3-15-1002/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1002 Kohtuasi A.P. kaebus jalutusbokside libeduse tõttu Viru Vangla poolt tekitatud 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 17.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.01.2015 koostas kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale kahjunõude (tl 21-24), milles soovis tervisele ja väärikusele tekitatud 5 000 euro suuruse kahju hüvitamist. Ta väitis, et 24.11.2014, 06.12.2014, 07.12.2014 ja 23.12.2014 kuni 02.01.2015 olid jalutusboksid jääs ning tema oli sunnitud jalutuskäikude ajal istuma või liikumatult ühel kohal seisma ega saanud värskes õhus füüsilisi harjutusi teha. Veel väitis ta, et kukkus 24.11.2014 jääl ja sai vigastuse, 01.01.2015 aga said jalad jääl olnud 2 cm paksuse veekihi tõttu märjaks ja külmusid ära ning lisas, et on palunud talvejalatseid ja villaseid sokke, kuid neid ei väljastatud ja tema oli sunnitud detsembri lõpus seisma mõni kord kuni 1,5 tundi botastega -13°C külmaga jääl. 19.03.2015 otsusega nr 6- 16/3-4 (tl 27) jättis vangla kahjunõude rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud 01.01.2015 koostatud taotlus (tl 6), milles kaebaja nõudis libedustõrje tegemist jalutusboksides, viienda osakonna valvuri 28.01.2015 selgitused selle kohta, et kaebaja on detsembris 2014 küll mitu korda seoses liivatamata jalutusboksiga tema poole pöördunud, kuid ei ole esitanud kaebusi seoses kukkumisega (tl 57), kaebaja 21.12.2014 ja 21.01.2015 taotlused talvejalanõude, villaste sokkide ja sooja pesu saamiseks (tl 58-59 ja 70), kaebaja pöördumiste ja jalutusbokside liivatamisega seotud vanglaametnike elektrooniline kirjavahetus (tl 60-63), meditsiiniosakonna tõendid (tl 64-65), nimekirjad kaebaja laos ja kambris olevate varade kohta (tl 66-69) ning eraldi kaustana kaebaja tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku 14.11.2014 kuni 01.03.2015 kohta. Omal algatusel on kohus lisanud toimikusse kinnipeetav Aleksandr Streltsovi poolt 06.01.2015 koostatud kaebuse, milles kurdetakse samuti jalutusboksides valitseva libeduse üle (tl 74).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 16.04.2015 koostatud kaebuses (tl 1-5) palus kaebaja, et kohus tunnistaks tema kahjunõude rahuldamata jätmise kohta 19.03.2015 tehtud otsuse nr 6-16/3-4 õigusvastaseks ja mõistaks tekitatud mittevaralise kahju eest välja 7500 euro suuruse hüvitise. Kaebaja luges üles rea libeduse ja kukkumistega seotud pöördumisi vangla ja meditsiiniosakonna poole ning väitis, et on esitanud põhjendused oma kohtueelses kahjunõudes, vangla aga moonutab sellele antud vastuses fakte ja esitab vale informatsiooni. Täiendavalt märkis ta ära asjaolu, et on jaanuaris ja veebruaris veel mitu korda kukkunud ja traumasid saanud ning lisas, et kukkudes määris ta oma riided ära ja oli sunnitud need duši all puhtaks pesema. Veel väitis ta, et vanglaametnikud kahjustavad füüsiliste harjutuste tegemisest ja jala käimisest ilma jätmisega tahtlikult tema tervist ja julgeolekut.

3. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 44) ei nõustutud kaebusega ning teatati, et jäädakse kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde ja palutakse nendega arvestada. Lisaks märgiti, et osa kaebuse väidetest tuleb tähelepanuta jätta, kuna need väljuvad kahjunõude ajalistest piiridest. Kaebaja väiteid libeduse kohta peeti ülepaisutatuteks ning leiti, et nii nagu tavaelus, peab ka vanglas olema hoolikas, kaebaja aga üritab igal võimalikul juhul süüdistada vanglaametnikke oma õiguste rikkumises ja seda ka siis, kui ta ise ilmselgelt rikub vanglas kehtivat korda ja elementaarseid viisakusreegleid.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s 7 . Selle lõikes üks on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama paragrahvi lõige neli näeb lisaks ette ka eraõiguse sätete kohaldamise. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg-tes 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda süülise väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid seda saab teha üksnes proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ka võlaõiguseseaduse § 134 lg 5 on sätestatud, et mittevaralise kahju hüvitamisel tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust.

