3-15-221/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-221 Kohtuasi A.S. kaebus Viru Vangla 19.12.2014 käskkirjade nr 6-3/1988-D ja nr 6-1/1852-KP tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.S. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A.S. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 17.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.11.2014 koostas Viru Vangla avavanglaosakonna vanemvalvur ettekande nr 6736 (tl 65) ja esemete leidmise/äravõtmise akti nr 3083 (tl 64) selle kohta, et leidis samal päeval kella 16.15 ajal teostatud läbiotsimise käigus kinnipeetav A.S. (edaspidi kaebaja) kasutuses olevast kapist kolm üleliigset kustutuskummi, umbes 1,2 meetri pikkuse antennikaabli, neli erivärvilist mängunuppu koos isevalmistatud täringuga ning umbes 1,5 meetri pikkuse sinist värvi kotirihma. 26.11.2014 ja 30.11.2014 andis kaebaja toimunu kohta oma selgitused (tl 60 ja 63), 17.12.2014 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis nr 7-2/40028-1 (tl 57-59) esitati talle keelatud esemete valdamise süüdistus, 18.12.2014 koostas ta protokollile vastuväited (tl 66-67).

19.12.2014 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1988-D (tl 15-18), millega karistati kaebajat keelatud esemete valdamise eest noomitusega. Samal päeval vormistati ka käskkiri nr 6-1/1852-KP (tl 13-14). Sellega paigutati kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks ümber avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda. 28.12.2014 koostas kaebaja vaide (tl 19-23) ja 07.01.2015 selle täienduse (tl 24), milledes palus mõlemate käskkirjade tühistamist ja endise olukorra viivitamatut taastamist. Vaideotsustega 19.01.2015 nr 6-12/2-3 ja 21.01.2015 nr 6-12/2-4 (tl 25-26) jäeti vaie mõlema käskkirja osas rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud vanglateenistuse ametnikelt täiendavate ütluste võtmise ja esemete vaatluse kohta 17.12.2014 koostatud menetlustoimingu protokollid (tl 61 ja 62) ning kaebajale seoses õppimisega soodustuste andmise, kohustuste ja keeldude seadmise kohta 19.08.2013 antud käskkiri nr 6-1/1150-KP (tl 75-76).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 26.01.2015 koostatud kaebuses (tl 1-4) palus kaebaja Viru Vangla 19.12.2014 käskkirjad nr 6- 3/1988-D ja nr 6-1/1852-KP õigusvastaseks tunnistada ning arvestada seejuures eraldi haldusasjana nr 3-15-16 esitatud õiguskaitsetaotluse väidetega. Täiendavalt esitas ta seisukohad kirjavahemärkide tähenduse ja karistuspsühholoogia kohta ning leidis, et mõlema juhtumi lahendamisel on tehtud viga, sest ametnikud on justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 § 17 lg 2 p-st 1 kontekstist välja rebinud lauseosa pärast koma, kus on kirjas „...et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist“, see aga pole seaduse tõlgendamisel võimalik. 12.05.2015 koostatud teates (tl 45) palus kaebaja, et vastustajat kohustataks kandma riigilõiv selle tema eest maksnud isiku arvele. 24.05.2015 täienduses (tl 51) väitis kaebaja, et keelatud esemete hulka arvatud kotirihm ei saanud sinna kuuluda, sest see kuulus koti juurde ja oli ära lõigatud eesmärgiga teha iseseisvalt parandusi. Veel märkis ta, et tahab saada selgitust, kuidas sai võimalikuks, et vangla ise andis ära võetud kustukummid aastate jooksul talle kui õpilasele.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 55-56) peeti vaidlustatud käskkirju põhjendatuks, paluti kaebus rahuldamata jätta nig selgitati avavanglaosakonna kodukorra vastavatele punktidele tuginedes, millised esemed on kinnipeetavale keelatud. Vastuseks kaebaja täiendavatele väidetele märgiti, et rihma pikkust arvestades ei oleks see mingil juhul sobinud tema seljakoti juurde, ka ei tuvastatud kotilt lõikamise jälgi ning lisati, et kustukummide saamine vanglalt ei välista rikkumist, kuna neid oli lubatust rohkem. Kaebaja ümberpaigutamist käsitleva käskkirja osas märgiti, et kuna tal oli vastava otsuse tegemise ajal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ning kaks neist keelatud esemete eest, polnud enam võimalik ega ka mõistlik võimaldada tal jätkata karistuse kandmist avavanglaosaskonnas, kuhu paigutamise üheks eelduseks on õiguskuulekas käitumine.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajavad lahendamist küsimused, kas kaebaja asjade läbiotsimisel leitud esemed said kaasa tuua distsiplinaarkorras karistamise ning kas avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda ümberpaigutamiseks oli olemas õiguspärane alus.

5. Vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt karistati kaebajat justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 64’ lg 1 ja Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukorra“ (edaspidi kodukord) punktidele 7.1.2 ja 7.1.17 tuginedes selle eest, et 19.11.2014 avastati läbiotsimisel tema kasutuses olnud kapist keelatud esemeid. VSKE § 64’ lg 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 võimaldav vanglateenistusel keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis pole küll keelatud asjade loetelus, kuid vastavad nende kohta kehtestatud tingimustele. Kodukorra punkt 7.1.2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud juhtmed, kaablid, paelad ja muud sarnased esemed. Lubatud on vaid jalanõude küljes olevad sihtotstarbeliselt kasutatavad paelad, nimesildi ja ususümboolika kandmise paelad ning kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed ja kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud. Kodukorra punktist 7.1.17 tulenevalt on kinnipeetavale üldjuhul keelatud ka kunstija kontoritarbed ning kirjutusja joonistusvahendid. Lubatud on need vaid piiratud sortimendis ja koguses kooli poolt väljastatutena, vangla vahendusel või loal soetatutena või karistust kandma saabudes kaasas olnutena. Seejuures on lubatud esemete hulgas ära nimetatud 1 kustukumm.

6. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et tema kapist leiti kolm üleliigset kustukummi, umbes 1,5 meetri pikkune kotirihm, umbes 1,2 meetri pikkune antennikaabel ja neli erivärvilist mängunuppu koos täringuga mini-grip kilekotis. Kaks viimasena nimetatud leidu pole olnud käskkirjast nähtuvalt karistamise aluseks ja jäävad seetõttu käsitlemata. Kustukummide osas on kaebaja distsiplinaarmenetluses väitnud, et need väljastati kooli poolt. Tema suhtes soodustuste kohaldamise kohta 19.08.2013 antud käskkirjas nr 6-1/1150-KP sisalduv lubab selles kahelda. Nimelt lubati tal sellega Ida-Viru Kutsehariduskeskusesse koka erialale õppima võtmise korral küll õppetöös osaleda, kuid keelati omada ja vallata õppimiskohas esemeid, mis ei ole vanglas lubatud ning sealt vanglasse saabudes kaasa tuua midagi muud peale õppeasutuse poolt väljastatud õppekirjanduse. Kustukummide lubatud arvu ületamise tõttu ei muuda asja ka kaebuse täienduse väide, et need anti aastate jooksul hoopis vangla poolt. Kotirihm kuulub kaebaja selgituste kohaselt humanitaarabist ostetud koti juurde ja oli ära lõigatud paranduste tegemise eesmärgil. Distsiplinaarmenetluse käigus uuriti nii talle kuuluvat seljakotti kui tema kapist leitud kotirihma. Vastava menetlustoimingu kohta 17.12.2014 koostatud protokollist nähtuvalt pole aga tuvastatud seljakoti pealt ühtegi kohta, kust oleks midagi ära lõigatud ning rihma pikkust arvestades ei peetud seda üldse koti juurde sobivaks. Alus vanglateenistuse ametnike poolt teostatud vaatluse ja selle kohta vormistatud dokumendi sisu tõele vastavuses kahtlemiseks puudub. Küll aga on võimalik kahelda kaebaja väidetes. Esitatud kujul kannavad need ilmselgelt üksnes enda õigustamise ja vastutusest vabanemise eesmärki. Arvestades lõikamisjälgede olemasolu rihmal kuid puudumist seljakotil ning koti sobimatust rihmaga, ei saa kuidagi tekkida veendumust, et tegemist oli üksnes parandamist ootavate esemetega.

7. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul on kohtu volitused piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt on kaebaja süü keelatud esemete valdamises tõendatud eseme leidmise/äravõtmise aktiga nr 3083/6736, vanglateenistuse ametniku ettekandega nr 6736/3083 ja 17.12.2014 koostatud menetlustoimingu protokollidega ning järgitud on ka kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSKE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt. Karistus on määratud VSKE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui seda, miks üldse on vaja kaebajat karistada ja millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada.

8. VangS § 67 p 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. VangS § 63 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise puhul kohaldada mitut erinevat karistust, sealhulgas ka kuni 45 ööpäevast kartserisse paigutamist. Distsipliinirikkumise aset leidmine ja kaebaja süü selles on eelnevalt juba käsitletu kohaselt usutavalt tõendatud. Talle määratud noomitus on võimalikest karistustest kõige leebem. Kuna ta on ka varem toime pannud samalaadseid rikkumisi, pole vähimatki alust järelduseks, et karistus on toime pandud teo ja saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta kaebaja isikut, rikkumise asjaolusid või muud sarnast. Samuti pole kohtule esitatud midagi niisugust, mis lubaks arvata, et menetluse käigus on rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi või õiguse üldisi põhimõtteid.

9. Kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise üldised alused on sätestatud VangS §-s 21. Selle lõige üks võimaldab kinnipeetava ümber paigutada, kui ta ei täida sama seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid, paneb toime uusi õiguserikkumisi või kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Vastava otsustus tehakse kaalutlusõiguse alusel. Eelnevalt juba viidatu kohaselt on halduskohtu volitused niisuguse otsustuse puhul piiratud, tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise tingimusi ja menetluslikku korda täpsustab justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaan“. Selle § 21’ lg-tes 1 ja 2 sätestatust tuleneb, et kinnipeetavat teavitatakse vastavast menetlusest ning talle antakse võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamise kohta koostatud käskkirjast nähtuvalt tingisid tema ümberpaigutamise korduvad distsipliinirikkumised ning nende alusel kujunenud veendumus, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda ja võib ka edaspidi rikkumisi toime panna. Niisugune põhjendus lähtub otseselt VangS § 21 lg-s 1 sätestatust ning on seetõttu igati kohane ja ka piisav, et avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav kinnisesse osakonda ümber paigutada. Seega on otsustuse õiguspärasuse eeldused täidetud. Otsustatu on kooskõlas õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ning järgib diskretsiooni piire ja eesmärki. Käskkirja väidetel oli kaebajal olemas võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohtumenetluses pole kaebaja ka ise vastupidist väitnud ega esitanud enda kinnisesse osakonda ümberpaigutamise menetluse suhtes üldse mingeid etteheiteid.

10. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada kaebust põhjendatuks ning ta peab jätma selle täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja pole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad poolte võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane