3-14-52230/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52230 Haldusasi AK kaebus Emmaste Vallavalitsuse 28. augusti 2014. a korralduse nr 163 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AK, esindaja adv Peep Rajavere Vastustaja – Emmaste vald Menetluse alus ringkonnakohtus AK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-52230 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Emmaste Vallavalitsus algatas 05.02.2013 korraldusega nr 38 Emmaste vallas Reheselja külas Pähkla kinnistu (katastritunnus 17501:003:0143) detailplaneeringu. Planeeringu mahtu suurendati Emmaste Vallavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 209 ning Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korraldusega nr 317 võeti detailplaneering vastu. Pähkla kinnistu piirinaabriteks olevad Simuna ja Konsu kinnistute omanikud esitasid 02.12.2013 ja 03.12.2013 vallale vastuväited ja ettepanekud Pähkla kinnistu detailplaneeringu osas. Emmaste Vallavalitsus peatas 08.05.2014 korraldusega nr 106 detailplaneeringu menetluse kuni 29.07.2014 või kinnistuomanike vahelise piirikokkuleppe saavutamiseni.

2. Emmaste Vallavalitsus tunnistas 28.08.2014 korraldusega nr 163 kehtetuks Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korralduse nr 317 detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise kohta. Korralduse kohaselt juhul, kui pooled jõuavad mõistliku aja

3-14-52230 2(6) jooksul kokkuleppele, on võimalik planeeringuprotsessiga edasi minna. Korralduses viidati selle andmise alusena muu hulgas Maa-ameti 03.06.2014 kirjale nr 12.1-5/6615.

3. AK esitas 26.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korralduse nr 163 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega on rikutud kaebaja õigust muuta temale kuuluva maa sihtotstarvet ja maatükki hoonestada. Planeeringu vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamisega on kahjustatud ka kaebaja varalisi õigusi seoses detailplaneeringu koostamise kuludega. Korralduse põhjendustest nähtuvad küll haldusorgani ajendid, miks on peetud vajalikuks tunnistada planeeringu vastuvõtmise kohta välja antud korraldus kehtetuks, kuid sellest ei nähtu haldusakti andmise õiguslikku alust ega kaalutlusi. Asjaolu, et Konsu ja Pähkla katastriüksused osaliselt kattuvad, esines juba 23.10.2013, seega pole tegemist asjaolude hilisema muutumisega. Katastriüksuste kattumine ei ole automaatne alus planeeringu vastuvõtmise kehtetuks tunnistamiseks. Planeeringu vastuvõtmine ei kahjustanud Konsu kinnistu omaniku õigusi, sest see ei muuda kinnistu piire ega anna isikule õigust püstitada ehitist võõrale maale.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 30.10.2014 määrusega AK-i kaebuse HKMS § 121 lg

2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Vaidlustatud 28.08.2014 korraldus nr 163 on menetlustoiming, mille eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole HKMS § 45 lg 3 järgi lubatav. Tegemist ei ole detailplaneeringu algatamisest keeldumisega ega ka detailplaneeringu menetluse jätkamisest keeldumisega (vt Riigikohtu 24.10.2007 otsus nr 3-3-1-51-07), vaid kehtetuks tunnistati üksnes detailplaneeringu vastuvõtmine ja selle avalikule väljapanekule panemine. Seega jätkub menetlus detailplaneeringu vastuvõtmisele eelnenud staadiumis ning tegemist ei ole lõpliku haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalused on piiratud (nt Riigikohtu 18.06.2010 määrus nr 3-3-1-101-09; 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08; 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p-d 20-21). Kaebaja ei ole välja toonud, et vaidlusaluse menetlustoiminguga oleks tema subjektiivseid õigusi rikutud sõltumatult menetluse lõpptulemusest. Ka ei nähtu kaebusest, et tegemist oleks olukorraga, kus menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks või õiguspärase haldusakti vastuvõtmise välistatuks. Seega ei esine aluseid kaebuse menetlemiseks.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 18 kohaselt annab planeeringu menetleja otsusega planeeringu vastuvõtmise kohta hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseerib planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis. Samuti tuvastatakse vastuvõtmise otsusega sellised planeeringu kehtestamise eeldused nagu PlanS §-s 17 nimetatud vajalike kooskõlastuste olemasolu. Kuivõrd antud juhul selgus pärast planeeringu vastuvõtmist, et planeeritava ala üks konkreetne piir ei ole selge ning naabrite vahel on piirivaidlus, siis oli kohalikul omavalitsusel õigus planeeringu vastuvõtmise otsus tühistada ning jätkata menetlust sealt, kus see enne planeeringu vastuvõtmist pooleli jäi selliselt, et annab kaebajale võimaluse kõrvaldada planeeringus esinevad puudused. Detailplaneering on maakasutuse ja ehitustegevuse aluseks ning selle üheks ülesandeks on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. Järelikult on väga oluline, et planeeritava ala piirid oleksid üheselt selged. Kuivõrd naaberkinnisasjade piire võib detailplaneeringuga muuta ja antud juhul puuduks selleks naaberkinnisasjade omanike kokkulepe, siis oleks valla toimingu tegemata jätmine võinud tuua kaasa lõppastmes õigusvastase otsuse. Seetõttu ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada ka kaebaja eesmärki, milleks on õiguspärase detailplaneeringu kehtestamine. Kui vastustaja hakkab detailplaneeringu edasise menetlemisega õigusvastaselt venitama ning ei tee vajalikke toiminguid, siis on kaebajal õigus esmalt pöörduda vastava kohustamistaotlusega vastustaja poole menetluse jätkamiseks ning seejärel vajadusel kohtusse.

3-14-52230 3(6)

Mis puudutab kaebaja väiteid, et piirivaidluse sisuks ei ole naabrite erimeelsused, vaid katastriplaanide ja piirikirjelduste ebaõigsus, mille tõttu kaks katastriüksust osaliselt kattuvad ja selle vea eest vastutab Emmaste vald kui katastriüksuste moodustamise aluseks olnud tehnilised dokumendid koostanud asutus, siis on kaebajal võimalus nõuda Konsu ja Pähkla katastriüksuste katastrimõõdistamist või piiride kindlaksmääramist kohustamiskaebusena. Samas ei saa seda nõuet esitada käesolevas asjas, vaid selleks tuleb vormistada eraldi kaebus. Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korralduse nr 163 vaidlustamine ei võimalda saavutada eesmärki, et vald teeks omal kulul Konsu ja Pähkla katastriüksuste katastrimõõdistamised.

5. AK esitas halduskohtu määruse peale 12.11.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 12.11.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AK palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlemiseks või alternatiivselt menetlusse võtmise küsimuse uueks otsustamiseks. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud vaidlustatud korralduse sisu, selle mõju planeerimisprotsessile ja kaebaja huvidele. Vaidlustatud korralduse näol oli selles esitatud selgitusi arvestades tegemist planeerimismenetluse jätkamisest keeldumisega. Korraldusest nähtuvalt on kohalik omavalitsus leidnud, et planeerimisprotsessiga ei saa edasi minna ja sisuliselt loobunud planeeringu edasisest menetlemisest. Jääb arusaamatuks, mis juhtub siis, kui piirinaabrid mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei jõua. Samuti pole osapooltele määratud siduvat tähtaega vaidluse lahendamiseks, mistõttu on sisuliselt keeldutud detailplaneeringu menetluse jätkamisest. Sama kinnitab ebakõla Emmaste Vallavalitsuse 08.05.2014 korraldusega nr 106, millega peatati Pähkla kinnistu detailplaneeringu menetlus ja määrati tähtaeg piirivaidluse lahendamiseks. Hilisema korraldusega pandi kogu planeeringu menetlus seisma määramata ajaks. Detailplaneeringu menetlemise jätkamise tingimuse (piirivaidluse lahenemine) täitmine sõltub seejuures eelkõige Emmaste Vallavalitsusest, kelle tegevuse tõttu Konsu ja Pähkla katastriüksused osaliselt kattuvad. Planeeringu tähtajatu peatamine ja vastava tingimuse täitmise detailplaneeringu algataja kanda panemine on vastuolus hea usu ja hea halduse põhimõttega.

Arusaamatuks jääb ka planeeringu vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise objektiivne õiguslik sisu. Sellist võimalust ei näe ette planeerimisseadus ega Emmaste valla ehitusmäärus. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-51-07 (p 10) selgitanud, et detailplaneeringu menetluse jätkamisest keeldumine on sisuliselt sarnane detailplaneeringu algatamisest keeldumisega ning seega halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav. Käesoleval juhul on tegemist kaebaja jaoks samaväärse olukorraga: tema kinnisasja kasutusviis ja ehitusõigus jääb vaidlustatud korralduse tõttu taotletud ulatuses muutmata ning tema omanikuõigused on tähtajatult kitsendatud. Seega kahjustab vaidlustatud haldusakt kaebaja subjektiivseid ja mittemenetluslikke õigusi. Kuna korralduses ei määratud piirivaidluse lahendamiseks tähtaega, siis võib eeldada, et haldusakt jääb kaebaja huve kahjustama lõplikult. Sellises olukorras ei saa kaebajalt eeldada, et ta peaks oma õiguste kaitseks ootama planeerimismenetluse lõpptulemust, mille saabumist üldse ega saabumise aega ei ole võimalik ette näha.

7. Emmaste vald vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Pähkla kinnistu detailplaneeringu

3-14-52230 4(6) vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamise kaalumisel võttis vastustaja aluseks asjaolud, et Pähkla katastriüksuse moodustamisel 15.10.2001 ei olnud arvestatud varasemalt vormistatud Simuna (10.09.1999) ja Konsu (27.06.2000) katastriüksuste piiriprotokollidega, piirinaabrid mõistavad piiride kulgemist looduses erinevalt ja üks piirimärk looduses on kadunud. Katastriüksuste moodustamist ei saanud tagasi pöörata, sest Pähkla ja Konsu kinnistute omanikud on vahetunud. Kaebaja pidi olema kinnistut omandades teadlik, et katastriüksus on moodustatud plaanija kaardimaterjali alusel ning sellega kaasnevatest võimalikest riskidest. Olukorda on võimalik lahendada vaid katastrimõõdistamisega või osapoolte kokkuleppel piiride kindlaksmääramisega, milleks Emmaste Vallavalitsus on 27.11.2014 kirjas teinud kinnistuomanikele ettepaneku. Vald on algatanud ka järelevalvemenetluse Pähkla kinnistule püstitatava sauna ehitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks. AK on 27.11.2014 taotlenud Pähkla, Konsu ja Simuna katastriüksuste katastrimõõdistamise teostamist ja piiride kindlaksmääramise läbiviimist Emmaste valla poolt ja valla kulul, millest Emmaste Vallavalitsus 10.12.2014 kirjaga nr 14-4.3/394-1 keeldus, sest väidetavalt kahju tekitanud toimingutest on möödunud üle 10 aasta. Emmaste Vallavalitsusel puudub kohustus võtta piiride kindlaksmääramise kulud enda kanda. Vald on näidanud üles head tahet jätkata detailplaneeringu menetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et planeerimisseaduse (PlanS) § 18 lg-s 1 sätestatud planeeringu vastuvõtmise otsuse õiguslik tähendus on mõneti ebaselge ja kohtupraktikas on nimetatud otsustusele omistatud ka tuvastava eelhaldusakti (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2) iseloomu (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 9; 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 25). Seetõttu peab ringkonnakohus asjas esitatud tühistamisnõuet iseenesest lubatavaks. Sellele vaatamata on planeeringu vastuvõtmise otsust eraldiseisvalt võimaldatud vaidlustada üksnes juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mille puhul on juba planeerimismenetluse käigus alust arvata, et menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane (vt lahend nr 3-3-1-8-02, p 10). Sarnaselt menetlustoimingutele oleks nimetatud otsus vaidlustatav ka juhul, kui see rikub iseseisvalt kaebaja õigusi, tuues näiteks kaasa planeerimismenetluse põhjendamatu venimise (s.o õigusvastase viivituse – nt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9).