5. Kinnipeetava õigusi jalutamas käia ja kehakultuuriga tegeleda reguleerivad vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ja võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Seejuures pole seaduseandja ära määranud, kuidas täpselt tuleb vanglal kinnipeetavate kehakultuuriga tegelemine ja jalutamine korraldada, kuid VangS § 4’ lg 1 ei luba kinnipeetavat kohelda viisil, mis põhjustab talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vanglas kinnipidamisega kaasnevad. Vang § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav üldjuhul vangla riietust. Jalanõudega seonduvat ei ole seaduseandja aga reguleerinud ja vastavat sätted puuduvad ka teistes vangistusalastes õigusaktides. Viru Vangla kodukorra punktidest 8.3.1.2 ja 8.3.1.3 tulenevalt võib selle vangla kinnipeetav hoida kambris seitse paari sokke ja neli paari isiklikke jalanõusid. Kaebaja varade nimekirjade kohaselt oli tal 29.01.2015 seisuga kambris lisaks seitsmele paarile sokkidele veel ka üks paar villaseid sokke ning ta pole väitnud, et vangla keelas tal jalutama minnes nende kasutamise. Jalanõusid oli kambris küll vaid üks paar, aga laos oli neid lisaks veel kaks paari. Talvejalatseid nende hulgas polnud, kuid õigusaktid ei näe vanglale nende võimaldamise kohustust ka ette.

6. Vastustaja poolt toimikusse esitatud selgitusest ja elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kaebaja on kurtnud detsembris 2014 vanglateenistuse ametnikele jalutusboksides valitseva libeduse üle. Sarnane kurtmine sisaldub ka samas vanglas viibiva Aleksandr Streltsovi kaebuses. Lisaks on kaebaja 21.12.2014 ja 01.01.2015 kirjutanud ka taotlused, milledes palus talvejalanõude ja villaste sokkide väljastamist ning nõudis jalutusboksidesse graniitkillustiku puistamist või nende jääst puhastamist. Kõik need asjaolud pole aga iseenesest veel piisavad tõendamaks, et tema väärikusele on vangla süülise tegevusetuse tagajärjel tekitatud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Eelnevalt juba viidatud kirjavahetuses on ametnikud kinnitanud, et jalutusboksides tehakse libedusetõrjet ja nende veendumuse kohaselt olid need jalutamiseks piisavalt ohutud. Kuna tagantjärele pole konkreetset olukorda enam kuidagi võimalik tunnistajate ütluste ega ka mistahes muul viisil usutavalt taastada, puudub võimalus tuvastada ka seda, kas libedusetõrje oli ikka tehtud ning kas see oli piisav ja jalutusboksides sai ohutult ringi liikuda ja füüsilisi harjutusi teha. 28.01.2015 koostatud selgituses märgitud juhtum, kus valvur tegi kaebajale peale vastavat kurtmist ettepaneku minna tagasi eluosakonda ja tulla jalutama siis, kui libetusetõrjet on juurde tehtud, võimaldab järeldada, et see võis siiski võimalik olla, sest kaebaja keeldus tagasi minemisest ja jalutas edasi.

7. Eesti geograafiline asukoht ja klimaatilised iseärasused tähendavad paratamatult seda, et osa aastast tuleb taluda madalat temperatuuri ning lumest ja jääst põhjustatud libedust. Vastavat olukorda saab erinevate vahendite ja menetluste abil kindlasti leevendada, kuid ilmselgelt ei ole sellest tulenevaid probleeme võimalik täielikult kõrvaldada. See põhjustab igale inimesele ebamugavusi ning vanglas viibimine võib neid veelgi süvendada. Kaebaja puhul tuleb arvestada lisaks ka sellega, et kohtule teadaolevalt on tema puhul tegemist kinnipeetavaga, kellel on varasemast jalavigastusest ja peatraumast tingitud vaevused. See lubab arvata, et tal on raskusi liikumisega ning vajadus olla seepärast tavapärasest ettevaatlikum. Tema tervisekaarti tehtud märked kinnitavad, et tegemist on ka pretensioonika isikuga, kes kaebab sagedasti erinevate vaevuste üle. Psühhiaatri 07.01.2015 sissekandest nähtuvad probleemid mäluga, ajas mitteorienteerumine ning tundlikkus välistele mõjudele. Seetõttu on põhjust arvata, et jalutusbokside talvised olud ning arvamus, et vanglaametnikud pole teinud kõike vajalikku nende leevendamiseks ja seal liikumise ohutuks muutmiseks ega reageerinud piisava hoolsusega ka arvukatele kaebustele, võisid talle tekitada pahameelt, solvumist ja muid sarnaseid vaimseid üleelamisi. Kindlasti pole aga tegemist sellise intensiivsusega rikkumisega, mida saaks pidada tema inimväärikuse süüliseks alandamiseks ja mis saaks seetõttu õigustada suure rahalise hüvitise määramist. Riigikohus on vangistustingimustega seotud väärikuse alandamise küsimusi käsitledes korduvalt märkinud, et kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda iseenesest veel kinnipeetava inimväärikuse alandamist.

