrku (I, 137 ülal), peab kohus vajalikuks täheldada, et kogu menetluse vältel ei ole Aleksandr Kuznetsov kordagi avaldanud, kinnitanud ning õigeks võtnud kohtuvälise menetleja väidetut selle kohta, nagu oleks Aleksandr Kuznetsov 18.09.2014.a avaldanud kalandusjärelevalve käigus Keskkonnainspektsiooni töötajatele, et tal on vees püügil lubatust rohkem võrke.

Aleksandr Kuznetsov andis menetlusaluse isikuna ütlusi nii kohtumenetluses kui ka kohtuvälises menetluses (I, 111-114: 05.11.2014.a). Tõsi, poolte kinnitusel hävitas kohtuväline menetleja kahest A.Kuznetsovi kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamisi kajastavatest protokollidest esimese ülekuulamisprotokolli (22.09.2014), põhjendades seda asjaoluga, et menetlusaluse isiku ülekuulamine viidi läbi tõlgi juuresolekuta, kuid pole andmeid, et ka sellel esimesel menetlusaluse isikuna ülekuulamisel oleks Aleksandr Kuznetsov avaldanud teistsuguseid andmeid, kui ta avaldas järgnevatel ülekuulamistel.

Neil eelkajastatud asjaoludel, kuna Aleksandr Kuznetsov ei ole menetluse vältel keeldunud kordagi ütluste andmisest, ta ei ole kinnitanud kohtuvälise menetleja, sealhulgas Keskkonnainspektsiooni ametnikest tunnistajate väiteid selle kohta, nagu oleks A.Kuznetsov kohtuvälises menetluses neile ning nende kaastöötajatele tunnistanud lubatust olulisel määral suurema arvuga nakkevõrkudega ebaseaduslikku kalapüüki, hindab kohus VTMS § 31 lg 1, KrMS § 66 lg 2¹ p 1 alusel Keskkonnainspektsiooni ametnikest tunnistajate ütlused osas, millises need käsitlevad A.Kuznetsovi poolt 18.09.2014.a sündmuskohal ebaseadusliku kalapüügi lubatust suurema arvu võrkudega tunnistamist, käesolevas väärteoasjas lubamatuteks tõenditeks ning selles osas tunnistajate M.G., I.V.. ja K.M.

ütlustest ei lähtu. Kuna Aleksandr Kuznetsov ei ole menetluse vältel keeldunud ütluste andmisest, ta ei ole kinnitanud kohtuvälise menetleja, sealhulgas Keskkonnainspektsiooni ametnikest tunnistajate väiteid selle kohta, nagu oleks A.Kuznetsov kohtuvälises menetluses ise olnud vabatahtlikult valmis ebaseaduslikud püügivahendid välja valima ning need püügilt eemaldama, siis hindab kohus VTMS § 31 lg 1, KrMS § 66 lg 2¹ p 1 alusel Keskkonnainspektsiooni ametnikest tunnistajate ütlused osas, millises need käsitlevad A.Kuznetsovi poolt 18.09.2014.a sündmuskohal valmisolekut ise ebaseaduslikud püügivahendid püügilt eemaldada, käesolevas väärteoasjas lubamatuteks tõenditeks ning selles osas tunnistajate M.G., I.V.. ja K.M.

ütlustest ei lähtu. Aleksandr Kuznetsov on kogu menetluse vältel kinnitanud üksnes asjaolu, et talle anti Keskkonnainspektsiooni töötajate poolt 18.09.2014 korraldus võrgud veest eemaldada ning seda käsku ta ka täitis, eemaldades korralduse saamise ajal lähedaolevad 6 võrgujada ning kui neid 6-t võrgujada peeti inspektorite poolt mitteküllaldaseks, siis andis kontrolli teostavatele ametnikele veel ühe kaugemal asuva võrgujada koordinaadid, kuid ise seitsmenda võrgujada väljavõtmisel enam ei osalenud nende liigselt kauge asukoha tõttu.

