2-13-7985/61 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

I.

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 15.juuli 2015, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-7985 Tsiviilasi X AS hagi P.I. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht x) Kostja: P.I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

2. Määrata kindlaks X AS-i menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-7985 summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot: - Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 70 senti; - hagiavalduselt tasutud riigilõiv 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot ja 30 senti eurot;

3. Välja mõista P.I.elt (I.) X AS-i kasuks menetluskulu 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X AS esitas 19.02.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

6 601,70 euro saamiseks. Kohus tegi 01.03.2013.a. võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 21.03.2013.a, vastuväite. 29.04.2013.a. määrusega edastas Pärnu Maakohus avalduse hagimenetlusse Harju Maakohtule.13.05.2013.a. esitas X AS hagiavalduse. 15.05.2013.a. määrusega keelduti X AS hagiavaldus menetlusse võtmast ja edastati hagiavaldus kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus rahuldas 20.03.2015.a. kohtuotsusega X AS-i hagi P.I.e vastu. Sama kohtuotsusega jättis kohus menetluskulud P.I.e kanda. Kohtuotsus jõustus 31.04.2015.a. 07.04.2015.a. esitas hageja esindaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Avalduse kohaselt palub hageja määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 375 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,70 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 183,30 eurot) ning mõista see välja kostjalt. Kohus edastas menetluskulude nimekirja 04.06.2015.a. kostjale ning andis aega menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tartu Maakohus jättis 20.03.2015.a. kohtuotsusega menetluskulud täielikult kostja kanda. Nimetatud otsus on jõustunud 31.04.2015.a. ja hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja 07.04.2015.a.. Kohus leiab, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud TsMS § 174 lg 3 nõutav menetluskulude nimekiri. Hagi esitamise ajal (13.05.2013.a.) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Kuna Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lõike 4 kui ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamisel tuleb lähtuda üksnes esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, kontrollib kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 375 eurot. Kohus, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatut ning tsiviilasja materjale, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtule esitatud maksekorraldusest (tlk-d 6 ja 67) nähtub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 191,70 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 183,30 eurot vastavalt kehtivale hagihinnale ja hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-14-55227 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme kohtunik