8. Meditsiiniosakonna tõendid ja kaebaja tervisekaardi väljavõte kinnitavad, et 24.11.2014 ja 03.12.2014 on kaebaja kurtnud tervishoiutöötajatele ka jalutusbokside libeduse tõttu toimunud kukkumiste üle. Mingeid vigastusi ega nendega seotud toimingute tegemist pole tema tervisekaardi vastavatesse sissekannetesse aga märgitud. Kuna kohtueelse nõude raamidest väljuvates 02.02.2015 ja 18.02.2015 kannetes on niisugused just libedusega seotud vigastuste ja toimingute kirjeldused olemas, pole alust arvata, et varem jäeti need tervishoiutöötajate poolt lihtsalt kirja panemata. Sama järelduse saab teha ka talvejalanõude puudumise tõttu külmetavate jalgade kohta esitatud väite suhtes, sest ainus vastav kurtmine on kirjas 18.02.2015 kandes. Seega ei tõenda miski, et kaebaja on saanud jalutusbokside libeduse tõttu vigastada või on tema jalad jääl seismise tõttu ära külmunud ja seeläbi tekkis tema tervisele reaalne kahju.

9. Kohtueelse nõude ja kaebuse väited viitavad sellele, et kaebaja peab oma tervise kahjustamiseks ka seda, et libeduse tõttu ei saanud ta jalutusboksis ringi liikuda ega seal füüsilisi harjutusi teha. Eelnevalt juba märgitu kohaselt pole jalutusboksides valitsenud olukorda tagantjärele enam võimalik usutavalt kindlaks teha. Arvestades talvist aega ning kohtueelse nõude kohta antud vastustaja tõdemust, et isegi parimal viisil teostatud libedusetõrje ei saa tagada täielikult libeduse puudumist, võis seal ka libe olla. Seetõttu on võimalik, et kaebaja VangS § 55 lg 2 tulenev õigus jalutada värskes õhus sai küll olla häiritud, kuid selle kahjulik mõju tema tervisele on küsitav, sest vastav olukord kestis suhteliselt lühikest aega ning ei nähtu, et ta oleks värskes õhus viibimise võimalusest üldse ilma jäänud. Sama saab väita ka füüsiliste harjutuste kohta, sest tervisekaardi väljavõtte erinevatest sissekannetest nähtuvalt on kaebaja nendega tegelenud ka kambris. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-38-13 punktis 21 arestimaja kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamist käsitledes asunud seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel on kohtlemise kestus üks peamisi hüvitise suurust mõjutavaid asjaolusid, sest sellest sõltub rikkumise raskus ja isiku õiguste rikkumise intensiivsus. Kohtupraktikas on leitud ka seda, et väiksema rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine üldse põhjendatud. Samad järeldused on võimalik tervise kahjustamist puudutava kahjunõude osas teha ka käesolevas asjas.

10. VangS § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustikus § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud sellest korrast kinni ning ainult ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Kaebuse väidetel on kaebaja jaanuaris ja veebruarus veel mitu korda kukkunud ja traumasid saanud ning seejuures märkis ta ära ka, et kukkudes said riided mustaks ja ta oli sunnitud need duši all puhtaks pesema. Kuna tema kohtueelne kahjunõue on koostatud 02.01.2015 ning selles puuduvad väited riiete määrdumise ja pesemise kohta, on nii hilisematele kukkumiste kui riiete määrdumisega seotud väited kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubamatud ja jäävad seetõttu tähelepanuta. Vangla otsustus, millega jäeti kaebaja kohtueelne nõue rahuldamata, on toimingu tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus. Selle peale pole võimalik iseseisvat tuvastamisnõuet esitada, sest kaebaja on selle lubatavuse ainsaks võimalikuks eelduseks oleva hüvitamisnõude juba esitanud ja kohus on selle ka menetlusse võtnud. Sel põhjusel tuleb lugeda Viru Vangla 19.03.2015 vastuse nr 6-16/3-4 õigusvastaseks tunnistamise nõue hüvitamisnõude juurde kuuluvaks ega ole vaja seda eraldiseisva nõudena käsitleda.

11. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada vastustaja tegevust niisuguseks õigusvastaseks mittevaralise kahju põhjustamiseks, mille eest on põhjust välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud. Seega jäävad tema võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane