Legislator Case Law & Legislation
4-15-2546/14 AI generated

4-15-2546/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-15-2546/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juunil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-2546 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 13.03.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,15,001899.

Legislator headnote

AI generated

4-15-2546/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisel 5(viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile.

Keywords

AI generated
alcohol abuse aggravated drunk driving consumption of narcotics beverage tax qualified narcotics offense trade tax
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juunil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-2546 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Z.D isikukood xxx elukoht Xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 13.03.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,15,001899.

Asja läbivaatamise kuupäev 04. juunil 2015.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Z.D, kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli ,kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas:

Rahuldada Z.D kaebus osaliselt .

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.03.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,15,001899 tühistada ja teha uus otsus.

Z.D mõista süüdi Liiklusseaduse § 224 lg.2 alusel ja karistada rahatrahviga 200 trahviühikut s.o. 800 (kaheksasada eurot)s.t. jätta põhikaristus muutmata.

KarS § 66 lg. 2 alusel määratud rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda ositi 8(kaheksa) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 100 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220155044998.

Liiklusseaduse § 224 lg.3 p.1 ja KarS § 50 lg.1 p.2 alusel määratud lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks tähtaega vähendada ja kohaldada lisakaristust miinimummääras s.o. võtta Z.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus

3(kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisel 5(viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. juulil 2015.a. alates kella 14.00 .

Menetluse käik

Antud väärteoasjas on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Greg Kööp koostanud 21.02.2015.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 21.02.2015.a. kell 00:39 juhtis Z.D Tallinnas Mustamäe tee 55A juures Liimi ja Räägu tänavate vahel liikudes Räägu tänava suunas, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,67mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest nr

ARDM-0066, taatlemistunnistus nr TTRC-14-00162. Kirjeldatud tegevusega rikkus Z.D liikluseeskirja § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.03.2015 otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,15,001899 määrati Z.D-le karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o

800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati Z.D suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

Z.D esitas 08.04.2015.a Harju Maakohtule kaebuse avalduse vormis, milles andis omapoolse selgituse 21.02.2015.a toimunud juhtumile. Avaldusele lisas Z.D ka

Politseija piirivalveameti otsuse väärteoasjas nr 2317,15,001899, mille pikkis täis endapoolseid kommentaare. Nimetatud otsuse vahele märgitud kommentaari kohaselt leiab, et kui trahvisummat ei olda nõus läbirääkimiste ja kirjeldatud seletuste alusel vähendama, palub koostada maksegraafik 12 kuu peale, kuna kolme lapse ja pere ülalpidamise kulud on väga suured.

Kaitsja selgitas kohtuistungil, et kaebuse esemeks on karistuse kergendamine lisakaristuse osas. Lisakaristus on see, mis eriti rängalt kaebuse esitajat rõhub. Taotlused ja väited, mille juurde kohtus jäävad on pelgalt karistuse kergendamiseks.

Kohtuväline menetleja leiab, et on järgitud kõiki KarS § 56 lg.1 sätestatud nõudeid karistuse määramisel ja määratud on õige karistus. tegu on tahtlik. Isik teadis, et ta on alkoholi tarvitanud ja peale seda asus mootorsõidukit juhtima, see on tahtlik tegu. Alkoholi kogus väljahingatavas õhus on väga oluliselt üle piirmäära. Kaitsja viitas, et sõideti väga lühike maa, kuid miks sõideti lühike maa? Sest õnneks oli seal politseipatrull, kes sekkus, tahtlus sõita oli oluliselt suuremal määral, koju välja. Imestama paneb see asjaolu, et algselt sõideti taksoga koju, leiti, et ei saa ise oma seisundi tõttu autorooli istuda ja sõita.

Peale seda jäeti kontrollimata, kas alkohol on ikkagi organismist lahkunud ja mindi autole järele ja asuti juhtima. Tegu on igal juhul tahtlik. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludena on arvestatud kahetsusega. Menetleja kahtleb, kas kahetsus on puhtsüdamlik, aga otsuse tegemisel on seda arvesse võetud. Hilisem käitumine on isikul midagi muud. Edasi - õiguskorra kaitsmise huvid ja võimalus mõjutada süüdlast edaspidi seadusekuulekalt käituma. Isikut iseloomustab see, et LS nõuete täitmisse suhtutakse väga kergekäeliselt.

Üks kehtiv karistus on ees LS nõuete rikkumises lubatud sõidukiiruse ületamise osas. Isik tarvitab alkoholi ja peale seda asub mootorsõidukit juhtima. Isegi see, et patrull lähedusest mööda sõidab, ei pane isikut sellisest teost hoiduma on omaette märk, suhtumine teosse. Kõik need allkirjadest keeldumised, viited politsei ebameeldivale käitumisele. Isik ,kes puhtsüdamlikult kahetseb oma tegu, nii asja menetlemisel ei käitu. Õiguskorra kaitsmise huvidel kaitsja ka peatus. Viimasel ajal joobes juhtimine on läinud väga massiliseks ja tagajärjed on käes.

Eelmine kuu oli väga verine. Isiku töökoha olemasolu kohta on Riigikohus öelnud, et töökoha olemasolu ei ole lisakaristuse määramisel välistuseks. Isik teadis, et tal on vaja sõita Lätti, Leetu, et sellise rikkumise eest võib karistusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus . Materiaalselt raske olukorra kohta leiab menetleja, et otsuse sai isik kätte 09.aprillil. Juhtimisõigus võeti lisakaristusena ära , töökohas võivad tekkida probleemid, võib tekkida vajadus, et tuleb palgata autojuht. Kuidas isik seejärel käitub ? 18. mail 2015.a, kuu aega hiljem sõlmib liisinglepingu sõiduki ostmiseks, mille kuumaksed on sellised, et sellise raha eest saaks palgata autojuhi.

Väita nüüd kohtuistungil, et liisingleping on pannud pere raskesse olukorda, see kohustus oli tekitatud ebaõiglaselt ja selle esitamine kohtule oli veel ebaõiglasem. Leiab, et otsus on täiesti õiglane ja palub jätta see kaebus rahuldamata.

Sanktsiooni alammääras määratud lisakaristus ei ole ülemäära koormav, alammäär 3 kuud, määratud 4 kuud. Täiesti proportsionaalne, arvestades seda suhtumist õigusnormide täitmisse, olulisel määral ületamist, teo raskust, eelnevat karistust. Karistus on täiesti põhjendatud.

Kohus avaldas: väärteoprotokolli AB1389861 21.02.2015.a, V™S § 19 allkirjastamata isiku keeldumise tõttu, KoRS § 38 allkirjastamata isiku keeldumise tõttu, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos tulemuse väljatrükiga, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, vastulause, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte, ID-kaardi koopia, karistusregistri väljavõtte. Samuti avaldas kohus kaitsja taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõustumisel, järgmised tõendid:

Maanteeameti kaardirakenduse plaani, kolme lapse sünnitunnistused. XXX andmed, laenulepingu nr.XXX, Kapitalirendi lepingu nr.XXX, kalendri väljatrüki.

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku , tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Z.D kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Menetlusalune isik oma süüd ei vaidlusta, taotleb karistuse kergendamist.

Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Ei ole vaidlust asjaolus, et Z.D 21.02.2015.a kell 00:39 juhtis Tallinnas Mustamäe tee 55A juures Liimi ja Räägu tänavate vahel liikudes Räägu tänava suunas, mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant registreerimismärgiga xxx, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,67mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest nr ARDM-0066, taatlemistunnistus nr TTRC-14-00162. Kirjeldatud tegevusega rikkus Z.D liikluseeskirja § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 21.02.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Greg Kööp otsustas 21.02.2015.a kõrvaldada Z.D (ik xxx) sõiduki Volkswagen registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Z.D on keeldunud nimetatud dokumenti allkirjastamast; 21.02.2015.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 21.02.2015.a kell 00:59-01:04 Z.D alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumber ARDM-0066, taatlustunnistus nr TTRC-14-00162, mille lõplik lugem oli 0,72 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,67 mg/l. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et oli sel päeval lapsega lapse pidustuse juures, jõi šampust. Kui palju šampust jõi ei mõõtnud, oli viisakas valas teistele ja endale ka. Ürituselt läks taksoga koju, aga hiljem käis peast läbi, mis on eelnevalt juhtunud ning läks autole järgi. Auto oli Mustamäel Marienthali keskuse parklas, istus autosse, kirjutas telefonis elukaaslasele, sel ajal sõitis politseipatrull parklast läbi ning suundus linna poole. Hakkas sõitma kodu poole, keerates Mustamäe poole, kohe sõitis politsei vilkuritega järgi.

Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kohtu hinnangul on Z.D käitumises tuvastatud otsene tahtlus, kuivõrd mõõtetulemusena tuvastati juhile keelatud seisund, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,67mg, taoline piirmäär on sätestatud rikkumise ülemmäära lähedane määr ning samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et Z.D kontrollimise käigus tuvastati, et tema suust tuleb alkoholilõhna. Ka nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et

Z.D

esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kerged koordinatsiooni häired. Samuti kinnitas menetlusalune isik ise, et oli samal õhtul tarvitanud šampust. Seega isik teadis, et oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohtul puudub kahtlust, et Z.D oli enda seisundist teadlik, kuid sellest hoolimata asus juhtima mootorsõidukit.

Menetlusaluse isiku Z.D teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud.

Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Z.D-le süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 69 lg 3 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätete alusel karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

Menetlusalune isik ei vaidlusta rahalise karistuse suurust, vaid palub kohtul rahalise karistuse tasumist võimaldada osade kaupa.

Kohus arvestab kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus, mis on määratud samuti liiklusseaduse rikkumise eest. Tulenevalt väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määrast loeb kohus isiku süü suureks. Menetlusaluse isiku lõplikus näiduks jäi 0,67 mg liitri kohta, milline on väärteokorras karistatava rikkumise ülemmäära lähedases määras. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel võtnud arvesse karistust kergendava asjaoluna kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusaluse isiku kaitsja on märkinud, et süü suurus ei sõltu üksnes alkoholikogusest, vaid ka muudest teo tehioludest (vt

RKKKO nr 3-1-1-116-09 p 20; 3-1-1-10-02 p 9). Sellisteks tehioludeks on muuhulgas teo toimepanemise aeg, koht ja teo ruumilis-ajaline ulatus ja intensiivsus. Menetlusaluse isiku sõiduk peatati kell 00:39, seega ajal, mil aktiivne liiklus on üldteada asjaoluna lõppenud, teedel ja tänavatel on vähe liiklejaid, sh vähe jalakäijaid. Kaitsja on juhtinud tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-10-02 p 9 „Nagu nähtub haldusõiguserikkumise asja materjalidest, O. ¿abunja, kellele Xxx oli üle andnud sõiduauto juhtimise, ei juhtinud autot mitte tänaval, vaid majadevahelisel tühermaal (platsil), kus praktiliselt liiklus puudus. Seega ei ohustanud ta teisi liiklejaid.“ Käesolevas asjas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Tallinna linnas ehkki küll öisel ajal, aga on üldteada asjaolu, et Tallinna linnas, öisel ajal reedel ja laupäeval on võrreldes tööpäevaga liiklust rohkem ning kohe kindlasti ei saa seda võrdsustada tühermaaga. Samuti nähtub menetlusaluse isiku enda poolt kohtule esitatud kohtuvälise menetleja otsuse vahele pikitud vahemärkusest, et menetlusalune isik palus politseinikel peale enda kinni pidamist enda sõiduk tee äärest ära parkida, seal lähedal olevasse parklasse, kuna pidas natuke ohtlikuks sõidutee äärde parkimist vaatamata sellele, et lülitati peale ohutuled. Seega möönis menetlusalune isik ka ise, et antud kohas oli ka teisi liiklejaid.

Menetlusaluse isiku kaitsja on toonud välja ka asjaolu, et kuivõrd menetlusalune isik alustas liikumist Mustamäe tee 16 (Marienthali Keskuse juurest) ja tema sõiduk peatati Mustamäe tee

55a juures, olles selleks hetkeks läbinud 302 meetrit, tegemist on küllaltki lühikese teepikkusega ning selle teepikkuse läbimiseks kuluv aeg ei ole märkimisväärselt suur, seega ei olnud ka toimepandud teo ajalis-ruumiline ulatus intensiivne ega suur. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli tema soov sõita Marienthali keskuse juurest koju. See, et menetlusaluse isiku sõit jäi lühikeseks , juhtus tänu politsei kiirele sekkumisele, menetlusalusel isikul oli enda sõnade kohaselt soov sõita kuni koduni. Seega jäi tema sõit nii lühikeseks tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel.

Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Alkoholi tarbides on kaebuse esitaja viinud end seisundisse, milline on juhile keelatud. Menetlusalune isik on pidanud tähtsusetuks iseenda ja kaasliiklejate elu ja tervist.

Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus

200 trahviühikut, s.o 800 eurot seaduslik ja põhjendatud.

Menetlusalune isik ei soovinud vaidlustada rahalise karistuse suurust, vaid palus kohtul rahalise karistuse tasumist võimaldada osade kaupa. Tõendamaks asjaolu, et rahalise karistuse kandmine ühe kuu jooksul ei ole võimalik, on menetlusaluse isiku kaitsja esitanud kohtule erinevaid tõendeid s.h tõendid kolme alaealise lapse kohta, väljatrüki Tallinna Ülikooli andmebaasist, et laste ema Heli Mõttus õpib Tallinna ülikoolis ning laenulepingu ja liisinglepingu. Kohus arvestab nimetatud asjaoludega ja määrab, et nimetatud karistus 800 eurot tuleb tasuda ositi 8 kuu jooksul.

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Menetlusaluse isiku kaitsja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13. Nimetatud lahendi punkt 11 kohaselt „ei ole ka iseenesest esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“

Z.D karistusandmetest nähtuvalt on tal üks kehtiv väärteokaristus liiklusalase rikkumise eest, mille eest on määratud rahatrahv, mis on tasutud. Menetlusalune isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisalduse tema väljahingatavas õhus oli LS §

224 lg 2 sätestatud piirmäära ülemmäära lähedases määras, vaid 0,08 mg/l suurem sisaldus on käsitletav joobeseisundina, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Samuti arvestades, et varasem rahaline mõjutusvahend, s.o rahatrahv ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uue liiklusalase väärteo toimepanemisest, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud.

Samuti nähtub menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud kommentaaridega täis pikitud kohtuvälise menetleja otsusest, et menetlusalune isik näeb süüd pigem politseil - kes tema sõnade kohaselt jätsid mulje, et sõidavad kesklinna poole hoopiski jäid varitsusse betoonseintega varjatud nurga taha, mis oli tema arvates sihilik jälitustegevus – kui endal. Kohtu hinnangul nähtub menetlusaluse isiku suhtumisest, et ta ei saanud aru enda teo tõsidusest ning näeb süüd pigem politseil, kes oleks võinud ennetada tema rooli istumist.

Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Menetlusalune isik on vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse kuivõrd vajab mootorsõiduki juhtimise õigust seoses tööga. Samuti on tema ülalpidamisel kolm alaealist last ning nooremate lastega kodus olev ja paralleelselt ülikoolis õppiv elukaaslane. Kohus leiab, et menetlusalune isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Menetlusalune isik viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata.

Nii menetlusalune isik kui ka tema kaitsja on viidanud politsei tegemata jätmisele antud teo ennetamise osas. Kohtu hinnangul tegeleb politsei pidevalt ennetustööga nt korraldas Maanteeamet koostöös Politseija Piirivalveametiga ühiskampaaniat „SÕBER ei lase purjus SÕPRA rooli”. Erinevaid samalaadseid kampaaniaid korraldatakse regulaarselt. Ei saa politseid süüdistada asjaolus, et nad Marienthali parklas seisvas autos olnud isiku kainust kontrollima ei läinud. Kui juba menetlusalune isik ise hindas enda olekut adekvaatseks, siis ei saanud politsei eemalt mingite tunnuste järgi järeldada, et seisvas autos võib istuda isik ,kes on alkoholi tarvitanud ning samuti ei saa panna politseile kohustuseks kõikide juhtide kontrollimist, kes öisel ajal parklas mootorsõiduki rooli istuvad . Seega on kohatu antud väärteos süüdistada politseid.

Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka seda, et menetlusalust isikut ei ole varem sarnase süüteo toimepanemise eest karistatud. Samuti arvestab kohus lisakaristuse määra valikul menetlusaluse isiku sõnaliselt väljendatud kahetsusega. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse sanktsiooni alammääras. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada lisakaristusena Z.D-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/