Seonduvalt kohtuvälise menetleja 09.12.2014.a otsuse kolmandal lehel (I, 137) märgituga selle kohta, et kohtuvälise menetluse vältel pole tuvastatud ühtki tõendit, et mõned võrgutähistused oleksid vees olnud ilma püügivahenditeta ning võib uskuda, et kalurid ebaseadusliku kalapüügi ümberlükkamiseks oleksid inspektoritele demonstreerinud võrgutähiste ilma püügivahenditeta vees olekut (I, 137 keskelt), peab kohus vajalikuks täheldada, et kohtuväline menetleja on taoliste karistusotsuses kajastatud väidetega lähtunud süüdimõistva otsuse tegemisel menetlusaluste isikute süü presumptsioonist ning põhjendmaatult lükanud tõendamiskoormise enda süüdi mitteolemises menetlusaluste isikute kanda, jättes ise samas õiguserikkumise toimepanemist tõendada võimaldavad tõendid kogumata. Nimetatud 09.12.2014.a otsuses kajastatud kohtuvälise menetleja seisukoht menetlusaluste isikute süü presumptsiooni kohta ei ole kooskõlas VTMS § 2, VTMS § 31 lg 1, KrMS § 7 sätestatuga selle kohta, et süüteomenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust (KrMS § 7 lg 2) ning süüteomenetluses tõlgendatakse süüdiolekus kõrvaldamata kahtlus isiku kasuks (KrMS § 7 lg 3) ja kedagi ei käsitata süüteos süüdi olevana enne, kui tema kohta ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (KrMS § 7 lg 1).

Kuna 09.12.2014.a kohtuvälise menetleja otsus kuulub eelkajastatud asjaoludel tühistamisele, siis peab kohus üksnes lühidalt vajalikuks poolte erinevate väidete ja seisukohtade kohta avaldada järgmist. Kuna Vitali Trots viibis koos Aleksandr Kuznetsoviga 18.09.2014.a paadis ja ta oli kalapüügiloale nr TA140233 kantud isik, kellel oli võrgutähisega TA-233 lubatud teha kalapüüki kuni 66 nakkevõrguga, ning menetlusaluse isiku Vitali Trotsi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt tegi ta 18.09.2014.a paadis viibides kala püüdmiseks vajalikke toiminguid, siis on põhjendatud käsitleda Vitali Trotsi ja Aleksandr Kuznetsovi 18.09.2014.a kalapüüki tehes kaastäideviijatena. Asjaolul, kas ning kummal menetlusalustest isikutest oli sõlmitud leping osaühinguga XXX, ei ole siinkohal olulist tähtsust, kuna nimetatud leping fikseerib ja sätestab üksnes juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahelised suhted. Lubamatu on kohtuvälise menetleja poolt Aleksandr Kuznetsovi esimese menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli hävitamine ning seda sõltumata sellest, millisel põhjusel seda tehti. Seadus ei võimalda tõendi - menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli - hävitamist. Käesoleval juhul siiski KarS § 316 kuriteo tunnuseid kohtuvälise menetleja käitumises ei ole, kuna tõendit ei kõrvaldatud kriminaalmenetluses ning seda ei tehtud kuriteona karistatava teo olemasolu asjaolude tuvastamise takistamise eesmärgil. Lubamatu on, et menetluse tulemusest ametiseisundist tulenevalt Keskkonnainspektsiooni inspektorina huvitatud isik I.V.. täitis kohtuvälises menetluses tõlgi funktsiooni, olles esmalt samas menetluses menetleja (koostas 18.09.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 18.09.2014.a täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli,

22.09.2014 kuulas üle tunnistajana Kristi Melki) ja seejärel tunnistaja (I.V.. andis tunnistajana ütlused 29.09.2014.a). I.V.. võis kohtuvälises menetluses olla küll menetleja ja hiljem ka tunnistaja (vt ka VTMS § 313 põhimõtet), kuid tõlgi funktsiooni ta endale VTMS § 2 ja KrMS § 161 lg 2 alusel pärast menetleja ning tunnistaja staatust võtta poleks tohtinud. KrMS § 161 lg 2 kohaselt ei või tõlgi ülesannet täita menetluse muu subjekt.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/