9. Praegusel juhul võttis Emmaste Vallavalitsus 23.10.2013 korraldusega nr 317 Pähkla kinnistu detailplaneeringu vastu ja vaidlusaluse 28.08.2014 korraldusega nr 163 tunnistas vastuvõtmise otsuse kehtetuks, kuna pärast planeeringu vastuvõtmist tuvastati Pähkla ja Konsu katastriüksuste osaline kattuvus. AK-i kaebuse peamiseks eesmärgiks saab pidada temale kuuluva Pähkla kinnistu detailplaneeringu menetluse jätkumist selle vastuvõtmisele järgnevast staadiumist (s.o avalikule väljapanekule ja arutelule suunamist ning kehtestamist). Pidades silmas, et vaidlustatud 28.08.2014 korraldusega on detailplaneeringu menetlus osaliselt n-ö tagasi pööratud, on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu arutlus selle üle, kas edasises planeerimismenetluses on õiguspärase lõppakti andmine võimalik või välistatud, vaid hinnata tuleb seda, kas kehtetuks tunnistatud 23.10.2013 korralduse kehtima jäämine (st selle alusel planeerimismenetlusega jätkamine) saanuks viia õiguspärase lõpptulemuseni. Analoogselt on kohtupraktikas aktsepteeritud planeerimismenetluse peatamist olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise (vt lahend nr 3-3-1-56-08, p 20; lahend nr 3-3-1-62-08, p 9). Antud juhul oleks detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamine eesmärgipäratu ja õigusvastane ning tooks kaasa põhjendamatu viivituse juhul, kui kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud ei saaks kuidagi mõjutada detailplaneeringu kehtestamist Pähkla kinnistu omaniku AK-i taotletud kujul. Seejuures ei

3-14-52230 5(6) oma iseseisvat tähtsust, et planeerimisseadus ega Emmaste valla ehitusmäärus ei näe ette planeeringu vastuvõtmise ja selle avalikule väljapanekule suunamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Pädevus otsuse vastuvõtmiseks hõlmab ka sama otsuse kehtetuks tunnistamise pädevust (vt HMS § 68 lg 2) ning sellist volitust ei ole tarvis õigusaktides eraldiseisvalt sätestada.

10. Vaidlusaluse korralduse andmise põhjustas see, et pärast detailplaneeringu vastuvõtmist tuvastati asjaolu, et Pähkla kinnistu ning selle naaberkinnistute Simuna ja Konsu (mis kõik on moodustatud plaanija kaardimaterjali alusel) piirid on osaliselt kattuvad. Maa-ameti 03.06.2014 kirjast nr 12.1-5/6615 (tl 12-14) nähtuvalt on olukord võimalik lahendada katastrimõõdistamisega või piiride kindlaksmääramise maakorraldustoimingu läbiviimisega. Emmaste Vallavalitsus on 28.08.2014 korralduses nr 163 tuginenud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel hinnangule, et planeerimismenetluse jätkamine võib tuua kaasa asja ebaõige otsustamise ning teisalt pole välistatud, et kinnistuomanikud jõuavad mõistliku aja jooksul siiski kokkuleppele piiride kulgemise osas, vaatamata sellele, et vastavat kokkulepet ei olnud saavutatud ajavahemikul 08.05.2014–29.07.2014, mil planeerimisprotsess oli Emmaste Vallavalitsuse 08.05.2014 korralduse nr 106 alusel peatatud.

Kohtupraktikast (vt lahend nr 3-3-1-56-08, p 25) tulenevalt saavad planeeringu vastu võtmata jätmise (ja seega ka planeeringu vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamise) aluseks olla koostatud planeeringu vastuolu õigusaktidega, kõrgema planeeringuga, planeeringu lähtetingimustega või muud olulised asjaolud (nt planeeringu elluviimise objektiivne võimatus või selle suur tõenäosus). Planeeringu vastu võtmata jätmine ega vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamine ei välista planeerimismenetluse jätkumist, kui tegemist on kõrvaldatava puudusega. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud korraldusest ja Emmaste Vallavalitsuse esitatud seisukohtadest üheselt, et vald näeb võimalust planeeringumenetlusega jätkata pärast piirivaidluse lahendamist (omanike kokkuleppel või katastrimõõdistamisega) ning alles siis, kui seda küsimust mõistliku aja jooksul ei lahendata, võib vald otsustada planeerimismenetluse lõpetamise. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus oleks sisuliselt keeldunud menetluse jätkamisest või planeeringu kehtestamisest (vt lahend nr 3-3-1-51-07, p 10).

11. Eeltoodust nähtuvalt on halduskohus ebaõigesti välistanud AK-il kaebeõiguse olemasolu ning kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p-le 1 viitamine ei ole põhjendatud. Sellele vaatamata oli AK-i kaebuse tagastamine kokkuvõttes HKMS § 121 lg 2 p-st 2 tulenevalt õige, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (st vaidluse asjaolusid arvestades on tegemist sisuliselt perspektiivitu kaebusega).

Asjas ei ole olnud vaidlust Pähkla ja Konsu katastriüksuste osalise kattuvuse fakti üle. Olenemata sellest, et nimetatud asjaolu esines juba alates katastriüksuste moodustamisest, puuduvad andmed, et see olnuks vallale või ühelegi menetlusosalisele saanud teatavaks enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeerimisseadusest nähtuvalt peavad koostöö ja kaasamine (sh PlanS § 16 lg 1 p 5 – koostöö planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; PlanS § 16 lg 4 p-d 1 ja 2 – planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanike kaasamine) ning kooskõlastamine (PlanS § 17 lg 2) toimuma nimelt planeeringu koostamise staadiumis ehk enne planeeringu vastuvõtmist (PlanS § 18 lg 1). Eesmärgikohaseks ei saa pidada sellise planeeringu suunamist avalikule väljapanekule, mille koostamine on tegelikkuses alles pooleli ning planeeringuala piirid ebaselged. Avaliku väljapaneku eesmärk on võimaldada avalikkusel esitada vastuväiteid kokkulepitud ja heakskiidetud planeeringulahendusele ning planeeringust vahetult puudutatud isikute (PlanS §

16 lg 4) omavahelised vaidlused peaksid selleks ajaks olema juba peetud. Seetõttu juhul, kui

3-14-52230 6(6) pärast planeeringu vastuvõtmist ilmnevad olulised asjaolud, mis oleksid takistanud planeeringu vastuvõtmist, on planeeringu vastuvõtmisele eelnenud menetlusolukorra ennistamine igati põhjendatud. Selliseks oluliseks asjaoluks tuleb pidada ka planeeritava katastriüksuse ja selle naaberkatastriüksuse piiride kattumist, sest sellest oleneb muu hulgas planeeringuala suurus, millest omakorda olenevad moodustatavate kruntide suurused, ehitusõiguse ulatus, hoonestusala paiknemine, kujad, tehnovõrkude asukoht ja mitmed muud lõpliku planeeringulahenduse seisukohalt olulised aspektid. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole vaidlust faktilise asjaolu üle, et Pähkla ja Konsu katastriüksused osaliselt kattuvad, ning ei nähtu, et vald oleks teinud 28.08.2014 korralduse andmisel kaalumisvigu, siis ei ole kaebusel eduväljavaateid ja see on tagastatud õigesti (vrd Riigikohtu 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29- 13, p-d 23-24).

12. Kuigi Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korralduses nr 163 ei ole märgitud konkreetset tähtaega, mille jooksul tuleks piirivaidlus lahendada, ei saa ainuüksi sellest veel järeldada, et planeeringu vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on õigusvastase viivituse tekkimine. Tähtaja märkimata jätmisest olenemata on vallal kui planeeringu menetlejal kohustus järgida mõistliku menetlusaja nõuet. Vajaduse korral on haldusorganil võimalik konkreetne tähtaeg määrata ka hiljem. Tegeliku viivituse tekkimisel (mida ei ole põhjustanud menetlusosalise enda käitumine) on kaebajal võimalik esitada selle peale halduskohtule eraldi kaebus.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korralduse nr 163 vaidlustamisega ei ole tal võimalik saavutada ka eesmärki, et vastustaja korraldaks Konsu ja Pähkla katastriüksuste katastrimõõdistamise ise ja valla kulul. Selline nõue tuleks kaebajal soovi korral esitada eraldiseisva kohustamiskaebusena. Samas on vald põhjendatult juhtinud tähelepanu, et vallal puudub seadusest tulenev kohustus korraldada katastrimõõdistamine omal kulul ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 alusel tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamiseks on RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ilmselgelt ületatud, sest Pähkla katastriüksus moodustati juba 2001. aastal.

14. Eelneva põhjal jääb AK-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.10.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets